Tervisemure
Mandlioperatsioon, kuidas oli?
Sirle 05. märts 2013, kl 15.52 |
Kaaskannataja 06. mai 2013, kl 13.41 |
Suht vana teema aga ega asjad muutu-järgmistel hea lugeda :)
Aga ütleks nii et opp ise on kökimöki, tehti Tamme erakliinikus Tartus, kohaliku tumimestusega, umbes 7 minti, paar tundi taastumist palatis ja koju kotile. Valus ei olnud aga suht kole küll- seal suht vana tehnika, ei minngeid udupeeni plasmanuge või elektrilõikureid- pandi seina äärde istuma taburetile, lõuad lahti, kõigepealt lasti mingit vedelikku suhu mis molu tuimaks tegi, siis surus arst suure mölaka süstla mandlisse või kusagile, võttis miski imeliku traadist silmusega näpitsad ja tiris mandlid välja ni et ragises. Lihtsalt rõve. Aga verd tuli väga vähe, ei kõrvetatud midagi, toppis korraks mingi marlituusti haava peale ja oligi kõik. Nõrganärvilistele igatahes kole. Omalgi tahtis pilt tasku minna :D
Samal päeval sõiin jogurtit ja järgmistel päevadel kohupiima, püreesuppi ja jäätist, natuke tarbisin valuvaigisteid ka ja tundus et mis see ni jubedat on aga krt õige valu oli 5-6-7päev. Siis ei saanud süüa, rääkida ega magada õigesti. Ilgelt valus oli. Ja 8.päev oli valu järsku läind. Söök hakkas alla minema ja rääkimisvõime tuli ka tagasi.
Kas nüüd tervis sellest paraneb- eks paistab. esialgu on küll veel nõrk olla ja väga midagi teha ei jõua aga noh alles 10 päeva opist möödas. Hullemaks ilmseellt enam ei lähe. Ainult paremaks saab minna.
Aga ütleks nii et opp ise on kökimöki, tehti Tamme erakliinikus Tartus, kohaliku tumimestusega, umbes 7 minti, paar tundi taastumist palatis ja koju kotile. Valus ei olnud aga suht kole küll- seal suht vana tehnika, ei minngeid udupeeni plasmanuge või elektrilõikureid- pandi seina äärde istuma taburetile, lõuad lahti, kõigepealt lasti mingit vedelikku suhu mis molu tuimaks tegi, siis surus arst suure mölaka süstla mandlisse või kusagile, võttis miski imeliku traadist silmusega näpitsad ja tiris mandlid välja ni et ragises. Lihtsalt rõve. Aga verd tuli väga vähe, ei kõrvetatud midagi, toppis korraks mingi marlituusti haava peale ja oligi kõik. Nõrganärvilistele igatahes kole. Omalgi tahtis pilt tasku minna :D
Samal päeval sõiin jogurtit ja järgmistel päevadel kohupiima, püreesuppi ja jäätist, natuke tarbisin valuvaigisteid ka ja tundus et mis see ni jubedat on aga krt õige valu oli 5-6-7päev. Siis ei saanud süüa, rääkida ega magada õigesti. Ilgelt valus oli. Ja 8.päev oli valu järsku läind. Söök hakkas alla minema ja rääkimisvõime tuli ka tagasi.
Kas nüüd tervis sellest paraneb- eks paistab. esialgu on küll veel nõrk olla ja väga midagi teha ei jõua aga noh alles 10 päeva opist möödas. Hullemaks ilmseellt enam ei lähe. Ainult paremaks saab minna.
