Küsimus suurele ringile, naistele kel vanust 45 pluss. Lihtsalt uudishimust küsin: meeleolu pole enam see. Mingi mõttetuse tunne on pidevalt peal. Võtan Paroxetini (AD) pikemat aega, küll väike kogus aga ikkagi. Aga ei ole nagu hea olla. Konkreetselt on häda selles, et tuju ei ole. No lihtalt ei taha midagi teha. Samas ei taha magada ka. Mingi pidev rahutus on, peaks nagu midagi tegema, kuskile minema, miskit välja mõtlema, samas ei ole tahtmist, pole seltskonda ja ei viitsi ka. Ja nii olengi nagu eesel kahe kuhja vahel, ei suuda tegutseda. Pidin täna maale minema, suvekoju, aga no ei viitsi. Tean et kui sinna kohale saan ja pärast tagasi tulen, olen rahul et läksin aga näe, ei suutnud ennast autosse vedada. Üksi on igav, koer tüütab, lapsed suvilast ei huvitu, üks sõbranna tuleks kaasa aga ta on alkohoolik ja ma ei viitsi tema udujutte kuulata, kui ta ennast purju joob seal. Ie ma ei joo. Pärast vea teda koju. Niisis ma istusingi toas, ilm on ilus aga minna pole kuskile. Telekas on surmani ära tüüdanud, samuti Facebook ja muud asjad arvutis. Nagu paha siga mitu viga. Aga selline asi on viimasel ajal, kuskil pool aastat olnud. On päevi, kui ma ei lähe toast välja ja see ajab nii vihale. Sest loomult olen tegutseja tüüp olnud eluaeg. Ma ei tea mida teha. Tahaks minna kuskile EEstist ära, korraks, nädalaks reisile,pole kellegiga koos minna. Kes on tööl, kellel pole raha. Mul ka pole eriti aga kraabiks kokku. Olen ettevõtja ise, saan oma aega sättida, nädalaks saaks minna küll. Kes viitsis läbi lugeda, siis palun mitte sõimata hädaladamise pärast vaid, kes on samas olukorras olnud ja mida tegite?

ma pole veel 40 isegi aga tuju täiesti null.Kohe mitte midagi teha ei taha.AD-sid ei võta ja arvatavasti poleks neist mingit kasu.Mees arvab samuti ,et olen lihtsalt laisk aga tegelikult no lihtsalt pole tuju.Enesehinnang täiesti madalseisus,kuna ei viitsi mingeid trenne teha.Ei tea,kuidas edasi jaksan.Nii,et sa pole siin ainuke.

mõnikord tundub küll, et ainult töö jaoks elangi. Pühapäeva õhtu on eriti mõttetu.Mul sama teema, et üksi pean maal toimetama,teinekord ei viitsi tõesti sõita. Nagu tuuleveskitega võitlemine-kelle jaoks? See, mis siin vahepeal välja pakuti,on muidugi hädavajalik, aga tahaks olla kellegi jaoks tähtis, kõige tähtsam

Kas oled siis kaua olnud üksi?

Suhelge rohkem. Minge mingile koolitusele, avardage oma suhtlusringkonda. Pereinimesed kipuvad üldse kitsas siseringis elama.Tehke juttu kasvõi naabritega, võibolla on ühiseid teemasid. Mõelge, mis on see, mis teid tõesti vaimustuma paneks. Võibolla võtta koer? Kuid see on üsna töömahukas ettevõtmine kui just oma krunti maja ümber pole. Kas raamatuid,ajakirju ei loe? Minul tuleb ajast puudu, et kõige huvipakkuvaga tegeleda. Kuigi elan nüüd üksinda ja pereema tavalist rahmeldamist kodu-töö-köök-lapsed enam pole.

Mina võtaks ennem naise kui koera,rahmeldamist mõlemaga ju.

teemaalgataja mainis koera olemasolu. Martal on muidugu õigus, et suhelda vaja.Õnneks on väga toredad töökaaslased.

Need asendustegevused - koolitused, suhtlusringkonna avardamine, koer, raamatud ....mnjaa. Aga ukski neist ei asenda seda oma ja armast, kellega ood metsikuks muuta ja hommikul holjudes paeva alustada ning olla rahulolev, sarav, roomus ja tasakaalukas naine mis iganes need aastanumbrid siis ka pole.

Kas oled kontrollinud oma verenäitajaid? Tegu võib olla B12 vitamiini puudusega või madala rauatasemega...

