Tere taas,
loen teie vastuseid ja leian, et endal see asi vist nii hull ei ole. Võõraste või aukartust äratavate inimestega koos süües-juues hakkab just pea nagu värisema, aga sellest saab enam-vähem võitu, kui pilk korraks kaugusse suunata ja sügavalt (kõhuga?) hingata. Seda pole õnneks veel keegi märganud. Selle elab üle.
Probleem on just pika teksti ette lugemine. Selline lämbumistunne on tekkinud just hiljuti. Varem võisin ette lugeda igasuguseid asju, nii et silm ka ei pilkunud. Bakatöögi sai vägagi edukalt kaitstud, polnud mingit erilist paanikat. Ei saagi aru, mis nüüd siis juhtus...
Viimasel aastal on tekkinud tihti halbu mõtteid (mälestused lapsepõlvest, vanemate praegune õnnetu elu, üsna tihti tunnen end inetuna, edutuna, et elu seisab). Sõbrad ei saaks sellest aru, sest neile tundun alati rahuliku ja tugeva ja positiivse inimsena. Ise pean iga päev endale valjusti ütlema, et täna mõtlen ainult häid mõtteid, sest halvad meid kuhugi ei vii. Mingil määral aitab.
Joogalaadset trenni teen ka. See aitab kah, eriti hingamise osas.
Usun nagu mann-gi, et enesele sisendamine, et kõik on korras, mängib ka suurt rolli.
Nüüd olen jälle pikalt jahunud. Igatahes mõtlesin proovida käsimüügiravimeid ärevuse vastu (nt Depremin?), et äkki aitavad. Psühholoogide juurde nagu veel eriti ei kipu. Loodan vaikselt, et see ärevus läheb tagasi sinna, kust ta tuli.
Aitäh nõuandjaile.