Mul ei ole depressioon, vaid lihtsalt masendus, üksindus, tülpimus.
Selle tagajärjel ei ole mingit tahtmist ka oma välimuse eest hoolitseda.

ka jube masendus ja depressioon kallal. aseda vastumeelsest töökohast. sellepärast summutan tablettidega seda, et veel aasta vastu pidada. siis saan pensile ja meeldivamat tööd omale lubada, sest praegune küllaltki tasuv aga tervisele hakkab nii vaimselt kui füüsiliselt.

Depressioonis inimese tajud on tuhmid.
See ilus päikesepaiste, aasal õõtsuvad mitmevärvilised lillekesed, sinine taevas, roheline muru ja tuuleiil ei oma mitte mingit mõju ega mõtet. Ma ei näe seda päiksepaistet, ma näen ainult valgust. Ma ei näe värvilisi lillekesi ja rohelist muru vaid lihtsalt mingit maltsa. Taevas on sinine nagu käibki. Lihtsalt valgus murdub niimoodi. Tuul on ka lihtsalt mingite õhumasside mäng.

Lihtsalt. See ei paku midagi. Lihtsalt vaatad ja see ei anna sulle mitte mingisugust emotsiooni.
Asjad, mida sa terve elu nautinud oled, ei tähenda enam midagi ja nad ei tekita sinus mingeid emotsioone.

Selline olek tekitab lihtsalt tuima tunde. Umbes nagu sa oleks elutu olend. Samasugune asi nagu laud, mille peal on arvuti või tool, millel istud. Sa ei tunne suurt midagi. Sa oled justkui objekt.

Võta voodi ja kõnni?

Tõesti on mõnele inimesele arusaamatu, et "mismõttes ei saa voodist välja? lihtsalt astu välja!"

Aga kui sa ei tunne, et sind midagi sealt välja astudes ootab? Kuhu mul kõndida on? Mida ma teen seal, kuhu ma kõnnin? Miks ma seda üldse teen?

Ma võrdleks depressioonis olles voodist tõusmise raskust (üles ärkamist, üles tulemist) olukorraga, kus sul on prügikastitäis prügi, mille valad põrandale tühjaks ning kulutad 20 minutit, et kõik prügi tagasi prügikasti panna, kuid lihtsalt selleks, et see uuesti põrandale tühjaks valada ning sama mõttetut tegevust korrata terve päev otsa, terve nädal, iga nädal, iga kuu.
Lihtsalt sobrada koguaeg selle prügi sees, mis mitte mingit tulemust ei anna.

Võta voodi ja kõnni on Piiblist võetud väljend. Jeesus ütles seda halvatule. Moosimadu on selle siin käibefraasiks kujundanud. Kindlasti te nüüd ei saa aru, et mis selles siis halba on. Aga ma püüan teile selgitada. Mina näiteks seda väljendit nii lihtsameelselt ei kasutaks, kasvõi austusest Pühakirja vastu kui ka sellepärast, et tal on Pühakirjas täpselt vastupidine tähendus sellele, mida siin sellega öelda tahetakse. Seal Jeesus tegi ime ja halvatu tõusis üles ja kõndis. Siin ma saan aru, et on tahetud öelda, et inimene ei saa ennast ise depressioonist lihtsalt terveks mõelda palja hea tahte ja püüdluse peale. Need on kaks erinevat asja - ime, st Jumala vägi ja inimese enda tahe, tema võimetus imesid teha. Lihtsalt võib-olla te ei mõista et pühakiri on püha ja et sel sõnal on oma jumalik mõõde, siis ma soovitan siiski mitte hakata kuidagi lagastama seda, mis on püha, isegi kui see tundub vaimukas teile endale ja võib-olla ka teistele. Just sellepärast, et mitte eksida selle pühaduse vastu ja mitte teha Jumala Poja sõnu tühjaks, nagu need poleks aidanud. Nad võivad aidata ka tänapäeval inimesi, kes usuvad ja palvetavad. Võib-olla on see suur ime ja väga harv juhtum, aga siiski, Jumala sõna ei ole päris tavaline. Jeesus näiteks ütles, et mina ei mõista kohut teie üle, vaid sõna, mida ma olen rääkinud, mõistab ise kohut. Sellepärast tuleks sellesse Jumala sõnasse suhtuda aukartusega ja igaks juhuks hoiduda selle kasutamisest oma äranägemise järgi. Ma ei hirmuta, vaid lihtsalt informeerin.

http://www.piibel.net/#q=Mk%202&lk=2

Usuhull siit veel puuduski.