Mis kellelegi oluline on,võib inimestel erinev olla ja "asendustegevused" ei pruugi kõigi jaoks asendustegevused olla.Nooremas eas on ehk jah tähtsamad need metsikud ööd. On öeldud ka, et oma õnne ei ole õige teha sõltuvaks teisest inimesest. Elus asi võib küll huvitav olla, aga mitmekesised või üks sügav huvi võib olla samapalju väärt.Ja siis pole aega tunda ei igavust, masendust, tüdimust...On öeldud, et sinu parim sõber oled sa ise.Sina ju ei reeda ise ennast, sina ise saad teha seda , mis sulle meeldib, kas suuremal või vähemal määral.Ja tore kui leiad inimesi, kes vaimustuvad sinuga samadest asjadest.

Mine trenni. Liitu mõne treeningklubiga. Mine kinno, teatrisse. Otsi võimalus minna paadi või jahiga merele. Otsi uus sõbranna, kes ei joo ennast täis. Kes on mõistlik. Mine reisima.

Kirjutasin lihtsalt seetottu, et olen koik ara proovinud peale abielulahutust, kasvatades pikki aastaid lapsi uksinda, lugesin malbetel suveohtutel Dostojevskit, kuulasin Chopinit ja Michael Jacksonit, mangisin sulgpalli ja vaimustusin maesuusatamisest, hoolitsesin oma eaka isa ja ema eest, samal ajal iseennast veendes, et ei olegi oluline, et oleks see " elus asi", kuna tegelikult on tahtis, et mul on sadu roomsameelseid intelligentseid tuttavaid, et ma teen tood, mis mind vaimustab ja kus onnestumised votavad hingetuks roomust, et ma osalen endast nooremate arendamise nimel sadades kooslustes .... Aga siiski, kui ma end ei valvanud, tundsin kurbust, moeldes moodalainud 2 aastakumnele peale lahutust, ja eesseisvale elulangusele, kus tuleb veel aastakumneid uksinda elada....

Kes sa oled? Loen foorumis su juttu ja tundub, et tead päris palju.

to Mittekeegi olikord Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kes sa oled? Loen foorumis su juttu ja tundub, et
> tead päris palju.


Olen elukogemusega mittekeegi :)



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Mittekeegi Olikord 16.06.2014 01.44.

Koer on. Eluaeg olen lugenud raamatuid aga viimasel ajal ei suuda süveneda.Teatris... jah pole ammu käinud, üksi ei tahaminna ja pole kellega. Samuti kättevõtmise asi aga näe.... Reisima tahan küll minna aga nagu kirjutasin,üksi ei taha, lihtsalt oleks igav ja pole kellega muljetada... sellepärast oleks hea mõni sõbranna aga nagu mainisin, kes on tööl ja kellel pole raha... elles osas mõtlen midagi välja küll sügiseks, suvel nagunii ei saa... lapsed on jah suured ja meest ei ole ja meest niimoodi ei taha ka. Pigem mõttekaaslast, keda huvitaks samad asjad mis mindki, mitte ainult eelpoolnimetet kepp. Mis viimasesse puutub, jah , eespool kirjutanuteligus,oleks vaja aga suvalist ei taha ja õiget pole enam võtta. Samuti ei tahaabielumehe armuke olla, olen selleks liiga vana. Nii et ... aga momendil on natuke parem olla, käisime koeraga 2 tundi jalutamas, nüüd ehk tuleb uni ka peale. ellistsuurt ja paeluvat huvialamul jah ei ole. Kuidagi olen sunnitud olnud niipaljude asjadega tegelema päevast päeva, et vabal ajal pole siis tahtmist... albuid peaks korda tegema ja oma vanad luuletused võiks ju avaldada...aga keda see huvitab?

Vabandan, kui kirjavead ja sõnad kokku kirjutasin, pagana kompuuter...

Tuttav tunne! Huvipuudus, tujulangus, raskused keskendumisega...Ei taha tuju rikkuda, aga äkki on tegu lihtlabase kliimaksi algusega? Minul lõi see ikka korralikult elu segi ja kaua ei saanud aru, no mis lahti! Aga õige ravi teeb imet,elule tuleb päris ruttu jume tagasi! Jõudu~!

Samad probleemid.
Koer on kohustus ja seob kodu külge.
Lugemiseks ei suuda keskenduda.
Kust neid uusi tutvusi leida?
Igasugused enesearendamised- milleks?
Keppida ei taha, seksimiseks pole kaaslast.
Elu tundub mõttetu.