naine 15. mai 2013, kl 14.45 |
mary 15. mai 2013, kl 16.34 |
Möödas 30. juuli 2013, kl 19.39 |
Mul oli operatsioon mingi 4 päeva tagasi. Noh ma ei tea kas ainult minul või teistel ka. Mul ei tulnud verd pärast operatsiooni, aga see tuli hommikul. Ma rääkida sain mega hästi, aga ilmselt ka verd tuli hommikul, sest ma rääkisin väga palju. Kurk valutas, aga minu meelest kõige hullem asi oli igavus. Ma olen selline inimene, et ma ei tea miks, aga mulle ei istu mingid jogurtid ja koorejäätised. Tekitab kurgus mingise rõveda maitse. Igatahes hommikul ülevaatlusel võeti mul mingise vereklombi suus ära, mis tekkis arvatavasti öösel. Siis pidin veel haiglas olema, et tuleksid katud. Pandi tilguti ja mulle anti külmakott. Noh siis mingi kell 13 millegiga lasti minema. Tahaks väga süüa suuri toite, aga noh ei saa. Olen võtnud rohte ja teevad parema tunde küll. Niiet kõik kes lähevad siis ärge muretsege! :)
Minul oli hirm palju suurem kui tegelikult on! :) Niiet ärge muretsege! Pole see nii hullu midagi! :)
Minul oli hirm palju suurem kui tegelikult on! :) Niiet ärge muretsege! Pole see nii hullu midagi! :)
Mina 30. juuli 2013, kl 20.07 |
pets 17. september 2013, kl 19.07 |
Käisin ka opil siis, peale oppi minul suht okei neelata. Süöjetopsi ei kasuta vaid neelan kohe,valu ikka teeb kui valuvaigistit ei kastuaks. Aga kui kasutan siis täitsa hea. Aga probleem selles, et und ei ole üldse. Tähendab uni on aga magama ei jää,süda klopib. Kui jään siis ärkan kohe üles. Olin haiglas öö ja seal siis küsisin õe käest 3 korda unetabletti.
Kas kellegil kogemusi, et kas võib ka edaspidi võtta ja millist?
Kas kellegil kogemusi, et kas võib ka edaspidi võtta ja millist?
tups 21. september 2013, kl 09.06 |
Kirjutan siia sest lugesin seda teemat enne mandliopile minekut ja kommentaar, mis puudutas dr Piibe Laanet hirmutas mind korralikult, sest tema juurde opile olingi minemas. Ja pean nüüd tagantjärgi ütlema, et minu kogemus temaga on ristivastupidine. Vereproovid käskis teha ära kohe pärast tema juures käimist ning ka kohe anti kaasa paber infoga mis mind ootab nii enne kui pärast operatsiooni. Peale oppi käis vaatamas palatis mitu korda ning samuti kutsus tagasi 1,5 nädalat peale oppi ennast näitama. Jah ta ei ole pikka jutuga naisterahvas vaid väga konkreetne ning räägib asjadest ilustamata. Et kõik kindlasti sellist konkreetsust ei talu.
rits 23. september 2013, kl 09.36 |
käisin ka 6 päeva tagasi mandliopil siis.üldnarkoosiga. esimesed 5 päeva oli enamvähem olla.mitte midagi hullu.aga kuuendal päeval juba suht sitt..hommikul ärkasin siis oli juba väike verejooks aga sain selle kohe ka kinni.ja ikka suht jube valu on kurgus neelates jne.loodan et varsti läheb paremaks.1 asi aga paneb mind väga muretsema, nimelt vaatasin ühte lehte mis anti mulle haiglast kaasa perearstile viia.seal oli kirjas et tehti kuskile keskele z õmblused.aga olen siin googeldanud ja on öeldud et ei õmmelda üldse.et ainult kõrveetatakse.ja kui õmblused on pidi see tulevikus väga paha olema ??? kas keegi teab midagi..sellest rääkida..suht halb enesetunne sellep. ?
