Verer6hust nüüd küll silmar6hk ei s6ltu, see on mingi teadmatute luul, mis p6hineb s6nade sarnasusel. Minul on r6hk piiripealne ja juba aastaid mitmete silmaarstidega sel teemal suheldes on selgunud, et ise seda kuidagi kontrollida ega aidata ei saa. Rolli mängib ka sarvkesta paksus jne. Kui arsti juurde lähed, siis ilmselt kontrollib ta, kas r6hk on juba nägemisnärvi kahjustanud ja mis ulatuses. Seda kahjustust enam taastada ega ravida ei saa, aga saab takistada edasist närvi kahjustumist ja vältida pimedaks jäämist. Millal sa viimati arsti juures käisid ja kas siis oli r6hk korras? Sellest s6ltub kui kaua sul u probleem on olnud ja kui suur kahjustus v6ib olla. Ise inimene eriti kahjustust hinnata ei oska, sest nägemisväli aheneb aeglaselt ja sa ei saa arugi, et nt külje peale v6i alla enam k6ike ei näe. V6imalikud uuringud, mis sulle tehakse, on nt vaatevälja uuring, nägemisnärvi pildistamine jne. Seda, kas silmatilgad saad v6i mitte, otsustab arst. Nii k6rge r6huga ilmselt saad, aga kui selgub, et kahjustust üldse ei ole, siis vbl jääd jälgimisele ja pead iga poole aasta tagant kontrollis käima. Silmatilku jääd elu l6puni panema, aga see t6esti hoiabki enamusel r6hu korras ja nägemine ei kahjustu.
Ja veel on hea teada, et silmar6hu number s6ltub suuresti ka m66misvahendist. Prillipoodides kasutusel olev aparaat, mis laseb silma 6husutsakaid annab tegelikust k6rgema tulemuse. Täpselt saab m66ta kas Gold-pliiatsiga v6i ühe teise, pisut tellitavat mutriv6tit meenutava asjandusega (vabandust, minu s6navara nende nimede osas on puudulik), igatahes täpse tulemuse annab m66dik, mis pannake klaaskeha vastu, mitte see sutsutaja. Mina olen saanud puhuriga koguni 26 r6huks, aga pliiatsiga oli u 10 min hiljem 19 ja siis arst avaldaski info, et jah, puhur valetabki. Kui r6hk on korras, pole nagu vahet, aga kui on piiripealne, siis mängib ikka rolli küll iga number.
Hoian pöialt, et sul avastati asi varakult, kahjustust ei ole ja k6ik läheb hästi!