Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Tervisemure
mandlioperatsioon
 
kerli 29. november 2001, kl 14.44
Minu 10 aastasel poisil seisab ees mandlioperatsioon. Oskab keegi rääkida kuidas seda lastel tehakse, millega arvestama peaks ja mida arstilt nõuda oskaks(mingid analüüsid varem?) Kaua paranemine aega võtab jne.
 
muhv 29. november 2001, kl 15.08
kas lastel ja täiskasvanutel tehakse seda kuidagi erinevalt?
olen ise üle 20 ja minult eelnevalt küsiti, kuidas ma seda soovin, kas nn kohaliku tuimestusega või üldnarkoosis. ma ütlesin, et ma ei tule muidu kohalegi kui nad üldnarkoosi ei tee (ma lihtsalt ei või kannatada selliseid asju). hommikul vara pidin haiglas kohal olema, eelnevalt ei tohtinud süüa/juua (kui natukenegi söönud oled, jääb op ära!), siis kui aeg käes (paari tunni pärast), viidi mind op-i tuppa, siis teeb narkoosiarst süsti ja silmad vajuvad iseenesest kinni. peale opi ärkad oma palatis oma voodis, juttude järgi tean, et enamus ei tea kuidas nad sinna said, tegelikult kui op läbi on, inimene ise läheb opi laualt kanderaamile ja hiljem voodisse (võib-olla väikeste laste puhul nad siis tõstetakse arstide poolt). mina igal juhul mäletan küll kuidas mul opi lõppedes see jube voolik kurgust välja tõmmati ja ma öökima hakkasin, arst veel imestas, mis mul hakkas ja siis järgmine pilt oli voodis kui arst mind tilguti alla sättis ja ma jäin siis magama, ärkasin päris narkoosist alles mitme tunni pärast ja oi-oi-oi kui valus oli kurk. lastele võib see muidugi traumaatilisem olla, seda ei anna mitte millegagi leevendada, see läheb siis ise ajapikku üle. alguses muidugi ei saa piiksugi suust välja. igal juhul mind lasti järgmisel hommikul koju (eelnevalt muidugi opi arst vaatas, et kõik ilusti paraneb) ainult juhul kui mul see jube ködi, mida nad pudruks nimetasid, kurgust alla läheb... aga kuidagi läks.
igal juhul tasub see op läbi teha, sest kui enne ma ainult gripi ja angiiniga kodus istusingi, siis nüüd 2 aasta jooksul pole köhagi ette tulnud. igal juhul soovin jõudu!
 
kerli 29. november 2001, kl 16.21
Tänan Sind, muhv, põhjaliku kirjelduse eest. Jube! Aga positiivne on see, et tundub, et sa oled siiani elus ;))
Mis "jube voolik" sul kurgust välja tõmmati?!? Misjaoks seda tarvis oli? Uhh. Kui kaua kodus paranemine veel aega võttis kuni pudru pealt ära sai?
 
Lynn 29. november 2001, kl 16.52
jube voolik on õhu jaox... aga välja tõmmates tekitab lihtsalt oksendamise tunde. aga kuna magu on tühi, siis paremal juhul tuleb veidi vett maost... noh nagu ikka kui kurgus millegagi sobratakse. kui ette sellest rääkida, ei peaks nii jube olema. lapsele eriti peaks hästi põhjalikult kõike pisiasjadeni seletama. siis ei ole toibumise shokk nii tugev. ise käisin kohaliku tuimestusega mandli opil. pärast oppi, kui valuvaigisti mõju kaotab, on väga valus... väga. aga sellega pole muud, kui lihtsalt leppida :) ja jäätist lubada (arstiga muidugi igasugu lubaduste koha pealt enne nõu pidada, et midagi valesti ei läheks). pudru söömisega see, et mida kiiremini armid paranevad, seda kiiremini "pudru" pealt ära saab. meie järasime juba samal õhtul mandariine koos nende valgete kestadega - arst vangutas küll pead ja palus ettevaatlik olla - väga lihtsalt võivad algul armid lahti minna...
ga vaadates Su messaget, siis vilets arst teil või mis? pole nagu midagi räägitud? proovi siis ise kindlasti poja jaox rohkem infi välja otsida... jõudu teile ja saage tervex!
 
