See haigus on õudus kuubis ja kes pole seda ise põdenud või näinud pealt lähedaste kannatusi, ärgu kommigu. Arstid nii Eestis kui ka mujal ei tunnista selle tõsidust ega tunne sümptome, ei oska diagnoosida ega ravida. Mul tõenäoliselt oli kogu elu ravimata ja sain mitu korda peale.
Juba teist aastast koperdan ringi nagu purjus, surve peas, kõigun, haaran asju mööda, jooksen vastu seinu, kaela ja lõuaalune ülikanged, silmad punased ja valgustundlikud, kõrvus kohiseb, neelata on raske, suus voolab paksu kleepuvat sülga ja lima, süljenäärmed on põletikus, üliväsimus, kuuma- ja külmahood, tohutu ärevus ja depressioon, sest keha tunneb, et lõpp on ligi.
Isegi veeni saadud antibiootikum ei teinud midagi sellele elukale. Borrelia tüvesid on mitmeid, samuti on kaasinfektsioone mitukümmend. Eestis testitakse vaid üht Borrelia tüve iganenud Western Bloti testiga, mille valepostiivsete tulemuste määr on 40%, ja öeldakse poolsandile patsiendile, et teil pole borret, otsige edasi.
Kogu maailmas on borre aladiagnoositud, mitte ülediagnoositud, nagu pasundatakse, sest autoimmuunhaigused, vaimuhaigused, neuroloogilised haigused, liigesehädad, Parkinson, hulgiskleroos jne jne on enamasti diagnoositamata ja ravimata Lyme.