palju teid siin liigub ka kellel südame rütm aeg ajalt sassi läheb.
minul algavad mured nii, et täiesti lambist , kasvõi öösel tunnen selliseid teistmoodi vahelööke - õrnu kuid vastikuid. Kui teeb nii nagu trummiga põmaki, need ei ole nii vastikud, kui just need, mis niiviisi õrnalt kuid järjekindlalt iga natukese aja tagant käivad.
no ja umbes kui 3 sellist lööki on olnud, lähen jubedalt närvi.
selle peale läheb rütm täitsa lolliks, teeb teisi vahelööke ja vist isegi mitu tükki järjest.
ja kõige lõpuks hakkab kiiresti taguma. kuskil 120-140.
päras värisen veel tükk aega üle kere.

ja vahel on sellise seeria provotseerijaks paarkümmend sammu jalgsi käimist.
kui on just see segamini mineku päev.
sest tavapäev võin joosta või rasket tööd rassida. mitte midagi ei juhtu, isegi ei klopi.
ja teine päev jälle imekergelt.
Juhtub seda mõnel korral aastas, aga iga kord on surm silme ees.
Ise tuleb, ise läheb.
ei tea, kas on mõtet ennast lolliks muretseda, nagu mina seda teen.
arstid sellest teadlikud, kehitavad ülgu, ütlevad et kui ikka päris halb hakkab, tuleb kiirabi kutsuda, aga ma pole siiani kutsunud, sest siiani on ikka ise varsti üle läinud.
aga no jubedalt ajab paanikasse

kuidas teil lood on? kas ajavad ka närvi või suhtute rahulikult? kuidas saate rahulikult olla?

ikka suhtun ükskõikselt, kõik me oleme surelikud, ilmasambaks sa ei jää.
kui see tund on tulnud siis tuleb vastupuiklemata minna;D

paanikahäire

vajuta paanikanuppu viimases hädas

või siis populaarse paanikahäire vahele soovitan mina hoopis koormustestile minna!
Mul on rütmihäire, algas samamoodi et tuli ja läks ise. Lõpuks õppisin neid mahasuruma. Mul läks muidugi rütmist välja ja pulss 250ni. Nüüdseks sain korda.
Ja kui see kehv päev on, siis tõmba kopsud õhku täis ja kummarda ette ja hakka vaikselt välja hingama. See peaks rütmi normaliseerima

See ette kummardumine aitab tegelikult küll. Siis veel lonksude kaupa külma vett, aeglast rahulikku hingamist ja apteegist südametilku või südametablette, ongi just sellise nimega, need sisaldavad viirpuud jms ja aitavad hästi.

see ,et pulss sul 140-150 see veel vähe,kuigi loetakse ikka tahhükardiaks.Minul ka pulss ikka 240 kui rütmist väljas.Soovitus proovi see pulss saada kiirabiga salvestatud.Aga arvan,et mõni kergem rohi aitab sulle kohe nt.lase kirjutada metoploroli pane pool keele alla ja läheb üle ...

Minul näiteks ei klopi üldse ja pluss ka ok koormuse ajal, aga rahulolekus teeb pea igapäev mingi varina voi lambist mitu kiiret järjest ja siis uks tugevam pomakas ja siis jälle rahulik. Ma ei tea mis see on aga nii tunnen juba mitmeid aastaid paha nagu ei hakka sel ajal pigem on tunne nagu mingi närv tombleks vasakul pool

no eile oli täitsa lõpp päev.
hommikul une pealt läks rütm sassi, siis kuni kella 11 ni oli veel kolm korda selline hoog, siis õhtul oli korra ja magama jäädes peale tunnikest magamist veelkord.

siiani pole enam olnud.

jumal küll, elu niikui püssirohu tünni otsas.
millest küll sellised asjad.
süda olevat terve, lihtsalt natuke põletikuga pihta saanud et lihas ei ole enam päris selline nagu olema peaks, aga seda ei ravita kuidagi.
kas selline ebaühtlane jõnksutamine-kloppimine ongi et rütmist väljas?
kas see et mul kogu aeg ise rütmi tagasi läheb on hea või halb?
kas on ohtlik selliseid hoogusid lihtsalt kannatada?
kiirabi jõuab alati siis, kui hoog ise on üle läinud ja lindile ei ole kunagi saadud.
koormustestil sellist asja ei ole, üldse koormusega väga harva.
pigem ikka rahuolekus või paar tundi peale koormust.

