Tere,
olen olnud terve inimene, vanust 45 ja 2 kuud tagasi ärkasin hommikul üles ning tundsin et suur varsvas ja selle kõrval olev varvas on tuimad, lisaks jalatald ka surises....nagu sipelgad jooksid mööda jalalaba. Keskpäevaks oli olukord nii hull, et terve parem jalg valutas ja meeletult, nii et kannatada ei jaksanud ja läksin emosse. Seal tehti ultraheli, et välistada trombioht (kõik oli veresoontega korras), uuriti, puuriti 6 tundi ja tehti järeldus, et neil pole õrna aimu ka mis mul viga on. Helistasin järgmise päeva hommikul perearstile, kes ütles et viga on seljas ja seljavalu kiirgab jalga. Perearst tegi röntgeni, mis näitas diskide vahel minimaalset sopistust ning suunad neuroloogi e-konsulatatsioonile. Sealt tuli vastus et kuna olen esmakordne, siis saatku taastusravisse. Taastusravisse sain aja 2 kuu pärast....nüüd järgmisel nädalal jõuab see aeg kätte ka :) Olen omal käel käinud kahe erineva füsioterapeudi juures, kes näitavad harjutusi ning neid kodus jõudumööda ka teinud. Pereasrtilt saadud retseptiravimeid võtan nö. peoga...mingid lihaselõdvendajad, siis närvirohud ja siis kanged valuvaigistid. Ja ausalt, mul pole ühtki hetke kus jalg üldse ei valutaks - vahepeal on see valu lihtsalt veidi talutavam ja väiksem. Olen selle 2 kuuga kaotanud 10 kilo, söögiisu kadunud, magada öösel ei saa, sest valu ei lase lihtsalt. Täna öösel magasin 2 tundi...jälle poole kahest üleval ja ma käin iga päev tööl. Olen läbi kui läti raha. Õhtuks lihtsalt lonkan, sest iga samm on täielik piin. Kõige hullem ongi jalalaba, töö juures on madalad kingad, istuv töö ja enamus ajast võtan kingad üldse laua all jalast ning lasen mööda kontorit sokkeväel ringi. Ma olen ausalt hullumas ja lõppu sellele olukorrale ei näe. Selg ei valuta...aga annab aeg ajalt lihtsalt tunda. Pole kunagi elus seljaga probleeme olnud. Uuel nädalal saan neuroloogi vastuvõtule ja ehk sealt edasi siis kompuutrisse. Ehk keegi sama murega kimpus - kuidas end aidata, mida ma tegema pean et natukenegi puhata saaksin......