Kahjuks nii asjad on. Levitan või ei levita.
Ma olen Dr. House ja kliente ma ei vaja. Mida vähem kliente mul on seda tervemad inimised!
https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/originals/10/df/70/10df70798decb7de30cc5df05097ae6f.jpg
http://www.valter.saask.ee/vitamiin_D3.html
https://www.dougcookrd.com/wp-content/uploads/2014/05/GrassrootsHealth-Vitamin-D-chart.jpg
Kui tahad saavutada 50nmol kuni 100nmol ja kaalud 68 kg, siis 68kgx38IU/kg= 2584 IU päevas. Alustada 2584IU päevas ja vaadata kuidas keha reageerib.
http://i1.wp.com/www.tengoesclerosismultiple.com/wp-content/uploads/2016/02/vitamin-d-chart-3.jpg?resize=900%2C613
http://media-cache-ak0.pinimg.com/736x/1f/8d/86/1f8d8698f72a4d676e30b21a8b33389f.jpg
http://www.euroimmunblog.de/wp-content/uploads/2015/02/VitD_Versorgung_Skala_UK-300x258.jpg
https://betteryou.com/health-wellbeing/wp-content/uploads/2016/10/vitamin-d-immunity-disease-chart.png
https://edc2.healthtap.com/ht-staging/user_answer/avatars/453101/large/open-uri20121021-10781-3axdd8.jpeg?1386603334
Kui võtta D3-vitamiini pärleid annuses 1000 IU-d regulaarselt iga päev, nagu on meie apteekides pakendile päevaseks annuseks märgitud, ei kergita see D3-vitamiini taset veres üldse! Kaheaastase uuringu alusel olen näinud, kuidas analüüsid ja inimeste füüsiline tervis on oluliselt paranenud, kui nad kasutavad D3 õli talvekuudel 8000–20 000 IU-d päevas. Annus sõltub kehakaalust, vanusest, soost, toitumisest, elukohast, haigusest ja D-vitamiini tasemest veres.
Vitamiin D defitsiit ohustab eeskätt imikuid ja väikelapsi, kes saavad vajatava vitamiini koguse ainult toiduga. Segatoitu tarbivatel täiskasvanutel defitsiiti ei teki. Vajadus on väike ja seda saadakse päris paljude loomsete toiduainetega. Defitsiiti ei teki juba seepärast, et näole ja kätele langev 20–30 minutiline päikesekiirgus tagab nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse.
Defitsiit võib aga tekkida kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste (nagu Crohn`i tõbi jt), maksa puudulikkuse ja tsirroosi, kroonilise pankreatiidi, sapipõie patoloogia ning mitmete seede-elundkonnas sooritatud operatsioonide korral aga ka mõningate ravimite tarbimisel nagu antikonvulsandid ja barbituraadid aga ka mõned kolesterooli alandavad ravimid. Nt kortikosteroidid stimuleerivad vitamiin D konversiooni inaktiivseteks metaboliitideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni.
Vitamiin D kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab rahhiiti ja sellega kaasuvat lihaste hüpotooniat. Rahhiiti iseloomustab luude pehmenemine ja kerge murdumine, kuna luudest on eemaldatud rohkesti kaltsiumi. Kaltsiumi eemaldamise luudest tingib tõusnud PTH tase, sest organismil on vaja säilitada vereplasma kaltsiumisisaldust. Kuna vitamiin D efekt kaltsiumi metabolismile realiseerub mitmete toimekohtade kaudu, võivad rahhiiti tingida erinevad põhjused, nt:
vitamiin D kestev puudumine toidus
vitamiin D imendumishäired peensooles
neerude haigestumine
pärilik fosforivaegus veres
Kui tegemist on vitamiin D resistentse rahhiidiga, siis ei mõju vitamiin D manustamine. See võib olla tingitud nt neerude kahjustusest või organismi võimetusest sünteesida manustatud vitamiin D baasil kaltsitriooli. Sellisel juhul tuleb organismi viia kaltsitriooli.
Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab osteomalaatsiat- luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, ka pikemaajaline kaltsiumikanalite blokaatorite manustamine, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne.