Ostsin endale täisautomaatse Omroni vererõhuaparaadi, pere on olemas ka varasemast üks selline lihtsam variant, kus ise kummipalliga pumpama peab. Testin siis seda Omronija no krt aru ma ei saa, kas mul on anomaalselt kõikuv vererõhk või on aparaat lollakas. Niisiis, mõõdan: vasak käsi, tulemus: 130/78. Kohe otsa parem käsi: 112/77. Ma tean, et erinevatel kätel on erinevad rõhud, aga selline vahe??? Siis paari minuti pärast vasak käasi uuesti: 126/77. No mis, paari minutiga kukkus 4 pügalat? Läksin siis apteegist läbi, seal tuli tulemus 124/83. Apteeker ütles, et oleks ma paar minutit kauem enne vaikselt istunud, oleks parem tulemus tulnud.
Tagatipuks mõõdab nt see elektrooniline 136 aga teine apaaraat näitas 120. Omron oleks nagu hea firma, aga aparaadil on kirjas Made in Vietnam. Tagatipuks selgub kasutusjuhendist, et mõõtmise ajal ei tohi liigutada ega rääkida. Mis ma nüüd siis arvama pean, kohe kui jalga-kätt pisut liigutan või pead pööran või sõna lausu, tuleb vale tulemus või?
Kellel nende aparaatidega kogemusi on, kas on põhjust apteeki protestima minna?

No need mõõdud on enam-vähem samasse kanti ju. Alumine ei kõigu üldse ju. Sellistega ei tohi jah liigutada ega rääkida mõõtmise ajal, selles suhtes on need tüütumad, kui need pumbatavad.

aparaat ei valeta.
võid ju proovida, istu nii et suru üks jalg kõvasti enda alla.
vaata kuidas näidud on tunduvalt suuremad.
nende automaatsetega ei tohi jah rääkida ega liigutada
ja inimese vererõhk kõigubki pidevalt.
minul on küll vererõhuhaigus, kuid mul ka kui arsti juurde lähen, siis vererõhk 160/100. istun minuti juba on 150/90. istun veel minuti juba 140/85 jne. kui olen pool tundi pikali, siis 120/75 aga igapäeva elus ei saa kogu aeg poolt tundi pikali olla ):

Ega vererõhk ole stabiilne suurus nagu kasv või kehakaal,nagu pulsski muutub see sekundist-sekundisse.

OK, no kui ei valeta, siis ma olen hädas... :( Mul on nimelt nüüd viimase kuu aja jooksul välja löönud kuradima õudne ärevus- ja paanikahäire. Alguses arvasin, et tuleb lihtsalt tööl käimise rütmiga ära harjuda ja küll saab, aga asi läheb järjest hullemaks. Hommikuti ärgates süda klohmib, iiveldushood käivad üle ja enesetunne on igati sant. Sel nädalal kutsusin öösel kiirabi, sest keerasin unes külge ja nii kui vasakul küljel olin, hakkas silme ees ringi käima. Tõusen istuli, asi norm, keeran tagasi, pilt keerleb... Kiirabi saabus, mõõtis, 140/80, pulss oli 115, teatas arst, see on kõrge ja andis rohtu. Ja ühtlasi sain turtsakalt kuulda, et paanikahoog on selle asja nimi. Ja sellest peale on mul selline tasakaalutuse tunne, nagu pea ujuks vms. Käies pole viga, aga kui paigal olema ja midagi lugema pean, no justkui pilt ei jõua ajule järgi vms.
Käisin EMOs sellega, ukse taga oodates -- uus hoog, no pane või pilt tasku, käed-jalad surisevad, pea hõljub, täielik surmahirm. Sain siis lõpuks arsti jutule - rõhk 142/95. Pidin ahastusest nutma hakkama. Ühtlasi torgiti mingi orgiga, lasti jalgu tõsta, kandadel-varvastel käia ja näppu nina otsa liigutada. Tulemus: ajukahjustust ei ole. No tore küll, aga minu vererõhk on alati olnud 120/80. Nüüd siis süda klohmib kogu aeg, pulss on pidevalt 90 või 100.
Lähen perearstile järgmisel nädalal, lõhnab vist AD järgi, ma ei saa ärevusest ise jagu enam. Juba mõjutab vererõhku kah... Oeh.
Mul pole kõrge rõhuga kogemusi, kas see on ohtlik, kui järsku 140/95 peale viskab? Ai, mind nii häirib see olukord, stress aga ju just tõstabki rõhku. Mul on mingid bröšüürikesed, kõrge rõhk kahjustab siseorganeid,insult, infarkt jne.
See EMO arst pani diagnoosiks kirja hüpertooniatõbi ja kirjutas metoprolooli, käskis iga päev võtta. Kas nii käibki, et kui kaks korda nädala jooksul mõõtes on kõrge olnud, siis on diagnoos käes ja laks ravimite peale?