sellised südamejamad ongi tavaliselt rahulolekus. Mul oli vanasti samamoodi - sõitsin rattaga, jooksin, trallisin ringi - mitte kunagi midgai polnud.
Ja vot lähed magama, pikutama, istud niisama - jõnks jõnks ja siis puperdas niiet tuli takus. Mina siis kasutasin neid oma võtteid - kummardasin ette hing kinni, niimoodi et rindu tekiks surve. Ja hingasin vaikselt välja. Kui ei mõjunud tegin mitu korda.
Lõpuks ei saanud enam niimoodi jagu, siis leiutasin uue viisi. Seisad sirgelt, hingad hästi sügavalt sisse-välja ja kui uuesti hingad sisse, siis hoiad hinge kinni ja samal ajal kükitad ja kallutad veidi ette. Ja siis jälle on surve rinnakorvil ja hingad vaikselt välja. Mõjus alati. No ok, vahel pidin seda lihtsalt mitu korda tegema.
Minu haiguse nimi supraventrikulaarne tahhükardia. Lõpuks peale mitmeid haigusi ja immuunsuse nõrgenemist polnud enam vahet mida tegin - istusin, asutsin - iga asja peale pistis süda trallima. Kuni siis eelmise aasta sügiseni - siis käisin ära ablatsioonil. Peale seda üksikud vahelöögid, kaks korda isegi rütmist välja läinud aga hästi kergelt.

Muideks, minul see rütmihäire avaldus 14aastaselt. Esimest korda arstile rääkisin sellest 19 aastaselt ja esimest korda lindile jäi see päriselt alles peale rasket pimesoolepõletikku haiglas 23 aastaselt! Elus ja terve!

viimasele: kirjutad et kaks korda isegi rütmist välja läinud - mida teeb süda siis kui rütmist väljas?

kas inimene seda ise tunneb ka? nagu mina saan aru, ise seda alati ei tunne. olin kord perearsti juures ja kõrvalkabinetis oli üks mees tugeva nohuga. õde tõi selle mehe kardiogrammi ja arst ütles mehele, et teil süda rütmist väljas, olge pai, minge kohe emosse, ärge koju enam minge. mehele oli see täitsa üllatus.
kuidas nii saab, et ise ei saagi aru?
võib olla mul ka rütmist väljas?

minul läks rütmist ikkagi välja niimoodi, et pulss tõusis normaalsest 75 löögist 250ni, rind vappus ja värises. Süda nagu vibreeris sees, lisaks tegi sekka "vahvaid" pikki jõnkse.
Rütmist väljaminek on inimestel erinev, kui ikka lampi peksma hakkab siis saad aru.
Mõnel aga teeb mõne kummalise jõnksu ja taastab rütmi. Rütmist on väljas ka siis kui teeb imelikke jõnkse pikemalt, a la mitte vahelöök aga nagu loperdab sees või ma ei oska kirjeldada.
Sinul on oma osa ka kartusel ja paanikal,
osta apteegist viirpuutinktuuri ja doseeri seda. Rahustab natuke närve ka. Ja ei ole põhjust endast välja minna. Arstiga võiksid ikkagi veel rääkida, tassi see 24h monitooringu masin koju tagasi.

Kas täna ka jamab sul muidu?

täna oli hommikul korra tugevalt ja siis töö juures veel korra õrnalt.
siiani pole rohkem olnud.
kummaline on see, et iga hoog kestab 20-40 sekundit.
aga jubedalt ajab endast välja, sest iga kord on tunne, et kohe-kohe-kohe minestan. pole kordagi minestanud.
ma ei tea, kas selle järgselt vererõhk kukub või tõuseb.
ise ei ole võimeline mõõtma kui parajasti see hoog on. siis tegeleb aju ainult ellujäämise mõttega.
aga viirpuu panin minul kloppima kuni 150 lööki minutis, see minu jaoks mürk, nagu ka vene ajal validool.
jube kus kloppis.
ma ei kannata praegu ka näiteks strong piparmündi nätsu ega mündikooki. kohe hakkab streikima.
piparmündi teed ei saa kohe üldse juua.
no mida teha sellise hädapätakaga.

