Mis arvate, kas paljudel inimestel võib tuleneda sellrst, et inimesel on liiga hea elu? Et tal on aega endale hädasid külge mõelda?
Olen ise üks neist haigetest. Täna psühholoogi vastuvõttu oodates voorisid psühhiaatriakeskuses minust mööda ilmselgelt heal järjel olevad inimesed- hästi riides, hoolitsetud välimusega.
Sealt tekkiski selline mõte.

Depressioonist siis jutt... Jäi see sõna esimeses lauses puudu.

See, et inimene on pealtnäha kenasti riides ja hoolitsetud välimusega, ei tähenda kindlasti, et tal on "liiga hea elu" ja mõtleb endale hädasid külge.
Mured ei küsi rahast ega väljanägemisest.

Ma küll ei arva, et see heast elust. Pigem inimesed end tühjaks tõmmanud, oravarattas on pea segi läinud jne

Need, kellel on pealtnäha hea elu saavad arsti jurde minemist lubada või lihtsalt teavad sinna minna. Neil on tõenäoliselt olemas toimiv sotsiaalne turvavõrgustik.
See on asi, mille olemasolu üle tasub saatusele tõeliselt tänulik olla.

Depressiooni võib iga asi tekitada. Kaasaarvatud igavus või eesmärkide puudumine jms.

Moosimadu, su neeger tülitab jälle inimesi. Näita talle ust!

kui on moosimadu näita talle oma pragu!

Haid psyhholooge on vahe. Neid ei huvita su elus toimuv, vaid mid toimub su peas ja selleparast on nendega kerge yksteisest mooda raakida.

ma käin hästi riides, sest mulle on see oluline, mulle meeldib. Mul on depressioon, ärevushäire ja paanikahäire, rahaga pole üldse kiita, väga s.tt seis, arvan et enamus ei aimagi mu välimuse põhjal. Midagi nii lolli ja pealiskaudset järeldust teha välimuse põhjal- et mõtleb hädasid külge, tuletaevas appi. Räägime siis, kui sul endal see pakett käes. Tüüpilin eviga, arvatakse te need kes seal kollase ajakirjanduse kaanel figureeruvad, et neil on elu lill, päris kindlasti ei ole, see on mask ja fasssaad, mille taga on jumalteabmis. Palju hullemad probleemid, kui kegi aimatagi oskab. meil kõigil on oma tee käia ja omad õppetunnid saame kõik kätte, sellest pole pääsu, mõnel kergemal teisel raskemal kujul. Vastavalt karmale, ma siiski arvan.

Mäletan ühte lauset, mis kuulub mu jaoks kummaliste arvamuste top kümnesse: "Rikkad ja kuulsad teevad enesetappusid kuulsusejanust".
Ja nii ongi, et mõnikord peetakse väljaspoole paistvat jõukust ja teistele näidatavat sära depressiooni välistavaks tegurist, sest enese masendus tundub olevat põhjustatud vaesusest.

depressiooni põevad isegi miljonärid ja sooritavad enesetappe.See on ajuhaigus ja hälve ,millel küll pole hea eluga pistmist.Lenda või kuu peale aga sellest haigusest ei saa niisama lihtsalt jagu.

Meil siin ongi riidekultus...viimanegi penn raisatakse riietele. Igal pool mujal võetakse lõdvemalt seda kõike. Elasin 2 aastat prantsusmaal...jõusaalis trenni tegid kõik noored tavaliste T särkidega...meil oleks visatud sellise riietusega vist küll spordisaalist välja.

Tahtmist peab olema.

Saab Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Tahtmist peab olema.


"Võta oma voodi ja kõnni!" ei tööta sügava depressiooni puhul, see tõbi just tahtmise ära võtabki.

Kusjuures tootab.

vaatasin just dokki "Kõht meie teine aju", soovitan soojalt, muutsin oma toitumist ja olen mustast august välja saanud, usun siin on sügav tõde.Kõik on omavahel seotud,mulle sobib taimetoit,vähe ja tihti söömine.Serotoniin on teine märksõna, meie kliimas on pidevalt D# puudus jne, kõik see mõjutab

Mul on hea meel, kui sa räägid enda kogemustest lähtuvalt. Tõesti on hea meel.

Kahjuks pole inimesed ühe koogivormiga tehtud ja kui mõni suudab isegi vähi "minema mõtelda" (ei saa eitada, et on olnud arstiteadusele seletamatuid paraemisi), siis teine sureb samas kõrval nohu tüsistustesse.
Ning sellele surijale öelda, et "könn, sellesse ei surda" ei tee asja paremaks.
Ma utreerisin praegu meelega. Kui deprekas inimesele hakata seletama, et davai, nüüd hakkad lihtsalt teisiti mõtlema ja elu on lill, siis halvimal juhul ta tunneb, et ta ongi eluks kõlbmatu, sest kuidas küll kõik saavad nii positiivsed olla ja tema üksi on nagu mustas augus ning masendus süveneb ja süveneb.
Mõnikord harva see tõesti töötab, aga sellise abiga peab etevaatlik olema - tahad hädalisele sinna musta auku redelit ulatada, aga tegelikult lajatad talle redelipulkadega täiest jõust vastu pead.

"saab"-ile oli see kommmentaar.

ohh'il on õigus- mõjutajaid on palju. Tore, et sul hästi läks! :D

moosimadu Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> praegu meelega. Kui deprekas inimesele hakata sele
> tama, et davai, nüüd hakkad lihtsalt teisiti mõtle
> ma ja elu on lill, siis halvimal juhul ta tunneb,
> et ta ongi eluks kõlbmatu, sest kuidas küll kõik s
> aavad nii positiivsed olla ja tema üksi on nagu mu
> stas augus ning masendus süveneb ja süveneb.
> M
> õnikord harva see tõesti töötab, aga sellise abiga
> peab etevaatlik olema - tahad hädalisele sinna mu
> sta auku redelit ulatada, aga tegelikult lajatad t
> alle redelipulkadega täiest jõust vastu pead.