Piia 29. november 2001, kl 16.56
Tegin selle katsumuse poolteist aastat tagasi läbi oma 5 aastase tütrega. Kõige halvem on see abituse tunne, kui laps opilt tagasi tuuakse. Tal on hirmus halb ja ega ennastki paremini tunne. Soovitus siinkohal, kui lähed pojaga kaasa, siis ära ole solidaarne hommikul mitte söömise osas. Ise tegin selle vea ja hiljem pidnin ise pildi tasku panema, kuigi ei pea end eriti nõrganärviliseks. No jah, siit edasi on õudne see esimene päev ja öö. Tore kui tal mingi vedelik ikka alla läheb. Järgmisel hommikul kirjutatakse haiglast välja, kui kõik korras. Kaks nädalat tuleb kindlasti kodus olla. Esimesel nädalal menüüs ainult, keefir, jogurt, vedelad ja jahedad pudrud või puljongid. Juba kolmas päev on normaalne ja tundub, et lastel ununeb üleelatu kiiremini. Tulemused on muidugi uskumatult positiivsed. Ei teagi õieti, mis haigus tähendab.

Edu ja vastupidamist teile mõlemale!
 
muhv 29. november 2001, kl 17.08
jah, nagu juba Lynn eelnevalt ütles on see jube voolik kurku torgatud, et õhku saaks. ei oska öelda, kas seda tunnevad kõik või hakkas see narkoosiaeg mul liiga varakult läbi saama. soovitan ka igal juhul lapsele mitte rääkida kõike peensusteni, ei kujuta ette kui ma oleksin eelnevalt kõike seda teadnud, kas oleksingi julgenud minna (ma olen selline jube nõrganärviline, tavalise süstimise puhulgi on pilt peaaegu tasku läinud). ega ma seda putru nii väga kaua ei söönudki, see on väga individuaalne, kui ruttu kellelgi haavad paranevad, aga igaljuhul tuleks järgida arsti nõuandeid. nii palju kui ma mäletan arst mul küll ei soovitanud midagi konkreetset mitte süüa või juua, see käib sisetunde järgi, kui ikka on valus lihatükki neelata, siis tuleb vedelat putru jms süüa, aga minu arst isegi mainis, et jäätis on hea, aga mitte liialdada muidugi. kui kokkuvõtlikult öelda, siis alguses oli hirm küll, praegu olen väääga rahul. Jõudu!
 
muhv to piia 29. november 2001, kl 17.14
kujutan tõesti ette, et lapse puhul see üleelamine on jubedam. kuid lisakski veel nii palju, et opilt tulijad pannaksegi tilgutite alla sellepärast, et nad on söömata-joomata ja selle kaudu saavad vajalikud toitained ja vedeliku kätte. tavaliselt peale esimest ööpäeva on patsient ise juba nii kõbus, et suudab midagi süüa/juua.
 
. 29. november 2001, kl 21.07
ega asjas midagi head ei ole. tõsi. samas on lastel see tunduvalt lihtsam taluda, sest siirded ei ole veel nii kinni kasvandud.
nädala elab sul jogurti peal ja ila kipub tilkuma :) neelata on valus (mu 7 a. kannatas ära)
20selt on seda opi juba raskem taluda ja tagajärjed on siis valusamad.

kannatliku meelt!
 
Marii 29. november 2001, kl 23.10
tegin ise selle koleda asja lapsepôlves läbi kohaliku tuimestusega, sest lihtsalt vene ajal ei tehtudki mandlioppi narkoosiga. seoti tooli kylge kinni nii käed kui ka jalad ning yks arst hoidis pead kinni. hirm oli endal nii suur, et yle môistuse ja siis kui arstid suus sahemerdasid ja verd voolas...jube. ära mingil juhul pane oma last kannatama sellist yleelamist, kindlasti lase yldnarkoos teha, sest see op on lihtsalt vôigas.
ainuke asi, mis mulle endale meeldis, et pärast sain ohtralt jäätist syya, kuna see peatab verejooksu.
 
Mutike 30. november 2001, kl 10.26
Söömise ja joomise kohta tuleb küll tõsiselt võtta just selle okserefleksi pärast.Suur jama tuleb kui mao sisu koos HAPPEGA kopsu juhtub sattuma sattuma. See tekitab keemilise kopsupõletiku, mida on vaevaline, kurvematel juhtudel üliraske ravida. Kui öeldakse ja kui on narkoos siis süüa ei tohi!!
 
Kylle 30. november 2001, kl 10.27
Mul taheti ka teha seda aasta tagasi.

Õnneks ütles üks tuttav perearst, et ära ikka lase küll, kuna mandlid vajalikud asjad igasugu haiguste vastu võitlemises ning hetkel olevat MOEASI need kohe maha võtta nii kui miski probleem on.

Vahetasin perearsti, sõin vitamiine ja päevakübara tablette, jõin kummeli teed mee ja sidruniga (hästi aitab, aga peab ikka päris kange olema) magasin palju ja mandlid terved ning alles.

Minu isal lõigati kunagi veneajal ära, aga tema puhul sellest kasu küll ei olnud.

Operatsiooni peaks jääma VIIMASEKS võimaluseks.

