Hmmm, arvasin pikki aastaid, et mul on midagi ikka väga viga, et kõikides sellistes WC-des, kus on tegelikult pissisorinat kellelegi kosta (kas kabiini omad või siis a la nõukaaegse korteri üksik WC, mis asub täpselt köögi kõrval ja terve pere seal hommikust sööb), on kas väga keeruline või ei suuda üldse pissile hakatagi. Noh, mul võib küll väga suur põiekas olla, aga nii kui tuleb pissile hakata, no ei suuda mitte mingi valemiga pissile hakata - nagu keegi oleks põie võtmega lukku keeranud...
Aga tohho tonti, see on tegelikult väga levinud ärevus/foobia, mis on peale avalikku esinemist lausa teisel kohal - häbelik põis (ingl. keeles "shy bladder")/ parurees (ingl. keeles "paruresis").
Tahtsin tegelt avalikult ühte Facebooki gruppi postitada, aga ma mõtlesin, et siin on vist lihtsam anonüümselt kaasa rääkida (kui keegi tahab kaasa rääkida). Ma tunnen, et oeeeehh, mind on see probleem piinanud juba äkki 7-aastasest saadik (praegu olen 27-aastane) ning olen ikka ennast iga päevaga üha enam ületamas ja treenimas/karastamas, et sellest kunagi sellisel tasemel võitu saada nagu ma oma vaimusilmas ette kujutan.
Ja mu postituse mõte on see, et ma tahan öelda, et kes sa selle leiad ja samastud, sa ei ole oma murega üksi! See lihtsalt vajab palju tegutsemist ja enda karastamist ja sellest on päriselt võimalik üle saada - hakata pissile ka kõige pingelisemas WC-s ja soristada nii, et seda on kuulda ka teistele kõrvadele.