Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Tervisemure
Antidepressandiga alustamine
 
küll läheb paremaks 07. september 2011, kl 17.07
võtsin AD-d viimati umbes neli aastat tagasi, imekombel sain vahepeal täiesti ilma hakkama, võib olla vahepeal võtsin xanaxit kui täitsa ärev olemine oli aga ikkagi, kõik sujus suht hästi. Nüüd see august on aga auku tagasi vajumine...Hakkasin uuesti võtma Zolofti, mida enda mäletamise järgi viimati võtsin ja mis olemise ka talutavaks tegi.Praegu kaks nädalat võtnud ja no ...nii ja naa, nii ja naa.....ütleme nii et see ärevus on ikka peal ja olnud ka paanikahoogusid, võtan juurde küll vähesel määral xanaxit, mõelnud et äkki võtan isegi liiga vähe et täitsa ärevust maha saada aga samas olen nii uimane et koguaeg ainult magaks. Öösel jälle läheb uni kella nelja aeg nagu reeglina ära. Miks mul nüüd jälle paha hakkas ja tundsin et rohtusid on vaja on see et ümberringi on olnud endal nii palju negatiivset, surmasid ja asju ja see on pannud ennast mõtlema ja samuti hirmu tundma. Pidev hirm on aga ajanud täiesti ärevaks ja lõpuks ka paanikasse. Loodan iga päevaga et läheb paremaks , läheb paremaks, samas on hetki kus nutan et miks jälle ....Tunnen et elan praegu nagu pooles vinnas. Aga küll läheb paremaks eksole?
 
aeg 07. september 2011, kl 19.45
Praegune aeg Eestis on igati selliseid haigusi soosiv. Töökaotuse hirm, rahapuuduse hirm, Euroliidu lagunemise hirm ja toiduhinnad, ja üldse kõik ülejäänu - see on kohutav ja masendav, ärevushäirikuid tuleb nagu seeni vihmaga aina juurde ja lõppu ei näe tulevat. Töötan ise meditsiinis ja näen mis toimub. Samas on ka psühhiaatrid suht nõutud ega oska enam õigeid ja tõhusaid rohte kirjutada välja, kuna see haigus on mutateerunud, nagu iga viirusega ja muude haigustega toimub, nad ei allu enam vanadele rohtudele, mõju ei järgne. Miks tulevad hullud kõrvalmõjud - organism on igati nõrgestunud!!! Me sööme solki, kõik toit, mis 20-30 a. tagasi oli naturaalne, on nüüd "plastik", kantserogeenne, tohutult kahjulik. Immuunsüsteem on paigast ära, enamusel on endokriinsed haigused (pillid!!!), hormoonaalsüsteem samuti täiesti metsas, seda pole enam võimalik taastadagi, naised ei saa peale pillide kuure enam rasestuda...see kõik peaks teid, ärevikke mõtlema panema. Muutke oma eluviise niipalju, kui ses hullumajas üldse on võimalik, sööge rohkem seda, mis ise kasvatate, kel pole maamaja või aiamaad, need peaksid selle muretsema, sööge kevadeti esimesi võilillelehti, noori nõgeseid, jm. söödavat umbrohtu, julgelt sööge võililli koos vartega (alandavad veresuhkrut edukalt), naati, piimanõgest, talvel kasvatage köögis maitserohelist, sest ka kõik puu- ja köögivili on muudetud mürgiks.
Mõelge natukegi selle kõige üle, minge võimalusel naaberriikidesse elama, ise saan siin, Soomes, mitmekordse eesti õe palga!, milleks peaksin orjama eesti riiki, valitsust. Soomes, Rootsis, Norras ei ole ärevushäire eriti levinud, minu imestuseks on seda haigust ka Venemaal väga vähe...eesti on esirinnas. Sest see, mida siit delfist loen, kui vahel siia tulen, paneb appi karjuma, miks te elate nii, et saate sellise haiguse külge, see pole normaalne. Muidugi ei kirjutanud ma mitte midagi teie lohutuseks, aga seadke oma elu võimaluse korral teistsuguseks, katsuge õigesti elada,, sünnitage noorelt ja ärge ostke poest absoluutset mürki, siinmaal olukord nii hull pole, on saada ka kõike kvaliteetset. E-ained, eriti 621, on keelatud, lastele ei tohi seda üldse anda, aga eestis on KÕIK lihatooted seda täis (vorst, viinerid, sardellid, jms.), kõik poolfabrikaadid.
zoloft - väga hea antidepressant, aga mõeldud raske depressiooni raviks, mitte ärevuse raviks!!!
sama: efexor, tsitalopram, jvpm., need ei ravi ärevust , paanikahoo raviks, õigemini ärahoidmiseks on ravim - alprazolam (rivotril rangelt keelatud, ainult epileptikutele), sõltuvuses pole haige mitte rohust vaid oma haigusest. Teie suhtumine siin sõltuvusse on läbinisti vale. Üksi a.depressantidega te ärevusest küll lahti ei saa, seda ravitakse ikka teiste preparaatidega, trankvillisaatoritega. Pealegi on ju olemas head psühhoterapeudid, kes valdavad hüpnoosi, miks te ei lase endale põhjust ajust likvideerida, sel juhul oleks paranemine 100%-line.
 