ma olen 1x elus vahelöögi tõttu minestanud. Süda tegi nagu mega pika pausi (no seisis ausõna!) ja siis taastus. ja vot see pausikoht võttis peast imelikuks, igatahes istusin tööl laua taga ja langesin peaga laua peale (mitte matsuga). ja ma arvan, et kohe virgusin üles ka. See ehmatas korralikult ja kartsin tükk aega. Muidu mul olid vahelöögid (need pausid) nii tavaline ja igapäev mitu sada korda, ei teinid teist nägugi. Sellised minestamistundega lööke on muidu rohkem olnud, aga minestanud jah ainult 1x.
See jõnksutamine kestabki tavaliselt alla minuti.
Ja sa vist kirjutasid et sul põletik südamelihases olnud? Kui nii, siis need jõnksud on täiesti tavaline asi. Nüüd tuleb südant tugevdama hakata, mõõdukalt koormust anda, et pulss tõuseks. Ei tohi kartma hakata asju (nagu mina hakkasin), lõpuks isegi kiirem samm viskas südamele jõnkse vahele ja lõpuks ei seisnudki rütmis. Mõõdukalt koormust, ei tasu karta ka ja pabistada.
Sa oled lihtsalt tundlik inimene, kõik inimesed ei saagi neist aru. :)

mina tunnen kui rütmis väljas on nii,et tekib kohe lisapulss kaelale,rinnale mul vererõhk läheb madalaks nii öelnud kiirabi,ise ei tunne.Rasedana oleksin jh ka ära minestanud kui hoog tuli,,aga õnneks läks ise rütmi tagasi.

ah et teil on rütmist väljas olnud ka mõned üksikud minutid ainult.
aga lugesin siit kusagilt veel et mõnel inimesel, kes rütmi ei saa enam panna, neil jääbki rütmist väljas olevaks.
no ma ei kujuta ette, kuidas siis üldse elada saab.
mul juba selle mõnekümne sekundi pärast surma hirm ja vesi ahjus.
mul vist jah kunagi olnud südamelihase põletik, et südamelihas on vist paksenenud, nii arst ütles.
aga ravi ei määranud.
eks pean vist hakkama jah veel vanas eas teda turgutama. ma varsti 50, avastati mingi 25 aastat tagasi et südamelihas ei ole normaalne.
kardan iga päev ära surra südame pärast.

joo näiteks sigurikohvi ja viirpuutilgad kuurina aitavad ka,kui päris retseptiravimeid ei soovi võtta!

minul on süda rütmist väljas olnud (siinkohal rõhutan, et pulsiga 250 lööki minutis) ka mitmeid mitmeid tunde. Eriti öösiti algavad puperdushood ei tahtnud ise lõppeda. Sain küll mahasurutud, kuid algas kohe uuesti. Olen niimoodi 5 tundi öösel üleval istunud ja "kükitamisharjutsi" teinud. Mina pole kordagi elus kiirabi kutsunud, ma ei tea, kuidagi ei ole kartnud neid, sest kardioloog ütles, et see ei ole ohtlik ja ma uskusin teda. Närvi ajas küll, noh, vihaseks ja tigedaks kui magada ei saaanud ja niisama tõmbles, aga hirmu ei tekkinud. Hirm tekkis alles aasta tagasi. Enne olin vist liiga noor, et asjast aru saada. No ja hirm muidugi tuleb kohe selline, et kohe kohe hakkan surema. 10 aastat on savi olnud ja äkki hakkan surema - mõistus eksole :)
Vahelööke ja jõnkse tegi mu süda puperdusväliselt VÄGA palju päevas, aga ometi ei ole nende minu VÄGA paljude vahelöökide arv päevas piisav, et üldse kedagi tülitada. Niiet mul süda jõnksutas ja vahelöögitas ja "seisis" mingi üle 500 korra kindlasti päevas. Korra tõmbas hinge kinni, siis püüdsin hingata hästi sügavalt ja läks korda. :) Nüüd mind külastavad sellised löögid harva, sest teen sporti ja annan südamele kiire pulsi (mida ma varem kartsin).
Minul pole kunagi põletikku olnud südamelihases, ometi teeb tempe.
Aga ma soovitan ikkagi arstil käia ja sellest rääkida.
A, ja üks VÄGA tähtis asi - joo vett. Süda teeb vahelööke siis ka kui veri paks on ja veri läheb paksuks kui juua näiteks päeval palju teed ja kohvi, aga veega ei kompenseeri. :)