Piiblist on pärit veel sellised rahva hulka läinud väljendid nagu "kes teisele augu kaevab, see ise sinna sisse langeb", "kes ei tööta, see ei söö", "pesen oma käed (vastutusest) puhtaks", isegi Kalevipojas olev rahvatarkuseks peetav "ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkust tunnistada" on oma algvormis piiblist pärit.
Nii, et kuidas mingit lauset sellest raamatust kasutada ei ole kellegi asi mulle ette öelda, hoiatada või nina alla hõõruda. Raamat on raamat, lause on lause.
Ei hirmuta, lihtsalt informeerin.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 20.04.2015 21.53.

Ma olen nõus, et seal on palju huvitavaid õpetussõnu ja tarkusi, mis on n-ö vanasõnadeks muutunud rahva hulgas. Aga need on ühemõttelised ja nende mõte ei muutu kui neid kasutada. Võta voodi ja kõnni on siiski Piiblis natuke teise mõttega kui sina siin seda mõtlesid. Aga las ta siis olla kui sa leiad, et just see on see kõige tabavam ütlus.

Piiblis on oma depressiooni ilusatesse lauludesse pannud paljud usutegelased. Iiob näiteks on väga valusalt oma ahastust kirjeldanud. Samuti on paljud prohvetitest seda väljendanud. Usk kahtlemata on toeks inimesele kui ta ka depressiooni peaks langema. Muidugi kui on ravimeid vaja ja psühhoteraapiat ja mida veel depressiooni leevendamiseks või raviks kasutatakse, siis tuleb neid kasutada, aga usk kindlasti on ka toeks kõige selle juures. Kellel muidugi seda usku on.

Näiteks Iiobi kaebus, millest võib ära tunda sügavat depressiooni.

20 Miks antakse valgust vaevatule
ja elu neile, kelle hing on kibestunud,
21 kes ootavad surma, mis ei tule,
ent kes otsivad seda enam kui varandust,
22 kes hõiskavad juubeldades
ja on rõõmsad, kui nad leiavad haua?
23 Miks antakse valgust mehele, kelle tee on varjul,
kellele Jumal igast küljest on pannud takistusi?
24 Sest ohkamine on mulle leivaks
ja mu kaebed voolavad nagu vesi.
25 Sest see, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle kätte,
ja mida ma kartsin, see tabas mind.
26 Ei ole mul rahu,
ei vaikust ega hingamist,
küll aga on tulnud rahutus.”

http://www.piibel.net/#q=Ii%203

No Hiiobi (või Iiobi, sõltub piibli trükkiandmise aastast) depressioon ei ole inimlikus mõttes depressioon, vaid lihtsalt kõik oma elus kaotanud inimese südamest tulev kurbus. Nagu muide ka Taaveti patutunnistamise laul, mida paljudes arutludes on peetud depressiooni kirjelduses - eip, puhas füüsiline piin, mis, iseenesestmõistetavalt masendab.
Elkana naine Hanna kohta käiv kirjeldus on vast lähim deprekale, mis piiblis kirjeldatud, kuid ka see naine ju tingis lausa pääliku endaga, et poega saada :D

Aga ehk pole piiblijutud selles teemas päris õigel kohal? Kindlasti on inimesi, kes usust tuge saavad, kuid näiteks 3D koguduse lehelgi on kõige muu toetava jutu kõrval tõsine soovitus otsida sügava depressiooni puhul vajadusel professionaalset arstiabi.

