Naised, jagage palun kogemusi, kuidas tundub järgmine rasedus, kui enne on keisrilõige olnud? Ja sünnitus/järgmine keiser? Kas on midagi erilist, millega peab arvestama ja kas järgmine on hullem kui esimene?

Mul on kaks keisrit olnud.
Peale esimest ;eldi,et kui tahan teist last tuleb ka see keisriga.No ja siis ma v]tsin p2ris pikalt hoogu ja kogusin julgust.Rasedus kulges nagu rasedus ikka ja ka keisril]ige oli nagu keisril]ige ikka.Natuke jubedam oli,sest teadsin ju,et kohe viiakse opilauale kuigi m]istusega saad ju aru,et ega valus ei ole jne.P'rast oli narkoosist toibumine tiba raskem kui esimesel korral aga noh,siis olin ju noorem ka.
Kui miski veel huvitab konkreetselt siis kysi.Ise ei oska rohkemat ;elda.

Minul sündis teine laps ka keisrilõikega. Kandmise aeg midagi hullu ei olnud ja peale lõikust on haav isegi ilusam kui enne. Praegu on lõikusest möödas kuus aastat ja kõht ülevalt poolt lõikust vajub natuke peale õmblusele, sest lihased on risti läbi lõigatud. Arvan, et võimlemisega saab asja parandada.

Küsimusega mõtlesin rohkem seda, et kas eelnev keisrilõige tekitab järgmisele rasedusele mingeid lisariske? Mitte seda, kuidas kõht välja nägema hakkab, minu jaoks see nagu viimane probleem....

Lisariskidest nii palju, et emakas venib välja õmbluse kohapealt õhukeseks ja kui on liiga suur laps või muud probleemid, siis võib emakas eelmise õmbluse koha pealt katki minna. See probleem ilmenb siis, kui on laste vahel suur vanusevahe või varem kui kolm aastat.

Kas mingeid lisariske on peaksid oma arstilt kysima.Arvan,et see oleneb ka sellest miks Sul esimene keiser oli ja ka Sinu tervislikust seisundist.
Ei m'leta,et minu arst oleks maininud mingisuguseid riske.

Maie - kas see rebenemine võib toimuda raseduse ajal või sünnitamisel? Ja kui suur on suur vanusevahe?

Mulle ei mainitud ka rebenemisohtu ja minu lapsed on syndinud 1992 a. ja 1998 a.

Ingel, kas sa kartsid ka asja teist korda ette võtta? Mul viieaastane laps ja tahaks teist ka, aga nii jube on...Kuidas küll saada asjast üle?

Oh,ma ikka kahtlesin ja k]hklesin k]vasti.Lasin spiraali v2lja v]tta,paar kuud proovisin,ei ]nnestunud.Siis tuli j2lle hirm nahka hakkasin pille s;;ma,siis j2tsin j2lle j2rele ja kui ykskord avastasin,et t]esti teist last ootan nutsin hirmu p2rast paar peat2it.Eks ma ikka terve raseduse aja kartsin seda l]ppu aga kui see k2es on juba siis on nagu suva,peaasi,et see juba l2bi saaks.

Minu esimene laps on sündinud 1987 ja teine 1995-ndal detsembris. Minu ämmaemand ütles, et mul oli olnud emakas nagu kile õmbluse kohal ja rebenemine võis juhtuda raseduse lõppfaasis.

Ma t2itsa saan aru mida Sa tunned aga tee see asi 2ra.
Mina lohutasin ennast sellega,et teen seda viimast korda ja siis ei iialgi enam.Aga nyyd m]tlen juba ,et 2kki ikkagi tahaks kunagi yhte pesamuna ka...

No ma arvan,et t2nap2eval saab lasta ennast ultrahelis j2lgida kogu aeg ja vaevalt,et sellisel asjal lastakse juhtuda,et k]ht kuskilt katki rebeneb.

Minul oli esimene keiser 1999 a ja 2,5 kuud tagasi sünnitasin ISE oma teise lapse. Emaka pärast ei olnud tarvis muretseda, kuna arst ütles, et tänapäeva materjalid on nii head, et rebenemise pärast ei tuleks küll karta. 10 aasta tagused õmblemisvahendid ja tehnikad olid kindlasti sootuks teised. Rasedus oli nagu normaalne rasedus, võib-olla UHd tehti kord-paar teistest enam. Sünnitus kutsuti esile, kuna olen selline ülekandja tüüp, et ise vist ei hakkakski sünnitus peale. Sain naerugaasi, epiduraali... Nii et minu sünnitus ei erinenud millegagi selle sünnitaja omast, kellel esimene ei olnud keiser. Igatahes jõudu ja ära karda. Lohutuseks veel see, et oli küll ise sünnitada valus, aga võrratult parem kui keiser. Kui võimalik, vali ise sünnitamine

Minul oli 1.6 aastat tagasi keiser,alguses kardsin üldse mõelda teisele lapsele aga nüüd hakkab tasapisi see hirm üle minema.Aga praegu küll veel päris kindel ei ole kas tahan veel kunagi seda läbi elada.aga noh mul veel terve elu ees olen alles 20 aastane,saan vanemaks eks siis kaob ka hirm ja tulevad ka teadmised selle kohta mida täpselt raseduse ajal oma arsti käest küsida.