* MUIDUGI, SEE ON KÕIGEST MINU KOGEMUS!
 
Bella 30. november 2001, kl 10.37
Kuulge, proovige ikka kõik muud vahendid enne läbi, kui noa alla lähete. Vabalt võib juhtuda nii, et korduv angiin asendub pärast mandlite väljalõikamist korduva faringiidi või larüngiidiga (kõripõletik). Ja häälepaelu juba välja ei lõika, või kuidas?
Pealegi, iga hinna eest lõigata on kirurgi lähenemine. Arsti lähenemine on RAVIDA. Lapse puhul tuleb ju kõne alla füsioteraapia jms. Lisaks on vaja järjekindlalt kurku kuristada (nii 3 kuud umbes) ja kuristamisained vahetada. Kummel, salvei, furatseliin, soolavesi, kange tee soolaga (vastik!) ja tammekoore leotis on need, mis esimesene pähe tulevad.
 
muhv to Bella 30. november 2001, kl 11.18
olen nõus, et op on viimane võimalus, aga minu puhul rohkem variante polnudki. minu arst (väga hea ja suurte kogemustega) ütles, et pole oma aja jooksul nii mädast mandlipõletikku veel näinud?! no, mis ma oleks siis pidanud vastu hakkama ja edasi oma kurku igasugu lögaga leotama (mida ma olin niikuinii aastaid juba teinud). tänu sellele, et ükski arst varem mind ei saatnud LOR-i uuringutele, vaid kirjutasid ainult kangeid antibiootikume, pidin ma suure osa kooliajast (hiljem ka tööajast) kodus voodis veetma.
kui terveks sain, läks heal juhul 2 nädalat mööda ja siis jälle laksaki voodis seliti. see mandlipõletik tuli välja hoopis tänu ühele teisele haigusele (seoses ühe kopsupoolega), millega ma haiglasse sattusin ja siis hakatigi uurimima pealaest jalatallani, kus see haiguskolle peitub...
 
reti 30. november 2001, kl 12.13
Mina ka soovitan noa alla minna alles kõige-kõige-kõige viimases hädas. Varem arvati, et mandlid ja pimesool on inimesel ilmaasjata. Uuemad uuringud aga väidavad, et nendel on väga suur tähtsus immuunsussüsteemis. Ärge käige lapsele närvidele, siis on laps tervem. Proovige kindlasti kõik muud vahendid enne läbi!
 
kerli 30. november 2001, kl 12.38
To reti: võib olla sa peaksid oma soovituse "ärge käige lapsele närvidele, siis on laps tervem" kuhugi terviseajakirja(soovitavalt rahvusvahelisse) üles riputama. Tundub ju täitsa imeravim olevat. Millegipärast ma kahtlustan, et sul endal lapsi ei ole, aga kui nad ükskord tulevad ja haigeks juhtuvad jääma, siis sa vähemalt tead, et see on sellest, et sa käisid neile närvidele.
 
Kai 30. november 2001, kl 13.17
Mul lõigati ka mandlid nõukogude ajal kohaliku tuimestusega ära ja see polnudki nii hull op. Olin siis 17 ja kinni ei seotud. Aga pärast oli ikka valus küll. Nüüd jälle on teine häda - kui enne läksid kõik külmetanise tagajärjed mandlitesse, siis nüüd lähevad bronhhi :( . Kui ikka vähegi lootust ja häid arst on, lase lapse mandlid terveks ravida. Oma tütrega tegin nii, ei säästnud aega ega raha...ja saime jagu.
 
Bella 30. november 2001, kl 13.47
õige, Kai, üldiselt ikka saab ilma op'ita jagu. Lapse puhul veel eriti, kuna mandlid on eriti vajalikud just lastel ja noortel.
 
Lynn 30. november 2001, kl 15.45
mind kah just kinni ei seotud (kohaliku tuimestusega), aga kuna olen üsna madala valuläviga ja mu kurgus oli jahmerdatud alates 3 eluaastast (op oli 20.a.), siis kulges see minu jaox pigem huvitavalt. kusjuures need mandlid, mis olid mul nii omadega läbi kulunud angiinidest, et katsudes verd välja ajasid, olid välja võttes nii pisikesed ja roosakesed... :))
 
kerli 30. november 2001, kl 16.06
To Kai: aga räägi siis mida sa oma lapsega tegid, et mandlid säästa õnnestus? MEil on see lõikus juba päevakorras alates 4st eluaastast. Ei olegi asi alati mädastes angiinides, aga mandlid vohavad niimoodi, et põletikus olles ei jäägi eriti kurguauku alles. Oleme kuristanud ühe teise ja kolmanda asjaga, kasutanud kõikvõimalikke maarohtusid jne. Tavaliselt peab kevadest detsembrini hästi vastu ja siis hakkab pihta. Kolmandal veerandil koolis suurt käia tavaliselt ei õnnestu. Reumanäitajad on veres juba mõnda aega nii kõrged olnud, et arst arvas, et kauem oodata enam ei saa.
Kui keegi oskaks soovitada midagi sellist, mida meie veel proovinud ei ole ja millest tal endal kasu oli, siis ma hea meelega ei läheks sinna operatsioonile.
 