mimmumann 09. september 2011, kl 11.21
Olen samuti mitmeid AD proovinud ja ei sobinud miskit,samuti viimati proovisin Cipralex ja oli ikka väga väga kehva,nädalaega põhimõtteliselt voodis ja ei söönud midagi jube oli olla koguaeg lõppes see tilguti all ja 6 kg läx nädalaga.siis aga kirjutati uus rohi Amitriptylin ja päevapealt vahetasin välja ja muutus ka enesetunne,võtan küll kõrvale rahustit,aga ka väga väikses koguses,nüüdseks võtnud siis pea kaks kuud ja tunnen,et eluvaim tagasi,kuigi vahest ikka tekib veel ärevus,kuid loodan,et ehk lõpuks kaovad needki!
kas kellegil veel sama ravimiga kogemusi?
 
mul on 09. september 2011, kl 20.17
Ka võtan seda amitritylini, nimetus on teine: SAROTEN RETARD 50mg. kapslid, aga ainult ööseks võtan. Magama panevad küll hästi. See on tritsükliline AD, ma küll ei tea, mis see tähendab, aga aitas kunagi väga hästi, kui veel mingeid imerohte pold. Praegu on juba nii pikk staaž, et vaevalt miskit paremaks läheb, olen ka kõik endastoleneva teinud aga ei mõika ükski asi. Käisin kunagi ühe vene kolka nõia juures, sugulased viisid, see pani öösel silla peale valge saunalina, uhiuue, ise ostsin samal päeval ja käskis mul sellest üle jalutada, ise luges sosinal mingeid palveid ja ma enam ei mäletanudki, mida olin kartnud, paanikahoog ununes, ärevust ei olnud. Ärkasin nii puhta ja värskena, on tegijaid, ütles ka mulle, millest asi algas, kõik õige. Mingi 5 a. oli mureta, ei tohtind sellest rääkida kellegile, aga siis tuli pauk luuavarrest ja kõik tagasi. Nõiad siiski aitavad, pole vaja nii skeptiliselt suhtuda, ja "aeg" kommentaariga olen väga nõus, aga see on Soome ja mina Eestis, tean ka, et aitab hästi see taandushypnoos, aga meil pole selle tegijaid ja Soome sõita ennast ravima mul küll raha pole.
Ega jah, peale selle SAROTEN-i pole mulle ükski ravim aidanud, kõrvaltoimeid küll pole old, aga tulemus on 0.
 
tiia 10. september 2011, kl 20.12
Minul hakkas sellest rohust esimesel päeval kohe hea. alustasin mais.
Kui sa otsustad selle ravimi võtmise mitte jätkamist, olen nõus ülejäägi ära ostma, kuna ise pean uued rohud saama septembris, kuid arsti aja sain hoopis oktoobriks. siis praegu võtangi üle päeva, et jätkuks...
 