Ah, tegelikult on kirjanduse tõlgendamine puhtalt subjektiivne. No kasvõi äraleierdatud (ja nüüd kaldun ma teemast kõrvale) "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus", mida vanaperemees "Tões ja õiguses" pojale lausus. Kas keegi mäletab, mida poeg selle peale vastas?
„Sina oled seda teind ja minu ema tegi seda ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel.“
Nii, et ka see dogmaks kinnistunud õpetussõna on vähemalt raamatu järgi mõttetu. Rügajale lohutuseks kõlbab kontekstiväliselt küll :D



Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 21.04.2015 00.40.

See, et Iiob oli kaotanud palju, ei tähenda, et see polnud depressioon. See oli sügav depressioon, see et see tulenes kaotustest, ei oma tähtsust. Ta oli oma kaotustest üle, aga kui ta oma naine ka juba ütles, et nea Jumalat ja sure, sest tal oli temast kõrini, ja siis ta raske ja piinava haiguse juures veel tulid ta sõbrad talle rääkima, et see kõik on sind tabanud su enese pattude pärast, see on Jumala karistus, siis see mittemõistmine, mida ta koges oma kõige kallimate inimeste juures, oli talumatu. Ta vajas mõistmist ja toetust, ent sai hunnik targutusi ja süüdistusi hoopis. Ta oli jäänud üksi kõigis oma kannatustes, ja ka Jumal oli oma pale peitnud - see oli täiskatsumus. See oli kõige ehtsam sügav depressioon. Siin ei ole mitte mingisugust kahtlust.

Jah, eks neid eduteoloogiale rajatud karismaatilisi kogudusi on ka üksjagu. Kahjuks jääb mul mulje, et nad ei mõista päris Kristuse õpetuse sügavust, vaid teesklevad. Võib-olla nad ei armasta Kristust tema enda pärast, vaid selle pärast, mida Kristus neile anda võiks ja nende samade meelitustega kutsuvad ligi ka teisi, aga see kõlab sageli kui odav reklaam. Selles jääb puudu alistumine Jumalale.

23 Siis ütles Jeesus kõikidele: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle,

Usk ei ole ohtlik iseenesest, võib-olla tõesti inimene ei peaks ennast usaldama niiväga teiste usklikke hoolde, vaid peaks oma usu rajama otse osadusele Jumalaga, siis ei ole ka selliseid teesklusi ja näitlemisi, vaid inimene võib olla siiras ja ka keegi ei kipu niiväga sinu elus ohjasid enda kätte haarama. Võib ka ju lihtsalt kirikus käia või leida siis usaldusväärsem kogudus või usklik inimene. Mina usun, et usk on tõhusam kui psühhoteraapia, lihtsalt selleni, et see nii hästi toimiks, tuleb usus kasvada, see võtab aega. Kui meile oleks juba maast madalast usk olnud kui loomulik osa meie eludes, siis esineks vähem ka vajadust psühhoteraapia järele. Inimene lihtsalt Jumala sõnale toetudes aitaks end väga paljus ise jalule, haaraks kinni lootusest jne. Isegi kui ta jääb Iiobi sarnaselt üksi, kus teda ei mõisteta.

Ma juba märkisin, et kui inimene tunneb, et ta üksi oma depressiooniga hakkama ei saa, siis tuleb kasutada professionaalset abi. Üks ei välista teist. Palja usu peale ei tasu küll lootma jääda kui sul tegelikult ikka mingit imettegevat usku ei ole. Tuleb kasutada tavameditsiini ka ikka.

Mulle meeldib su viis oma mõtteid edastada, neutraalne ja oma veendumust mitte peale suruv. Sa edastad oma arvamust, kuid ei esita seda ainsa võimalusena. Väga erinev siinsest tavast.
Ma usun, et seepärast pole sul ka midagi selle vastu, kui ma mitmes asjas eriarvamusele jään.
Hiiobi teemas olen pisut teisel arvamusel seepärast, et depressioon tabab enamasti inimesi pealtnäha ilma igasuguse välise põhjuseta. Me näeme edukat säravat isiksust ja siis äkki kuuleme, et ta on püüdnud endalt elu võtta. Või siis töötame päev päeva järel kõrvuti kolleegiga, kellest me ei teagi, et ta koju jõudes viskab end diivanile pikali ja vaatab tundide kaupa klaasistunud silmadega lakke, ärritudes pere katsetele teda argiellu kaasata.
Hiiob kaotas oma pere, tervise ja vara, aga legendi kohaselt ta ju meelelt ei murdunud, ta leinas, kuid ei reetnud põhimõtteid, millesse uskus. Depressioon murrab kõik.
Mida ma arvan ei saa takistuseks olla sinu arvamusele. Tõe monopoli ei ole olemas.