Maadlen selle olukorraga juba kümme aastat. Ei ela , ega sure. See kui koos on vererõhu tõusud ja ärevus on garanteeritud pidev ärev olukord. Kõik need hirmutamised insuldist ja infarktist on mind lausa piinanud. vererõhk ei ole sul kuigi kõrge veel ja ehk oled alles hüpertooni väljakujunemise alguses. Mina võtan iga päev vererõhu rohtu ja ka 3 aastat väikeses koguses pool tbl AD. Nüüd enam pool aastat ei võta, aga arst kirjutas ikka rahustit kui vaja tuleb võtta. Nii ma töllerdan siin ilmas, ikka koos rõhu ja ärevusega. Ja nii ongi. Enda rahustuseks katsu arstidega mingi koostöö leida , aga mina isiklikult arvan , et iial ei ole ma enam rahus elav inimene, sest see kõik on oma jälje jätnud

lõpetage see igatunnine enese kraadimine mõõtmine. selle asemel hakake jalutama, vaadake kuidas päike paistab, lilled õitsevad, sygislehed kukkuvad.
ja nyyd selle lugemise järel õue ja jalutama. ei yhtegi hädede kirjelduste lugemist juurde enam. see kuidas te elate, kas närveldades või rõõmsalt on ainult teie eneste teha. ei ykski arst ega teine inimene ei saa teid sundida mõtlema mõnusatele asjadele ja tegevustele.visake need mõõteriistad ka minema. julgelt tegutsema polkovniku lesed.DDDDD

Paanikahäire kätte pole keegi ära surnud. Vererõhu kõikumine hea ei ole, aga kui sul on muidu näitajad korras, kehakaal ok, kolesterool normis jne, siis ei tee see paanikahäirest tulenev vererõhk midagi. AD-d panevad asja paika, vererõhualandajaid niisama sisse sööma ei hakkaks.

Suurim viga, mis sa teha võid on, et lähed perearsti juurde, saad AD-d ja nii asi jääbki. Paanikahäire raviks on tingimata vajalik ka teraapia! Muidu sa söödki ka 10 aastat hiljem neid AD-sid ja mitte midagi ei muutu. Pane parem aeg psühhiaatri juurde kinni, temaga saata edasi vaadata.

Üks hea vanasõna on , et narri tuntakse naerust.Olen just see , kellele pole vaja õpetada mõõdikute nurka viskamist, laulu ja tantsu läbi elu, 4 km päevas kõndimist. Laste suureks kasvatamist ja harimist, aia pidamist ja lilledest ja lindudest mõtlemist. Pole mul kunagi olnud depressiooni ja halbu mõtteid. Loen palju ja aitan kes abi küsib. Kokkuvõttes olen eluaeg rõõmus inimene , aga mis ei ole kuhugi kadunud ja jälgib kuklataga kogu aeg on hüpertoonia ja ärevushäire.