teema autor 15. oktoober 2011, kl 14.23
Nonii...alustasin siis nüüd esmaspäevast uue AD-ga. Võtan Rexetini (Paroxetin) ja olemine on, üllatus-üllatus, väga kehv! Arst muidugi ütles ka, et nii täitsa võibki olla alguses, see ei tähenda kohe, et rohi mulle ei sobi. Ma ei tea, praegu keerleb lihtsalt tuhat küsimust peas ja kogu aeg mõtlen, et kas minu otsus oli ikka õige, äkki oleks pidanud teist rohtu proovima, äkki poleks pidanud rohtu üldse võtma, äkki oleks ka niisama hakkama saanud.Samas ma tean, et ma olen ikkagi haige ja pean ennast kuidagi ravima. Aga siis kogu aeg mõtlen, et nagunii antidepressandid tegelikult ei aitagi mind, et nad ainult mürgitavad mu keha. Mõtlen, et peangi neid elu lõpuni võtma ja ei saa mitte kunagi normaalset elu elada. Tunnen ennast täiesti ebanormaalsena...olen alles nii noor (21) ja juba sellises seisus omadega, mis minust veel 10-20 aasta pärast saab? Kardan, et ma ei elagi nii kaua...lapsi ma ka ilmselt kunagi saada ei tohiks, sest ei taha oma lapsele sellist vaimuhaiget ema! Peas taob küsimus MIKS, MIKS MIKS!! Miks pean ma selline olema, miks ma ei võiks olla normaalne noor inimene????
Oeh,haige jutt, ma tean, aga mul oli vaja ennast kuidagi välja elada lihtsalt...
Ja veel küsimus: tegelikult olen juba sama rohtu võtnud varem aasta aega. Natuke nagu aitas, aga samas nagu väga ei aidanud ka. Kas on üldse mõtet sama rohtu jälle süüa, kardan, et efekt on null? Tookord see mulle sobis ja erilisi kõrvaltoimeid polnud, ka alustades mitte, sellepärast võtsingi ta uuesti proovida, aga nüüd kahtlen enda otsuses jälle...
 
Mhfjdj 19. oktoober 2011, kl 03.52
Tead ma arvan, et tegelikult peaksid natuke oma arsti ka usaldama. Tema teab rohtudest siiski rohkem kui kogu delfi kokku.
Ma tahtsin rääkida, et ma võtsin ciraseti nimelist rohtu, mis on cipramili analoog vist. Igal juhul esimesed kaks nädalat oli mul koguaeg iiveldus. Ma ei söönud mitte midagi. Ma olin suurema osa ajast kodus voodis või nutsin vannitoapõrandal kägaras. Suitsiidimõtted läksid päris hirmsaks ja no ei olnud hea olla. Aga see arsti jutt, et esimesed kaks nädalat on halb pidas minu puhul absoluutselt paika.
Võtsin ad-de kõrvale ka rahusteid, et magama jääda. Aga kuna need ei aidanud siis mulle kirjutati unerohi. Ja siis uus ja lõpuks mulle kirjutati uinuteid juba. Kaks viimast rohtu olid sellised, mida müüdi ainult üksikustes apteekides, sest nad olid nii kanged.

Praeguseks on minu rohuvõtmise ajast terve suvi ja rohkem veel möödas. Ja ma tunnen end suurepäraselt. Ja ei pea kartma et jääd rohtudest sõltuvusse. Kui neid mitte võtta ja niisama istuda siis ei saa asi ikka mitte kuidagi parandeda. Kõik kes ütlevad, et käi õues jalutamas ja kuula linnulaulu ei tea ilmselgelt sellest asjast midagi.
Ja ma olen 23. Samas minu muremõtted keerlesid pidevalt hoopis selle ümber, et ma olen oma elus juba kõik maha maganud ning ei jõuagi enam miskit toredat korda saata.
Ma loodan, et su psühhiaater on su psühholoogi juurde ka suunanud. See oleks tark valik.
 