Marii 30. november 2001, kl 16.21
kas sa pôdrasambla teed oled katsetanud, igavesti jube ja vastik on, aga minu lapsega on see aidanud. et seda vähekene parem juua oleks, annan lapsele tavaliselt lusikatäie mett suhu ja siis joob pôdrasambla teed peale. apteegis on olemas ka mingid pôdrasambla tabletid, kui ma ei eksi, nimi on islamoos. kindlasti anna ka päevakybara tablette ja c vitamiini. ja yks vanarahva tarkus, mis on angiini puhul kohutavalt hasti aidanud, tundub kyll eriliselt jäle, aga imehästi aitab muide, on selline, et vôta soolaheeringas ja lôika sealt nagu filee ning seo see nagu kompress lapsele ymber kaela ööseks. kui mul plika oli 1 aastane, jäi ta angiini ja ei saanud mitte isegi juua ja järgmine päev oli olemine ok. head paranemist.
 
reti 01. detsember 2001, kl 09.19
Mul on enda kogemus sellest närvidele käimisest, kui olin ise lapsena pidevalt haige, vahepoeal taheti ka mandleid lõigata, õnneks siiski loobuti opist. Jah, oma lapsi ma püüan teisiti kasvatada ja tulemused on olnud seni (21 aastat vanem) ideaalilähedased. (3Xptüi üle õla.)
 
reti 01. detsember 2001, kl 18.04
Kerlile veel: psüühika ja somaatiliste haiguste seostest on piisavalt palju kirjandust proffessionaalide sulest, mul pole midagi vaja kuhugi riputada.
 
inga 01. detsember 2001, kl 19.42
Meil on sama lugu, laps ka sama vana. Ja kuidagi ei oska otsustada kas lasta mandlid lõigata või mitte. Ühed räägivad, et pärast lõikust kadusid kõik hädad, teised vastupidi väidavad, et haigused jäävad alles, ainult kolivad bronhhi ja kopsu.
Kerli, millal teil operatsiooni aeg on? Kui viitsid, kirjuta pärast, kuidas läks.
 
kerli 02. detsember 2001, kl 14.32
To inga: meie opi aeg on jaanuari alguses
To reti: mul on 14 aastane poeg samuti, kes on terve nagu purikas. Ilmslet ma olen "närvidele käinud" ainult nooremale. Ma mõtlesin, et ma tänasest vahetan ringi, hakkan vanemale närvidele käima (ega ilma ju ei saa kui kogu aeg harjunud) ja siis saavad väiksema mandlid terveks.
 
reti 02. detsember 2001, kl 22.36
Kerli, asjatult säutsud. Lapsed on olemuselt erinevad, ka nende positsioon peres on erinev. Võib-olla on haigel lapsel probleemid koolis, võimusõitlus vennaga, arusaamatused hoopis isaga. Ma ei tea, aga sina võiksid teada kui hoolega jälgiksid olukorda.
 
kerli 03. detsember 2001, kl 09.33
To reti: No näed, sa hakkad ise ka lõpuks asjalikku juttu ajama. Minu point oli selles, et see, et haigused on sõltuvuses psüühilisest hingeseisundist, on ju kõigile teada. Aga seda ei saa taandada lihtsale ja väga labaselt kõlavale soovitusele, et "ära käi oma lapsele närvidele". Lapse psüühikat mõjutavad peale vanemate ka teised pereliikmed, sõbrad, kool, huviringid jne. jne. Ühesõnaga kõik see kuhu sa nüüd isegi lõpuks välja jõudsid.
 
Mari 08. jaanuar 2002, kl 17.37
ka minule ütles arst Keskhaiglas,et tulrb teha op see oli umbes 1.4 aastat tagasi siiani pole julgenud minna.olgugi et vanust juba on oma 20 aga kardan kohutavalt selliseid asju pea hakkab kohe ringi käima.
Aga küsimus järgmine et peale seda kui olete söönud c-vitamiini,joonud põdrasambla teed ja söönud neid tablette kas olete käinud veel arsti juures kontrollis ja arst on öelnud et teie mandlid on terved.ja veel kus kohas te arsti juures käinud olete ja kus kohas on teil see operatsioon ära tehtud?
Lisa postitus
Autor:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!