Mõõdikule.
Pole põhjust muretsemiseks, Sinu vererõhuga on kõik korras ja aparaat ei valeta. Vererõhk ei ole tõepoolest püsiv suurus ja muutub hetkega.Pealegi on Sinu vererõhuväärtused täitsa OK.Ärevuse korral see loomulikult tõuseb.Metoprolool aitab südamerütmi normaalsena hoida ja "kontrollib" ka vererõhku.
Tore, et tahad ise end aidata, sageli ongi kõik meie endi mõtlemises kinni, Sa saad hakkama,Pealehakkamist ja jõudu oma mõtlemise muutmises!

mõõdik, lase perearstil möödaminnes borrelioosi-test ära teha. mul kogu möödunud aasta suvi otsiti pannikahäirete jm muu sinu poolt kirjeldatud sümptomite põhjust ja tõdeti, et ilmselt ealised iseärasused (ma olin siis 47). need ealised iseärasused aga kadusid peale borrelioosi diagnoosi saamist ja ab kuuri läbitegemist... ja kui ma ise juhuslikult borrelioosi-leheküljele ei oleks sattunud, siis tänu perearstile vaevleksin ilmselt veel praegugi "ealiste iseärasuste" küüsis...

Aitäh soovitajatele, aga borrelioosi test on mul juba talvel tehtud, perearsti juures oli näit piiripealne, käisin koguni infektsionisti juures, kes tegi uue proovi ja kuulutas mu täiesti negatiivseks. Puuki pole näinud ka enda küljes, kuigi see muidugi pole mingi näitaja.
Ju ta kurivaim ikka siis deprekas ja ärevus on. Palju ebameeldivaid asju on korraga kokku jooksnud, kallis inimene kaugel, tööst totaalne tüdimus ja stress jne jne. Plaaningi keskkonnavahetust, aga sellega läheb veel vähemalt pool aastat aega ja vot nii kaua ma uimas pea, klohmiva südame ja hüpleva vererõhuga küll välja ei kannata. Lähen kaeban oma hädad perearstile ära, psüh. aeg on ka, aga sinna on veel paar nädalat. See ei tunduks muidu pikk aeg, aga vot kui juba tööpäeva lõpuni vastupidaminegi raske on, siis võiks sama hästi 100 a olla.

ära teemaalgataja ilmaasjata muretse. mul viskab vahel äkki 200 peale (kui olen eelnevalt saanud teate kellegi lähedase surmast või vangi sattumisest), ja elan vaatamata kõigele.
see et sul normi rõhu viskab 145 või isegi 150 peale ei ole ohtlik. pead lihtsalt arsti juures kontrollima ja veenduma, et tegu tõesti paanikaga mitte ei ole südames viga.
usun et südames viga ei ole, seega jääb järgi ikka närvisüsteemi häire. mul sama moodi pilt ei jõua nagu ajule järgi, käin justkui läbi udu. eriti kui veel mõtlen selle peale. kui on kiire ja vaja tähtsaid asju ajada, ei tule mitte meeldegi, aga kui on aega nautida ilma ja ümbrust, siis tahab jah pilt vägisi tasku minna. ju ta ikka üks ajukeemia viga on.
mul viskab une pealt pulsi vahel 220 peale,selleks ajak s kui kiirabi jõuab, on juba maha rahunenud. tehti kardiogramm hoo ajal ükskord ja siis leiti, et selle pulsiga ei võeta midagi ette, et kui on üle 250, siis alles võetakse Tartus või Tallinnas minuga midagi ette.
Sinnamaani pidi olema lihtsalt närvisüsteemi häire.
ka minul ei ole diagnoosiks hüpertooniatõbi. kuigi neid häireid mul juba üle 10 aasta kindlasti.
sulle pandi ka vererõhuhaiguse diagnoos täiesti lambist, kiirabi arste nimelt on õpetatud reageerima iga väiksemagi potensiaalselt elule ohtliku häire peale. Tegelikkuses paneb sellise diagnoosi südamearst ja seda ka korduvate mõõtmiste ja korduvate analüüside tulemusena.
mingit kõrgvererõhutõbe sul ei ole. võta korralikult mingeid rahustavaid ravimeid või vabamüügis olevad lisandeid ja usu kõik saab korda.

Lugege veelkord mõõdiku kirjutisi. Need hädad pookis ta enesele kylge seejärel, kui ostis uue aparaadi. ja lisaks uuris veel kirjandust sinna juurde. inimese aju ehitus ongi just selline omapärane masinake, mida inimene ISE saab oma mõtlemisega muuta.
mõõdik, viska see apraat minema, loe hoopiski kasvõi armastusromaani ja mine kinno vaatama mõnd romantilist filmi. sygisene loodus annaks ka nostalgitseda, aga seda Sa enam ei suuda hetkel, sest oled selle masinaga närveldades omad romantilised tundmused minetanud. nyyd kõigepealt kino , raamatud ja siis alles loodus.
parimat Sulle soovides ja teades ja uskudes, et saad väga hästi hakkama. Looda usu armasta.