Ma võin sulle täiesti veendunult öelda, et depressioon ei murra kõike. Ta ei murra usku rohkem kui Iiobi puhul. Ma isegi usun, et suitsiid ei suuda lahutada usklikku inimest Jumalast. See usu saladus on suurem kui me mõista suudame, see tuleb Jumalalt endalt ja inimene vaid hoiab sellest kinni, ei lase lahti. Kui ta laseb, siis ei ole talle vaja sugugi nii suuri katsumust, ta teeb seda juba palju lihtsamate asjade puhul.

Ma arvan, et on inimesi, kelle jeoks usk on nagu nähtamatu sõbra õlg, mis on alati olemas. Ka usukauged inimesed, kes masendustõppe on vajunud saavad sellega paremini hakkama, kui neil on sotsiaalne turvavõrgustik olemas või no kasvõi üks tõeline sõber, kelle peale alati kindel võib olla.
Võta neilt see viimane tugi - kellelt usk, kellelt sõber - ja nad lähevad katki.
Depressioon ei tähenda sugugi alati suitsidaalset käitumist, ei käi sugugi kõik kurvameelsed ringi, seebitükk taskus ja silmad sobivat nöörijuppi otsimas ning enesetappe teevad inimesed teinekord täiesti kaalutletult ja depressioonist midagi teadmata ("To my friends: my work is done. Why wait?"). Kuid sotsiaalne suitsiid on depressiooni puhul paraku reaalsus.
Niisiis: et meil kõigil oleks truu sõber.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 21.04.2015 02.26.

Iiob oli ju täiesti katki. Jumal ei ole nähtamatu sõber, Iiobil ei olnud ju seda sõpra, see "nähtamatu sõber" oli ta maha jätnud. Kuna sul puuduvad usukogemused, siis sa arvad, et ma ei mõista depressiooni. Aga ma mõistan väga hästi. Lihtsalt usk ei ole selline, et sul on koguaeg see sõber käepärast võtta, võib olla vägagi selline tunne, et Jumal on su maha jätnud, nagu oli Iiobil. Seda Jumala ligiolu magusust ei anta inimesele koguaeg, olgu ta või pühak. Kui antakse, siis saadetakse kohe ka kõrbe kuradi kiusata, katsutakse läbi. Usklikul inimesel on täpselt samasugune tee käia nagu maailmainimesel, ehk raskemgi. Teda sõelub hingevaenlane palju rohkem kui näiteks leigeid ja mitte nii ususügavustesse tungivaid inimesi. Ta võib olla väga haige, väga murdund või depressioonis. Täiesti üksi või lausa kurjade inimeste meelevallas. See mis räägib mingist nähtamatust sõbrast, kes on raskel ajal kohe võtta, ongi eduteoloogia, mitte sõnum ristist. See millest mina räägin on osasaamine ka Jeesuse kannatustest ja tagakiusust - seda see Jeesuse järgimine tegelikult tähendab. Keegi, kes pole ise seda risti kandnud ei suuda mõista ka Jeesuse kannatusi ristil, ei suuda temaga samastuda, teda ennast armastada, vaid käivad aina lunimas kuidas ta nende elu siin maailmas heaks ja edukaks muudaks. Lihtsalt kui ei ole endal kogemusi, ei käi seda teed, siis ei suuda kuidagi mõista. See ei ole nii lihtsalt loogiliselt paika pandav. Ma saan aru inimlikust soovist kõike mõista ja olla siis kõigest oma tarkusega üle, aga sa ei suuda mõista mõistetamatut. Sa ei mõista usku tegelikult, vaid võtad seda oma nägemusena, mis tahab seda suruda mingisse raami, kuhu see kuidagi ei sobi ja ära ei mahu.