nja 27. november 2011, kl 02.47
Siin mõni mees ka kirjutab? Minu lugu igatahes selline, et olen ka väga palju aastaid kannatanud ärevushäirete, paanikahäirete ja depressiooni all. Mingi 7 aastat tagasi sain ka ravimi paroxetin, sest eelnevalt olin katsetanud juba mingit 8 ad-d vist. Kõikide ravimitega mul suht kehv taluvus. Ok selle alguse kannatasin kuidagi ära, mäletan, et sai isegi maas tõmmeldud mõni aeg, kui jälle uue doosi sain, aga see möödus. Nende aastate jooksul aga märkasin, et kujunenud on täielik sexdüsfunksioon ja siis oli masendus kiire tagasi tulema. Oli tunne, et elan küll aga olen nagu zombi ja kaaslast ei saa, sest kõik sugulised tunded ja vajadused kadusid. Muidu ärevushäirest olin peaaegu täielikult vaba. Otsustasin nyyd kevadel, et jätan selle ravimi ja kannatasin suured ärajätnunähud ära, sest arst lasi liiga kiirelt lõpetada. Ärevus ja deprekas tuli aga väga kiirelt tagasi, mõne kuuga ja nyyd olen põhim. jälle kodus ja voodis pikali. Uut ravimit ei julge proovida kuigi seisund nii hull, aga see mis ma nende ssr-idega läbi elasin oli ju ka jube, et igasugune vajadus kadus, elu oli tühi. Kuidas üldse võimalik tervis nii paremaks saada, et oleks enamvähem täisväärtuslik elu, või kõigil ei teki seda probleemi? Kas keegi muidu mirtazapiini on proovinud, sellel ei pidanud seda toimet olema, aga netis selle kõrvalnähtudega nii ära hirmutatd, et ei julge võtma hakata, kuigi piinlen hullult.
 
hädaline 27. november 2011, kl 09.12
mina võtsin seda mirtasapiini 30 mg.Pea oli uimane ja süda paha,ei teagi,kas depressioonist või ravimist.Ka ei talu ühtegi ja vist enamus ära proovitud.
 
turnüffel 27. november 2011, kl 12.06
enne tableti põske pistmist lugege raamatut"Surm- ravimi kõrvalmõju.Pilk ravimitööstuse telgitagustesse" J.Virapen, seal oli juttu ka antidepressantidest nagu Prozac ja serotoniini tagasihaarde inhibiitorid jms
ja siis veel mõelge miks oli sõja ajal imevähe psühhiaatrilisi haiguseid, põhjus olevat selles et oli nii palju sebimist et lihtsalt polnud aega mõelda, tuli tegutseda
tegutsemine ehk ongi üks omaette ravim
 
meie 27. november 2011, kl 12.35
peres surm ja infarkt vioxxi ja celebrexi tagajärjel.
 
nja 27. november 2011, kl 14.26
Kas keegi sellest aru ei saa, et mõnel inimesel ei mõju enam see liikumine ja tegutsemine ka, lihtsalt kui ajus enam ained pole jälle tasakaalus hakkab tervis allamäge minema. Mul oli ka töö ja värgid, tegutsesin jne. jne.Aga üks päev hakkas kõik jälle nulli kiskuma. Nüüd olen sellises seisundis, et saan vaevalt veel voodist välja, peeglisse vaadates ei tunne nägu ka enam ära, sest seal vaatab vastu piinatud inimene. Ma olen neti kommenntaaride pärast viivitanud ravimi alustamisega juba väga pikalt, aga ma arvan, et inimesed ei tohiks nii palju hirmutada teisi kes tõsiselt abi vajavad, sest vahest on lihtsalt selline probleem, et enam tabletiravita ei saa. Mul on juba töö ja kõik läinud.
 
kas 01. detsember 2011, kl 23.00
Kas keegi teab, kas Coaxil on TCA või ei ole. Ehk siis trisükliline AD. JA kui on, siis vist mitte nagu need vanad kanged olid?
 
turnüffel 02. detsember 2011, kl 18.58
surm ongi Vioxxi kõrvaltoime ja seepärast ta müügilt korjatigi aga celebrex on seesama vioxx uuesti müügil
uurisin ligemalt asja ka mulle kirjutati välja - Jaapanis keelatud, meeletult kohutavaid kõrvaltoimeid
läksin ja ostsin hoopis soforat sest tegemist on veresoontest tekkinud põletikuga
ja teadmiseks osa ravimifirmasid nagu Lilly ja Mercs on pehmelt öeldes kuritegelikud moodustised
 
Li 03. detsember 2011, kl 21.28
olnud aastaid ad-de peal.
nüüd 3 aastat ilma.
siiani kõrvaldan kõrvalmõjusid. ja mitte just edukalt.

