oletame et kellelgi on melanoom, aga ta ise pole sellest üldse teadlik. ei pööra oma sünnimärkidele mingit tähelepanu või siis on need sellises kohas, kuhu lihtsalt ise ei vaata, arsti juures ei käi, elab rõõmsalt ja rahus edasi. kuidas siis see ikkagi lõpuks avaldub, just see pahaloomulisus ja kõik muu??

üks aasta vanemal kursusel ülikoolis oli tüdruk, kes hakkas ühel suvel heast peast oksendama. selgus, et melanoom on nii kaugele arenenud, et teistes organites juba. 2 nädala pärast oli surnud.

Igal inimesel ikka erinevalt. Kunagi hakkab ikka märku andma. Nii on iga haigusega, Haigused käivad ikka inimeste mööda.
Melanoomi puhul hakkab nahk ikka väga haisema ja tulevad väsimus ja valud.
EI TOHI ENDALE HAIGUSI KÜLGE MÕELDA:

küsimus sulle, kui sa just küsid: aga kuidas tal see avastati siis üldse? sellel tüdrukul? seega pidid proovid midagi näitama vms. või tehti alles lahkamisel kindlaks, mis viga oli.

Olin õe juures külas, kui tema 2 aastane poja näitas minu parema põse poole " tädil ai-ai" . Õde hakkas uudistama ja ütles mul on kõrva juures mingi 2 cm läbimõõduga punane laik. Jeerum, igal hommikul jumestan end, ega pole kunagi märganud???? Loomulikult tekkis paanika, broneerisin arsti juurde aja. Arst ütles, et tegemist on midagi veresoonte kuhjumisega vms ( ma ei mäleta täpset selgitust) ja et paanikaks pole põhjust, lihtsalt tuleb end jälgida. Kodus avastasin ka ühe 2004 aasta foto endast külgvaates ja mul oli see punane laik täiesti olemas. Aga ära ehmatas küll. Olen olnud aastaid ka kirglik enda päikese käes grillija ja solaariumi armastaja, aga nahaarst luges mulle hariva loengu ette päikesega/ solaariumiga liialdamisest. Juhtusin veel ühel õhtul Discoveri pealt jälgima saadet nahavähist ja päikese ohtlikkusest ja sel aastal tulebki olla mõistusega päevitamise juures. (kuigi kui aus olla, siis oh issand, kuidas ma endale valgena ei meeldi). Aga tervis eelkõige, onju ;-)

ma ei mäleta enam üksikasju. see oli peaaegu 10 aastat tagasi. arsti juurde läks selle lakkamatu oksendamise pärast. eks siis hakati otsast uurima ja ikka enne surma oli selge, et melanoom. kusjuures see oli tüdrukule ja ta perele veel selles mõttes nagu puuga pähe uudis, et silmapaistvalt ebanormaalseid sünnimärke tal väidetavalt ei olnud, küll aga oli neid palju olnud.

aga eks iga juhtum on omamoodi, nagu siin juba märgiti. ja see minu kirjeldatu on kindlasti äärmiselt haruldane, et nii läheb. enne ikka tavaliselt on muud sümptomid ka (ülemäärane väsimus jne)

Minul suri vanatädi melanoomi, üksi elas, sünnimärk oli täpselt keset selga, nii et ise ei näinud üldse. Kui lõpuks oli kellegagi koos saunas ja see inimene märkas ja soovitas arsti juurde minna, siis opereeriti küll, aga muu ravini ei jõudnudki, kahe kuuga oli läinud.

melanoom on ikakgi sünnimärkidest lähtuv ja neid tulebki jälgida ul oli ikka punnis ja jäi valusaks ning ära ei läinud, siis kirurg llõikas ära ja oligi melanoom

kel sünnimärgid, peaks ise lihtsalt jälgima neid ja vajaduse korral käima nahaarsti juures näitamas.
see ju üldteada minu meelest, et kui sünnimärk hakkab muutuma, kasvama, sügelema, haiget tegema, siis see ongi esimeseks signaaliks, et asi kahtlane.

*endal üks ära lõigatud ja jälgin teisi ka.