Moosiprao õelus on üldtuntud, miks sa ennast ültse vaevad selle loomaga vaieldes?

Oh ei, sa oled mindnatuke valesti mõistnud - ma kindlasti ei arva, et sa ei mõista depressiooni, su usk ei puutu siinkohal üldse asjasse, ma ei liigita inimesi esimese kategooriana usklikeks ja mitteusklikeks. Lihtsalt, nagu juba mainisin, on meil kummalgi asjast oma nägemus ja las siis ollagi nii. Panna diagnoosi sajanditevanuses legendis elavale inimesele on natuke tänamatu töö. Samuti ei taha ma olla sinust tarkusega üle, ma tahtsin lihtsalt selgitada ka oma arvamist, arvates, et sa teed sama oma arvamusega - selgitad lihtsalt. Kuid kui su jaoks oli see vaidlus võidu peale, mitte lihtsalt arvamustevahetus, siis olgu. Võit on sinu, ma ei olnud selle peal väljas.
Lõppude lõpuks võinb maailmas siiski ka mitu tõde olla.

P. tõde on selline, et tema on ainuke õige, eriline ja haruldane ja on puhtalt teiste süü, kes niisugust haruldust märganud ja mõistnud ei ole.
Tema tõde on, et tema kannatused on maailma kõige suuremad, vaene Jeesus kahvatusks ju kaameks end P. KÕRVAL.

Samas P. TÕDE ka selline, et mida rohkem pasas aeled, seda puhtamaks saad.

ja polkovniku lese sündroom oli juba ta emal, tütrest siis rääkimata.( arstid ei tea midagi!) ei depresioonist, ei autismist, ei hüsteeriast.

Ma ei olnud üldse võidu peale väljas. Ja ei ole ka nüüd. Ma selgitan seda, milles sa mööda paned usu suhtes. Lihtsalt see ei ole inimesest ja inimese mõistusega mõõdetav asi ja sellepärast ongi nii, et inimene oma mõistusega ei suuda sellele pihta saada. Sina lähened asjale inimliku mõistusega, aga tunnetus on täiesti olematu. See tõetunnetus on ikkagi ainult Jumala lastel, kas siin keegi seda tahab uskuda või mitte, ei muuda asja. See on fakt. Kes ei ole Jumala Vaimu poolt juhitud ei saa tunda ka Jumalat ja sellepärast ei saa ta temast ka rääkida seda, mida saab Jumala laps, kellele Jumal on andnud tõe tunnetuse, see on Jumala Vaimu and, mis juhib teda kõigesse tõtte.

tõrkusin kaua tunnistamast, et on olemas depressioon, kui selline.
nüüd ilmselt on see deprekas mind aga kätte saanud.

õues särab päike, aga mina ei näe selles midagi, kevad on käes, aga mul kama kaks.
töllutan toas ja hea, kui jaksan vetsugi roomata. jah, nüüd sain siis lõpuks arvuti ka lahti ja loen seda teemat, kirjutan mõne reakese ja vajun "poolunne" tagasi.
pole oluline, mis toimub ei kodus, ei väljas, ei kuskil....ainult hall udu on ümberringi, ükskõik, kuhu vaadata püüad.

lugeda ka ei suuda, sest miski pole tähtis ja on samamoodi vaid udu kõik..

pole iial ad-sid tarbinud, ikka olen kehvadest seisudest välja roomata suutnud...nüüd aga on tunne, et vajun põhja ja upun ära. no pole jõudu ja mõtet enam millegi jaoks, isegi elu jaoks mitte.
tahaks jumalat uskuda, aga ei jaksa uskuda.
mis mõte sel kõigel üldse.
elukvaliteet on miinuses iga kandi pealt.

to läbi olen, ad-sid ei maksaks niiväga peljata, need on teinekord hädavajalikud, et end nii füüsiliselt kui mõtetelt liikuma saaksid. et asi saaks paremuse poole minna, oleks vaja jälile saada kuhu jõud kaob. jumal aitab vast ainult siis kui ta su jaoks olemas on