mina joon iga päev peaaegu 2 liitrit jahedat keedetud vett. mul kogu aeg üks ports keemas ja teine jahtumas.
ise olen mõelnud, et kas see keedetud vesi on üldse hea.
äkki peaks jooma ikka tavalist kraanivett.
ma mingi paar aastat joon ainult keedetult.
maitseb
kohvi ei joo üldse, teed harvem. enamjagu ikka piima hoopis.
mul tegi vahelööke ka piisavalt palju päevas, eriti peale sööki ja nii iga päev raudselt teadsin juba millal hakkavad pihta. ei saanud magamagi õieti jääda.
aga lindile ei jäänud ja läks paarkümmend aastat aega, kui lõpuks mõni üksik lindile jäi.
ei aidanud siin koormustest ega midagi. testi ajal ühtki, õhtul kodus olin hullumas.
ja siis äkki kadusin kõik vahelöögid ära.
praegu enamasti ainult toimuvadki need rütmisassiminekud, nädalas paaril korra. 20-40 sekundit korraga.
aga hirmutavad on nad minu jaoks väga.
sest siis on jube paha tunne südames, loperdab siia sinna.
miks äkki ära kadusid ei tea, kardioloog oli küll rõõmus, kiitis et süda peab ilusasti rütmi, aga kuna ma ravimeid ei kasutanud, vaid alati kannatasin , siis lõpuks ei tea ikka, miks ootamatult peale laste sünnitamist hakkasid, 20 + aasta vältel olid igapäevaselt ja siis äkki kadusid hoopis.

aga kui see loperdamise tunne tuleb, siis proovi seda võtet mis ma ülal kirjeldasin. Punnita hing kinni ettepoole, et rindu tekiks surve. See pidi südamelihaseid pingutama ja sundima südame normi. Seda võtet kasutan ka näiteks peale sporti kui süda kiiresti töötab, aga siis muidugi teen seda sama võtet rahulikult. Hoo ajal punnitasin ikka kurjemalt.
Üldjuhul ütlevad kardioloogid nii, et kui aastaid on kogemusi südamerütmihäiretega, siis järelikult need ikkagi nii ohtlikud ei ole. Ohtlike rütmihäiretega oleks inimene juba ammu kiirabis ja sellele oleks juba lahendus ka. :)
Selles keegi ei kahtle, et need nõmedad on, ei saa rohkem nõustuda.
P.S ma arvan et vesi on igal kujul tervislik - keedetud või keetmata :)

kuna mul selle punnestamisega läheb justkui rütm veel hullemalt paigast ära, siis polegi julenud siiani mitu korda proovida. et äkki seiskub hoopis.
aga eks ma siis proovin.
sest normaalselt hingata ei vii mingi tulemuseni, vaid selleni, et kuku või keset tänavat kokku, sest no selline vastik tunne on sees.

Kui on sellised häired, siis miks ei lähe kardioloogile.Järsku vallanduv südamepekslemine on SVT ja selleks on ravi olemas. PERH- s tehakse ju ablatsioone. Kõigile see protseduur küll ei õnnestu ( nagu minul), aga paljudele aitab.Kõik oleneb spetsialistist.

soovitaksin pöörduda tartu ülikooli kliinikumi rütmihäirete kabinetti.Tundub olevat lisajuhtetee.Rütmihäirete kabinetis selgitatakse põhus kiiresti välja.Küsige perearstilt saatekirja.
Rütmihäireid uuritakse ka Tallinnas, kuid mina sain abi Tartust, ehkki käisin algul ka Tallinnas.

tartus otseselt käinud ei ole, kuid kui rütmikabineti tohtrid olid pärnus, siis minu kardioloog käis neile näitamas minu ekg-d ja koormustesti ja rääkis, et mind piinavad vahest ka kiired kloppimishood, tohtrite vastus oli ühene, kuni pulss ei ole 180 kuni 200 vahel, ei kõrvetata ega külmutata mitte midagi südames.

kõrvetada ega külmutada ole vajagi, vaid kindlat diagnoosi.Kui lisajuhtetee diagnoos leiab kinnitust, siis õpetatakse ka seda, kuidas kloppimishoogu peatada.Ekg ja koormustest pole siin abiks ega suuda ka diagnoosi kinnitada ega ümber lükata.
Kahjuks perearstid soovivad raha kokku hoida ning neile peab peale käima, et nad saadaksid spetsialistide juurde.

Tartus on head arstid Paju ja Kolk, kellel on kabinetis vajalik aparatuur rütmihäirete kindlakstegemiseks.
Ka mina ei saanud perearstilt saatekirja ning pöördusin psühhiaatri poole seoses südamekloppimisest tekkivate paanikahoogudega ning psühhiaater saatis mind ise Tartu rütmihäirete kabinetti.

dr paju oligi see kes pärnus käis

aga tema juures ei käinud ju teie ise, vaid teie arst ekg-ga.ärge leppige selliste vastustega.

minu kardioloog käis tema juures minu ekg-ga ja dr. paju oli koormustesti korral arvuti taga ja jälgis

Liisa, kas kilpnäärme hormoonid on kontrollitud?
Vahest on põhjus lihtsam. Minul oli nii. Perearsti käest saab nende kontrolli nõuda. Järgmiseks päevaks vastus olemas.