Vanus siin tõesti mingi rolli ei mängi.
Olin 18 kui hakkasin aru saama, et "pesulaud" ma olen ja selleks jään, käisin veel paar korda naistearstil rääkimas oma muret, et kas see on tõesti normaalne (olen 180cm pikk ja "suurem" naisterahvas, aga rindu polnud mul sendi eest ka, kandsin AA korvi rinnahoidjaid, kuigi vajadust poleks olnud ka nende järgi). Igatahes naistearsti kinnitas, et on küll see ok jah ja mõned naised jäävadki rinnatuks.
See tee sai lõpuks ette võetud mul 21.a, 9.a tagasi juba, tegin seda Taastava Kirurgia kliinikus Tallinnas, lõikas dr. Olavi Vasar. Lasin panna suurema C korvi, maksis toona 37 000kr.
Ütleks nii, et see oli mu elu parim otsus. Ma olin nii kompleksides, nii õnnetu, nii endasse tõmbunud ja lisaks vältisin messugu) selle probleemiga, et ma ei tea kui õnnelikku pereelu ma oleks tulevikus üldse suutnud elama hakata :).
Minu praeguse abikaasaga oli mul toona n.ö käimisfaas veel. Teki alla jõudes ma talle seda ei rääkinud kohe (mees on mul selline lihtne maapoiss, kartsin alguses tema reaktsiooni), hiljem kui ma sellest talle rääkisin ütles ta ka ise, et on silikoonrindadest täiest teisel arvamusel olnud. Aru ei saanud ta vahest ise enne kordagi.
Seega mida ma tahan ütelda ongi see, et ärge tehke ennatlikke järeldusi mingite pornofilmide põhjal või mingeid veidraid friik dokumentaale vaadates. Õige arsti juures pandud, loomulikus suuruses silikoonid näevad välja nagu enda rinnad (hea küll, pringimad on nad küll tõesti kui loomulikud rinnad, ka praegu peale 2 last, mille üle ma muidugi olen väga õnnelik).
Seega, sooovin edu kõigile, kes selle tee ette võtavad :)