Ma ostsin omale Omroni 120eurose vererõhuaparaadi ja esimene päev ja enam ei tõõta t'itsa lõpp mida nyyd uskuda

inimese vererõhk muutubki kogu aeg. minul näiteks võib olla 130/75, panen jala üle põlve ja siis on mõõtes kohe 140/90 näiteks. mõjub köhimine, rääkimine. mansett peab olema südame kõrgusel, mitte kõrgemal ega madalamal. kui kõik tingimused on täidetud, siis näitab aparaat üsna õigesti, kuid kõige veavabamaks peetakse siiski elavhõbedaga mõõtjaid, neid mida arstid ise kasutavad. eks elektroonikat mõjutab ka patareide valik. mina ise elan vahel üle 200 hüppava rõhuga üle 20 aasta ja usun et ka sina ei sure ära, kui vahel harva paanikahoo ajal hüppab rõhk 140 peale sul. mida rohkem mõõdad ja pabistad, seda hullemaks läheb sul see paanikahäire. ja lõpuks ei pea vererõhk ka vastu ja ongi kogu aeg kõrge. jätke meelde, vererõhuhaigus on siis kui vererõhk on PIDEVALT kõrge. st. ei lange kunagi ISE normi lähedale. see kui emotsioonide või muu tulemusena rõhk tõuseb, on väga vajalik ja nii peabki olema. kõrge vererõhk on ÜKS RISKIFAKTOR, kui muid faktoreid ei ole või on minimaalsed, siis mingi vererõhuväärtuse pärast küll ei pea pabistama, et see toob surma. ei ta too.

suem Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ma ostsin omale Omroni 120eurose vererõhuaparaadi
> ja esimene päev ja enam ei tõõta t'itsa lõpp mida
> nyyd uskuda
MIKS OSTA KALLIS APARAAT ---JA TOLKU POLE ?
Mina käin MÕÕTMAS PEREARSTI ÕE JUURES ,,KUI AEGA ON ?

Need vererõhu mõõtjad ei näita tervise seisundit mitte mingil viisil. Kogu tehnoloogia baseerub ju veresoone kinni pigistamisel. Kui see tehnoloogia loodi, siis oli õlavarre manseti laius ca 5 cm. Ja mis ime - KÕIK mõõdetavad olid ideaalselt terved. Siis ühel doktoril tuli pähe hiilgav idee - teeme manseti kolm korda laiemaks ... see vajab ju ligi kolm korda kõrgemat survet, et veresooned kinni pigistada. Ja tekkiski miljonite kaupa "kliente", kellele sai hakata rohtusid välja kirjutama.
Analoogne näide. Võtke mingi kummist voolik ja telliskivi. Kui voolik on parajasti nii pehme, et sellel voolikul otsapidi seistes (minimaalne pind) suudab telliskivi kaal vooliku kokku pigistada, siis sama telliskivi voolikule lapikuti pannes, antud kaal ei suuda voolikut enam kokku pigistada, sest rõhk jaotub ju tunduvalt laiema ala peale.
Kui mõtlete loogiliselt, siis kõrge vererõhk näitab just HEAD TERVIST - organismil on varud, et üritada verd takistusest läbi pressida ja varustada verega ka neid rakke, mis jäävad manseti taha.
See on organismi kohustus - varustada (vähemalt üritada) verega KÕIKE rakke.
Madal vererõhk näitab aga seda, et teie veresooned (nende seinad) on nõrgad, neid saab suhteliselt vähese survega kinni pigistada, või seda, et vereoooned on juba igasugusest sodist umbes, ning järelejäänud imepisikest vaba läbipääsu on ju ka kerge kinni pigistada.

No vaat Tjunsu selle kerid omale ümber tilli ise mängid pilli hakkad survestama ja siis päeva lõpuks saad teada kas õhtul minna külla Marele või hoopis taha tõmmata kurele. Ainult see seadeldis vastab su murele.