mandlitu 28. september 2013, kl 21.02 |
Jagan siis ka kogemusi. Operatsioon ise toimus üldnarkoosis ja möödus komplikatsioonideta. Ärkamine samuti probleemideta, haiglast välja järgmisel päeval. Esimene nädal oli täiesti ok - suts neelates oli valus aga ei midagi hullu kui valuvaigisteid võtta. Viimaseid sai pigem võtta selle pärast, et lisaks valuvaigistavale toimele on neil ka põletikuvastane toime. Pigem tekitas probleeme paistetus, mis oli tingitud tavapärsest ulatuslikumast lõikusest. "Huvitavaks" läks kuskil 8-ndal päeval. Rahulikult olles ei valutanud aga söömine oli täielik piin - isegi vesi pani kurgu põlema. Arsti soovitusel läksid siis käiku kangemad valuvaigistid ning trahitoli ? tabeltid, mis seda tulekahju natukenegi talutavamaks tegid. Toitumise osas on meeles pidev soolase nälg mida sai siis leevendada süldi ja tehis kalamarjaga. Samuti sai palju teha jäätise kokteile (ettevaatust hapude mahladega!) mis tundusid kõhtu rohkem täitvat kui lihtsalt jäätis.
Suitsetamine 07. oktoober 2013, kl 19.19 |
lapse-ema 03. november 2013, kl 10.22 |
Kas kellelgi on teada, kui kaua 1. klassi lapsele antakse 'haiguslehte'? Ja kaua mina peaksin töölt eemal olema, et teda toetada kodus? Mul laps novembri keskel opile minemas. Ja millal jälle trenni saab minna?
Saan siin teie kirjaeldustest aru, et 2. nädala lõpuks peaks olema asi unustatud?
Saan siin teie kirjaeldustest aru, et 2. nädala lõpuks peaks olema asi unustatud?
jan 08. november 2013, kl 14.21 |
11päeva möödunud opist ja ma ei ütleks et 2.nädala lõpuks asi kinldasti unustatud oleks. enesetunne juba ok, aga terve kindlasti ei ole, kurk imelik ja rääkimine ka halvatud veits, enda häält ei tule veel. seega ütleks et 2nädalat on siiski miinimum, kuid eks see oleneb opi õnnestumisest ja inimesest.
m28 08. november 2013, kl 14.44 |
minulugu 08. november 2013, kl 18.07 |
Pärast operatsiooni oli räige valu, midagi süüa ei tohtinud (ausalt öeldes ei tahtnud ka, sest nii kohutav valu oli),esimesel päeval pidi lihtsalt kogu aeg verd välja sülitama, kolm esimest päeva pärast oppi oli räige valu, oli tükk tegu, et endale mingit jooki või püreeks tehtud suppi sisse ajada, aga muidu teisel päeval haiglast koju ei saanud, kui midagi sööma polnud nõus, kui püüdsin esimese päeva lõpus jäätist süüa, hakkas jälle kurgust verd tulema, huuled oli kõik kohutavalt paistes, kurgulaes oli verevalum, igatahes minu jaoks oli täiega õudne see värk, neljandast päevast hakkas juba paremaks minema, kõvasid asju võib süüa vist mingist kolmandast või neljandast nädalast, aga see valge värk, mis pärast oppi kurku tekib, peab enne ära kaduma. minu jaoks tundus see palju õudsam ka selle pärast, et jäin haigeks, tuli nohu, verd hakkas ninast jooksma, hingata ei saanud jne, siis pidin mingit antibiootikumi kohutavalt räige maitsega vedelikku sisse ajama, oksele ajas ausalt öeldes. aga ütlen ausalt, et kui haigeks jääd, siis ära MITTE MINGIL JUHUL mine opile!