SEST KEEGI KURAT EI RÄÄGI KÕRVALMÕJUDEST!!!!!
AGA NAD ON!

kui soovite ad-dega alustada...
üks soovitus: ärge alustage üldse.
otsige alternatiive. need on olemas.
igale omad.

vihkan ad-sid!!!!!
 
ts 04. detsember 2011, kl 02.42
Aga celebrex pole ju AD?

Ja Li räägi mis moodi kõrvaldad nyyd kõrvaltoimeid ad-dest?
Minu seisund näiteks läks aastaid tagasi nii hulluks, et pidin neid võtma hakkama, aga nyyd peale 7 aastat jätsin järgi ja kõik tuli veel hullemini tagasi. Mitu kuud pole võtnud ja nyyd püsiv probleem juba tervisega, selline ärevus, et iga moment nagu vajaks juba rahustit, muidu pole võimalik olla nagu. Ma usun, et kui lõpuks saab uuesti ad ravi peale, siis asi hakkab jälle korda minema.
 
ulli 03. jaanuar 2012, kl 01.11
kas keegi cipramili ka kasutanud on? teab keegi r22kida, kui ruttu mojuma on hakanud?
 
sain abi 09. jaanuar 2012, kl 23.29
Ma võtsin ca aasta Cipralexi. Olulisi kõrvalmõjusid ei olnud. Esimesel nädalal kergemat olekut loota on asjatu lootus, aga hullemaks see olemist ka kuidagi ei teinud. Ei tekkinud ühtegi infolehel märgitud võimalikest kõrvalmõjudest. Umbes 1 kuu läks, et sain hullust masendusest välja. Loomulikult ei tohi siis tabletivõtmist katkestada. Mina võtsin umbes aasta, poole aasta peal arst küsis, kas võiks juba lõpetada - kartsin tagasi langeda masendusse ja jätkasin siis. Ühel hetkel tundsin, et nüüd paras aeg lõpetada. Loomulikult ikka arstiga nõuannete järgi, tasapisi vähendades. Ei tekkinud mingeid võõrutusnähtusid ega kõrvalmõjusid. Kuna olin ostnud välja kogu korduvretseptiga kirjutatud koguse, siis jäi üks karp üle. Kui keegi sama ravimi (Cipralex) tarvitaja soovib karpi endale, siis olen nõus loovutama. Säilivusaeg karbil on 2013 a. Liigun Tallinnas Mustamäe piirkonnas.
 
deprekaga mees 10. jaanuar 2012, kl 18.45
to sain abi: kas annad niisama ära või soovid raha ka ja mis milligrammides tabletid on? Muidu võtaks küll ära.
 
deprekaga naine 11. jaanuar 2012, kl 07.29
zoloftil küll kõrvalmõjusid ei olnud,pigem ei saanud üldse aru et mõikaks.mirtozapin tekitas suure söögiisu jällegist.xanaxit võtsin ka kahe suupoolega sisse,kuid nüüd üle aasta prii ja ei mingit sõltuvust.une jaoks anti seroquel´i ja väga aitas.imovane´ga magasin max 4 tundi ainult.
 
mina 11. jaanuar 2012, kl 17.49
minu kõrvalmõjudeks olid:
mälu kehvenemine. see oli nii ilmne seisuga enne/pärast, et ei jõua siiani imestada, kuivõrd elementaarsed asjad/nimed/faktid enam meeles pole.

libiido täielik langus.
olen eluaeg olnud väga seksuaalne juba loomuselt. sama kusjuures oli ka depressioonis, üldine meeleolu oli kehv kuid seks polnud üldse välistatud asjade nimekirjas.
pärast ad-sid libiido langes täiesti ilmselgelt. jõudis lõpuks selleni, et mulle ei pakkunud isegi vastassugu enam mingit huvi. täiesti tuim tükk.
liibiido madalseis kestis lisaks mitu aastat peale ad-de lõpetamist.

ehk see kõik individuaalne, kuid üldiselt sellest keegi ei taha eriti rääkida või seda enda puhul tunnistada, et nii see paraku ikka on.