Hästi õeldud. Aitajad võivad mõnel juhul hoopiski karuteene teha.

Kui järele mõelda, siis ehk oleksin ka kergelt depressiivne, kui peaksin end lisaks muudele kohustustele iga jumala päev ideaalselt lille lööma. Elu tuleb ka pisiasjades osata vabamalt võtta, sest kui need pisiasjad kuhjuvad, siis tulebki krahh.
Õnneks ise olen kergelt boheem ja tegelikult ma isegi ei usu, et depressioon on olemas. Pool sellest on äri ja teine pool osav sisendus kas iseenda või mõne professionaali poolt.

Ka heal järjel inimesed polevad kiiresti läbi. See , et inimene hästi riides käib Ei ole mingi näitaja, et Tal mingeid vaegusi Ei Peaks olema. Peaaegu et koitiert minu lähituttavatel kes end heale järjele üles töödanud on poevad täpselt samamoodi kui teisedki depressiooni voi monda muud psüühikahäiret. Vaat, et Isegi rohkem !!! Arvatavasti panevad paljud ka end ise Surve alla Ja siit ka Need hädad koik alguse saavadki. Depressioon kui haigus on täielikult olemas.

Mina usun, et igale inimesele on antud jõud ja tarkus, millega orust jälle mäele tagasi saab, aga tabletisõltuvus on sõltuvus nagu iga teinegi, st väga halb. See ähmastab probleeme, mitte ei lahenda neid. Mina ei julgeks eal oma puhast ja toimivat teadvust mingi ainega tumestada.
Puhas ja piisav toit, piisav uni, liikumine, alkohol ainult väga harvadel juhtudel ja väikeses koguses kui üldse; mitte suitsetada ja mitte tarbida keemiat, sealhulgas tablette. Uskuda iseenda jõusse.
Kui kõik need täiesti lihtsad tingimused on täidetud, siis kas tõesti jääb depressioonile ruumi?

Naiste depresdiooni hala on jube. Ja sellele lisandub alistumine.

elada tahad, siis ela. kui ei taha, siis sure.
visata ennast voodile ja hakata kellegi teise kulul elama on minu meelest ebanormaalne sadomaso värk.
ma ei suudaks kunagi ennast kellegi teise kaela visata, sest oleks jube häbi.
teeks lõpu, aga vigiseda ja ohvrist mängida oles jube häbi.
ma ei saa neist inisevatest depressiivikutest aru, mu meelest on nad rõvedad egomaniakid ja märtrifeigid. nagu teistel kõigil oleks ok siin temaga sarnases ruumis elada, et nagu kellelgi teisel ei sure lähedased, ei toimu vallandamist, ei toimu muid jubedaid sündmusi elus?
olen vaadanud neid kodutunde teemasid, kus mingi tüüp rääkis, et ootas ja soovis last 20 aastat, kuid ise elas mingis kanakuudis - kuidas sa ootad last 20aaastat, kui ise elad kuskil soojustamata kanakuudis? on suur käsitööline, kuid teeb ühte kleiti 6 aastat?valetaja ja feikija, ma oskan ka niiviisi väriseda ja lõdiseda, teha nägu, et olen nii erinev, teistsugune.
vastik hakkab nende nn depressiivikute inisemist lugeda ja näha. normaalsed ei pea sellisetele feikijatele peale maksma. kui ei suuda, siis ära vähemalt sigi. vastuta enda eest. aga sa ju ei suuda. miks sa siis sigid, friik!

inise edasi. tõesti, saad ühel päeval isa ka hea soolase depreka kui jumal annab. siis oled ise esimene kes iniseb et lõppu ei tule, saad täpselt teada, mida see endast kujutab. pea mu sõnu meeles. teised põevad ära, arenevad, tulevad ka välja, aga sina sinna jäädki.

oled omaarust jumala saadik, sajatad ja soovid halba?
irv, tõesti.
kõik sulle tagasi, sajakordselt0zxthlx69676663
ma muideks pole jumala saadik..

homme, kella 15.00 paiku vaata, kas on tore või ei..

elu võib olla vägagi keeruline, raske ja lootusetu, tean seda. teinekord soovid, et see lõpeks juba, enam ei suuda...
arstid kergel käel jagavad tablette ja moonutavad inimeste teadvust sellega ehk jäädavaltki.
ma ei tea.
mullegi kippus perearst selgeks tegema, et vajan ad-sid, et ma ei kanna seda koormat muidu välja jne jne.
tahtis, et siirduksin psühhiaatrite juurde, et nemad spetsid ikkagi jne jne.
tekkiski nõustumistunne, et usaldangi end siis tablettide ja spetsialistide kätte, annan alla ja loobun ise olemast.

saatus aga astus aina vahele ja ikka sättis mingi tillukese lootuskiire mu teele....ja täna tänan taevast, et ta hoidis mind eemal tablett-ravist ega lasknud moonutada mu vaimu.

on õige, et söögist oleneb tervis. kui su keha on ikka pidevalt mõne olulise mineraali, vitamiini või aine puuduses, siis käibki krõks ühel hetkel.
ükski elusolend ei suuda terve olla, kui ta ei saa eluvajalikku "kütust" st toitu ja kui tema toidu töötlemise süsteem/seedekulgla toimib vigadega.

isegi auto ei sõida, kui talle kütuse asemel jumal teab, mida paaki valatakse...

Mida teha kui pingutustest hoolimata depressioon jargi ei anna?