minulugu 08. november 2013, kl 18.09 |
minulugu 08. november 2013, kl 18.11 |
.. 09. detsember 2013, kl 21.47 |
Triin 03. jaanuar 2015, kl 11.15 |
Kirjutasin siia ise 2013 aasta veebruaris, kus kirjeldasin oma õudset valu :D tagantjärele naeran. Parim asi, mis minuga juhtunud on. Täna olen esimest korda peale mandlioperatsiooni kurguvalus, siiani pole mitte midagi olnud. Kuigi esimene kartus on alati, et äkki jäi mingisugune liigliha sinna, et nüüd peab uuesti minema ja kannatama. Loodan, et nii see pole. Anyway, kui mandlid teevad häda, siis mine ja lõika nad ära. Palju parem elu, vähemalt minul :)
Mari 23. jaanuar 2015, kl 19.47 |
minu kogemus 24. jaanuar 2015, kl 11.23 |
Endal oli ka hiljuti operatsioon ja mina pääsesin küll kergelt, kuigi olin hullemaiks valmis. Opile läksin ka paistes ja mädakorkides mandlitega, sest enam ei mõjunud mingid rohud.
Mina jõin juba mõned tunnid pärast operatsiooni vett ja anti ka klaas jogurtit, õhtul olin kodus ja sõin suure topsi jäätist. Paranemine oli kiire, arvan, et eelkõige sellepärast, et üritasin võimalikult palju süüa. Süüa on vaja korralikult, siis on paranemine kiirem. Lisaks oli minul näiteks lhtsalt sülge alla neelata valusam kui toitu neelata.
Igatahes sõin vedelamat ja pehmemat toitu järgmised paar päeva, kolmandal päeval pärast operatsiooni proovisin juba täiesti tavalist toitu süüa ning nädal hiljem jõin ka teed. Olin süües lihtsalt natuke ettevaatlikum, toidu närisin korralikult läbi ja kuivema toidu kõrvale jõin ka midagi.
Võtsin kahte valuvaigistit, paratsetamooli ja ühte retseptiravimit. Valuvaigisteid võtsin ühe nädala.
Operatsioonijärgsed valud ei olnud hullemad kui ägeda mandlipõletiku ajal olnud valud.
Mina jõin juba mõned tunnid pärast operatsiooni vett ja anti ka klaas jogurtit, õhtul olin kodus ja sõin suure topsi jäätist. Paranemine oli kiire, arvan, et eelkõige sellepärast, et üritasin võimalikult palju süüa. Süüa on vaja korralikult, siis on paranemine kiirem. Lisaks oli minul näiteks lhtsalt sülge alla neelata valusam kui toitu neelata.
Igatahes sõin vedelamat ja pehmemat toitu järgmised paar päeva, kolmandal päeval pärast operatsiooni proovisin juba täiesti tavalist toitu süüa ning nädal hiljem jõin ka teed. Olin süües lihtsalt natuke ettevaatlikum, toidu närisin korralikult läbi ja kuivema toidu kõrvale jõin ka midagi.
Võtsin kahte valuvaigistit, paratsetamooli ja ühte retseptiravimit. Valuvaigisteid võtsin ühe nädala.
Operatsioonijärgsed valud ei olnud hullemad kui ägeda mandlipõletiku ajal olnud valud.
minu kogemus 24. jaanuar 2015, kl 11.26 |
aga mina 25. jaanuar 2015, kl 18.38 |
mõmmi 25. jaanuar 2015, kl 21.08 |
Minul ka 29. jaanuar 2015, kl 11.14 |
viimane viimasele 06. veebruar 2015, kl 22.54 |
jkgd 07. aprill 2015, kl 18.38 |
montmorency 12. aprill 2015, kl 17.22 |
Minul lõigati mandlid Tartus 1996 kohaliku tuimestusega. Mis puutub haigena opile minekut, siis esimese katsega oli kerge külmetus ja siis saadeti mind koju. Kohalik tuimestusega op EI OLE jube, täiesti valutu ja väga kiire. Võrreldes üldnarkoosi patsientidega on mul tunne, et taastusin oluliselt kiiremini ja kergemini, mis iganes see põhjus siis võib olla.. Kurk oli valus ca 2 päeva ja kõik. Nii et kui on valik, siis soovitaks kohalikku tuimestust, aga Tallinnas seda vist ei harrastata üldse.
Lisa postitus