AD-sid maksab peljata küll - vältida tasub kõike, mis sõltuvust põhjustab, ainult tugev inimene võib endaga katsetada. Eks enamik naisi teab, kuidas meid juba hormoonid mõjutavad ja kuidas kaine mõistus raseduse või PMS-i ajal kodust aeg-ajalt üsna ära käib. Tahaks ju ikka iseennast ise kontrollida suuta?
Üks mu lähedane inimene, kes elab minust kaugel, proovis ka oma töötuse ja tervisega seotud probleeme tablettidega lahendama hakata, kuna arstil tekkis juba ilmselgelt meditsiiniline huvi, kas uus AD ehk mõjub. No kuidas saab töötusest tingitud probleeme tabletiga ravida? Kui temaga hiljuti rääkisin, oli ta muutunud täiesti teiseks, aga mitte heas mõttes. Ta oli liimist lahti, kannatas ilmselgelt mingi aine mõju või selle puudumise all. Meenutasin talle, kes ta on ja kuhu ta teel on või olema peaks ja suutsin ta maha rahustada. Jube, kuidas hea nimel tehakse inimese kehale ja vaimule halba. Õnneks saab mu lähedane sellest ka ise aru ja mingit uut tabletti kindlasti katsetama hakata ei kavatse. Elu on vaja korda saada - see ei käi ühekorraga, vaid üks pisiasi teise järel, mitte lisaks muudele jamadele ka oma seni korralikult töötanud aju segi ajada.

http://heli.er.ee/helid/2254091.mp3

Forbes nr34 2015a lk32

http://static.inimene.ee
http://medisato.com
http://www.depnet.org
http://peaasi.ee
http://raulpage.org/depress
http://onneklubi.onepagefree.com/?id=16348&onepagefree=9cb9ea09f0b6b0b8883a9d39f2080e2c
http://onneklubi.onepagefree.com/?id=16014&
http://engine.koduleht.net/templates/psy/files/mdl_files.php/depressioonist_arsti_pilgu_labi.pdf
http://www.hippokrates.ee/art4marts20.htm
http://www.eestiarst.ee/arhiiv/aid-125/Depressiooni-ravi-perearsti-praktikas
http://www.eestiarst.ee/arhiiv/aid-542/Mitmepalgeline-depressioon-eeldab-mitmetoimseid-antidepressante
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/DEP/depressiooni_ravijuhis.htm
http://www.hambaarst.ee/artiklid/496
http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-11154
http://www.sam.ee/sites/default/files/documents_old/bullet07.pdf

https://ravimid.wordpress.com

Ega mina inimest takistada muidugi saa. Kes ikka väga tahab, nautigu siis oma nukrat maailma edasi, vahel sünnib sellest hea kunst. Aga tuleb vahet teha, kus lõpeb haigus, kust algab ülemõtlemine ja enesehaletsus. Selles keerukas vahetegemises tabletid ega muu kange kraam kindlasti kasuks ei tule.
Teil on õigus enda juurde jääda, aga ka mina jään enda juurde - tervislikum on omada siiski positiivset kui negatiivset kinnisideed, ja eluraskusi ei saa tablettide abil summutada või nende lahendusi edasi lükata.
"No on tainas, või tema tuleb siia mingit positiivset mõtlemist soovitama..."

Kas see vastus oli sellele "on tainas"?
Aga muidu üldiselt vaadatuna ma ütleks, et positiivne mõtlemine on kasulik ainult nii kaua kuni ta toetab reaalsust. Kui ta aga muutub tõepoolest "minu õigus" mudeliks, siis on ta lihtsalt üks kangus ja paindumatus ja eneseuhkus ja rumalus. Ja kinnisidee on alati tõevastane. Tõde on voolav, julgus õppida, mõista, olla paindlik, st tõde on tähtsam kui minu õigus või arvamus ja seepärast ma loobun sellest oma arvamusest ja õigusest kui see läheb vastuollu tõega ja õiglusega. Seda nimetatakse valguse armastuseks, arenguks. Positiivsus positiivsuse pärast on tahtmine mitte astuda raskuste teele, aga ilma sellele teele astumata ja kurbust tundma õppimata, ei ole võimalik areneda.

