Aga mul võttis üks tuttav ka pangast tarbimislaenu ja see kõik läks puhtalt hambaarstile. Aga hambad sai korda ja üsna ruttu- käis 3-4 kuud järjest ja nüüd nii õnnelik. Ütles, et on küll natuke raske pangale tagasi maksta- ikka muude asjade arvelt. Kuid ei kahetse hetkekski oma otsust. ta soovis just võimalikult korraga ja ruttu suu korda saada, mitte aastast aastasse raha koguda ja jupp haaval parandamas käia. Oodates läheb olukord aina hullemaks, hambad lagunevad aina enam ja ravi järjest kallim ning aeganõudvam.
Eks see oleneb ka sellest, mida keegi elus oluliseks peab. See tuttav arvas, et pigem koonerdab muude asjade arvelt aga hambad peavad ok olema. Ja ei ole ta lapsed näljas ega paljad. Uhkemad vidinad jäetakse ostmata ja kuidagi tulevad toime. Keegi otseselt ei kannata. Eks ta ise enda arvelt hoiab enim kokku.
Kuid naeratus on tal lausa kõrvuni! Enne naeris kinnise suuga, huuled kokku surutud. Kurb oli vaadata.
No küll näha neid nimesi, kel vägev auto pee all, naistel hirmkallid saapad jalas ja raha leidub nii iganädalase soengu kui maniküüri jaoks, aga hambad on koledad ja katki. Vot nendest ma tõesti aru ei saa ega hakkagi saama.