ka oma tuttavatelt olen sama kuulnud, kuid vaid väga intiimsetes vestlustes on nad seda lõpuks tunnistanud. pole just asi millega kekata.

imelikud haigused. ehk pole siin seos muidugi ad-dega, kuid peale mitmeaastast ad-de võtmist ja siis loobumist tulid kallale haigused, millele arstid jälile ei jõudnud. käisin tohutult igasugustel uuringutel, röntgenis, kompuuterdiagnostikas ja kus kurat - ikka ei midagi, kuid valud sees võtsid silmanägemise ära, olin pikalt töövõimetu.
üldse oli üldfüüsis ikka väga kehv. lõpuks ühe idamaaravitseja juures käies (kuigi olen pigem skeptik) sain lõpuks terveks, see ütles, et ad-de tarvitajte puhul on selline seis tavaline. ta näeb seda iga päev.
sisuliselt on antidepressandid lihtsalt ajutine haiguse summutaja. nad ei ravi ega põhjust ära ei võta. organismi jääv "sete" on väga pikaaegne.
noored inimesed, kellel veel järglasi pole, pidavat justkui eriti mõtlema sellele.
 
kyss 12. jaanuar 2012, kl 10.24
pikaajaline xanax, cipralex tekitavad nii mälulüngad kui furunklid.
serdalud ja diclofenakk pidid lausa traavlihobesedoos olema.pidi tapma.
kas nii on olnd et arstid määravad mitu kanget antibiootikumikuuri ja ei aita.?
see on suurest deprekast, stressamisest.
peale sellist keemiarünnakut tuleb maksa fortraniga puhastada.proovi.
selles ravimite kopsikute kaupa aplas söömises ja olles staazikas paanik-ärevik kekkad tekiall foorumis oma ulme megavajadustega.
delfi sexisümbol, kes sümboolselt sexib.
trihhomonoos, herpes on välja ravitud.
aids- i ravimid tuleb rahustitega sobitada
 
seilasin tean 12. jaanuar 2012, kl 10.41
to mina
olen sinuga täitsa nõus. Kuus aastat võetud ad on jätnud nii sügava jälje, et ei teagi kas paranen. Nii kui maha said jäetud, nii algasid imehaigused, valud, kätes jalgades, ja põhjust ei leita. Kolm aastat maadlen igausugu ainevahetushäiretega. Veri on kehva.
 
deprekaga mees 12. jaanuar 2012, kl 15.50
To: seilasin tean. Mis ad-d kasutasid, üdna jube jutt Sul
 
seilasin tean 12. jaanuar 2012, kl 16.24
remeron oli selle ad nimi. Kuuendal aastal läksid jalad vett täis, see et see ad söögiisu tõstab teavad nüüdseks kõik, aga tol ajal öeldi mulle selle jutu peale, ah mis te nüüd räägite, need nii head rohud. Ja siis kui jalad paistes juba olid, vajutades augud järgi jäid, öeldie t see nii paha ad.
Jube, 3 aastat jooksen arstide vahet. Mõni arst on öelnud ka, et see on nii pikast ad ravist. Siis kui rohtusid katsetatakse, siis tehakse seda maksimum 3 kuud. Mis ta pikas perspektiivis inimesega teeb, ei tea keegi.
 
deprekaga mees 12. jaanuar 2012, kl 16.38
Nojah, aga deprekaga elada on ka raske ju, et nokk kinni, saba lahti...
 
jah 12. jaanuar 2012, kl 17.22
nii ta on, ühte asja ravid, teise keerad tuksi
 
hmm 31. jaanuar 2012, kl 23.29
Kas kellegil on olnud mäluprobleeme cipramiliga? või üldse antidepressantidega,kas see normaalne? olen võtnud kuu aega cipramili ja veits imelik olek ja paljud asjad lähevad meelest.kas keegi oskab cipramili kohta veel infot jagada? tänud ette
 
seda et 01. veebruar 2012, kl 00.37
deprekaga lähevad kõik asjad meelest. mitte antidepressandist
 
aga 01. veebruar 2012, kl 23.50
minul ei olnud nii
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!