Positiivsus, mis hakkab arengut pidurdama, mis mõtleb positiivseks ka negatiivse, on soovunelm irduda reaalsusest, põgeneda sellest mis sulle ei meeldi. Tahe peita pea liiva alla, et mitte näha probleemi ja panna ette roosad prillid, et mitte uskuda kannatusi. See on palju ohtlikum seisund kui pessimism. Pessimist on reaalsusele sageli palju lähemal, lihtsalt tunnetades reaalsust kõigis oma värvides, nii mustades kui muudes, suudab ta tõusta ja hakata nägema ka positiivset, aga ta jääb alati teadlikuks tegelikkusest, teadlikuks kannatustest ja see tahes tahtmata muudab ta sügavalt kurvaks, murelikuks, paneb otsima väljapääsu. Seega peab inimene olema nii ühte kui teist, reaalsust ja kurbust tundes, peab ta üles leidma ka tröösti ja rõõmu. Kõike on inimesele vaja, ei saa ainult optimismiga elus läbi, see on sama ebareaalne kui eduteoloogia on kaugel ususügavusest. Pealispidsus on arengupeetus.

Mis see AD muud on kui roosad prillid, ainult et keemilised? Mina elan reaalsuses. Hetkel on minu reaalsusega tõesti väga kenasti, aga on ka teistsuguseid aegu ette tulnud ja eks neid tuleb veelgi. Kohanemisoskus on selle asja nimi. Ekstreemsemad eeskujud on minu jaoks näiteks need inimesed, kes koonduslaagris suutsid eluisu ja huumorimeelt säilitada. Kui juba see oli võimalik, siis minul on lihtsalt piinlik vinguda pisiasjade pärast (töökaotus on uus võimalus, suhte lõpp tähendab seda, et kuskil on keegi parem jne). Muidugi võivad sellised sündmused korraks rivist välja lüüa, aga samas sunnivad just tegutsema. Enesehaletsus viib sohu.

Kui võib olla sinu vastu väga aus, siis ma ütlen, et su suhtumine on tulega mängimine, jumalakartuse puudumine. Sa ei tea koonduslaagris olijate huumorimeelest midagi, sest sa pole seal olnud, aga mitte see pole tähtis, vaid sa tõmbad oma kohtumõistmise ja ülekohtuga Jumala viha endale kaela. Lihtsalt upitad ennast sel moel, et püüad teisi nõrkadeks nimetada ja siis neid nende haiguses süüdistada, aga sellega sa teed kahju iseendale. Sa ei sobi teisi õpetama ega arvustama, sest sa oled pealispindne ja rumal inimene, halastamatu ja soovid teiste kulul oma tähtsust enese silmis tõsta. Aga kes iseennast ülendab, seda Jumal alandab ja kes iseennast alandab, seda Jumal ülendab. Siin ei ole mingit kahtlust, et sa ei ole areneja tüüp, koonduslaagritest dokumentaalfilme vaadanuna ei näinud seal ainsatki naeratajat, rääkimata suurest huumorist. Nägin ebainimlikke kannatusi ja hirmu. Need kes sellest eluga pääsesid, elasid õudusi läbi terve oma elu,ja olid nõrgemad kui praegused AD-de võtjad. Loe rohkem reaalsel elul põhinevaid raamatuid, ära aja pada, mida sa ise ka ei usu või kui usud, siis oled jäik eneseupitajast kribaja siin..

Aitäh :) Kas jumalale meeldivad enesehaletsejad rohkem?
No ju siis mõnede inimeste kannatused on midagi eriti õilsat ja väärikat, kuigi pealtnäha on tänapäeva eluraskused ikka peamiselt üks ja seesama: lähedaste kaotus, tervise-, suhte-, töö- ja rahaprobleemid.
Ausalt öelda ei viitsi muidugi edasi jahuda, et asi on mitte probleemides, vaid neisse suhtumises ja elu ongi selline, et käib üles ja alla. Aaaga ok.