Kaaslase leiad keppimiseks kui ikka tahad.Vähemalt on sul lootust,alles 45 .

ärevushäire.Tuleb lambist ja jääbki.Selline mõttetu siblimise tunne,midagi konkreetset ei suuda teha ja mõelda.Pidevalt keerleb sada mõtet peas ei suuda lõõgastuda ega keskenduda.mul selline olukord juba 10 aastt,arst arvas ka,et kliimaks aga ei olnud.Algas juba 40-date alguses ja nüüd olen üle 50-ne, pole kliimaksit veel kuskil aga see tüütu ärevushäire kestab.

http://www.naistearst.ee/?pid=15&sid=1502

Tundub, et inimest lükkab käima hunnik kohustusi. Kui pole aega mõelda iseendale, ega sellele, mida sa tahad, vaid tuleb joosta ja tegutseda, sest kohustused nõuavad, siis elad justkui selle nimel, et ükskord ometi tuleb aeg maha istuda ja teha seda, mida hing ihaldab. Ja kui see aeg ja võimalus on käes, siis tuleb välja, et hing enam ei tahagi midagi:) Kõik on nii tühine, et ei viitsi ja ei taha midagi, kedagi. Valik on meeletu, võimalusi liiga palju - kõike niikuinii ei jõua ja juba nende võimaluste rohkus väsitab. Internet ka väsitab meeletult. Infoküllus väsitab. Nii palju tühja infot - kõike on liiga palju. Tahaks väga, väga lihtsat elu, rahu, kindlustunnet, ollagi iseendaga ja tunda iseendaga olemisest lihtsat rahulolu ja rõõmu. Ärgates tunda rõõmu oma väikesest elamisest, et uni on olnud rahulik, et taas on uus päev, et võib kohvi teha või põõnata voodis veel ja veel ja lihtsalt mõtiskleda. "Tere tulemast armas mina ise, ilusat hommikut sulle, kas magasid hästi? No mõnule veel natuke, ehk jõuame keskpäevaks mõne huvitava mõtteni, millest kinni haarata, ära muretse, veel on liiga vara, et olla päevast juba vaimustuses ja end käima lükata. Milline vabadus. Maailm ei jäägi seisma ilma minuta. Ma polegi maailmanaba, vaid üsna tühine täpike aja igavesest voost. Mul on kodu, mul on süüa, mul on juua ja mul on lõputu aeg iseendaga koos olemiseks." Ja algabki uus elujärk. Mind ei käivita enam tegutsema teised, mind ei sunni enam kohustused. Kas ma siis tõesti olen ilma nende väliste käivitajateta justkui väärtusetu?
Jeesus ütles: "Pange tähele lilli, kuidas nad ei ketra ega koo; aga ma ütlen teile: Saalomongi kõiges oma hiilguses pole olnud nõnda ehitud kui üks nendest!" Aga milleks? Mis kasu on kõigest sellest priiskamisest, sellest ilust, mis on ilma meie vaeva ja mureta olemas. Võiks ju olla, et maailm vajab meid, väga vajab, kohe ei suudagi ilma meieta edasi kesta :) Aga ei. Astud kõrvale ja kõik kestab edasi. Näed siis - sõbranna joob, ei muretse ta selle pärast, et kas sulle see meeldib või mitte. Ta ei püüagi pingutada, et sulle meeldida. Mõtleb vaid, et kui tahad mind kantseldada, siis palun - siin ma olen. Kui mitte, siis keri...

Äkki on see aeg palju rikastavam tegelikult meie elus kui me ise seda mõistame? Aeg otsida oma elu mõtet. Mis on siis üldse ühe inimese elu mõte? Kui on olemas igavik ja Jumal, siis oleks ka viimane aeg ennast nendesse asjadesse pühendada. Seda näitab see 47+, ei tujutust. Tujutus on juba lapstel olemas, kes ei viitsi midagi ja kelle lõbustamiseks peab lapsevanem endast kõik andma tänapäeval - varem saadeti laps lihtsalt õue, ja oli tal mängukaaslast või mitte, see ei omanud mingit tähtsust. Ta pidi ennast ise lõbustama.

üks väga tegus inimene siin on nimega Marta, ja näed, minul, kes samamoodi ei viitsi ja ei taha jne, tuleb juba selle nimega seoses meelde üks hea lugu Piiblist. Marta ja Maarja lugu.

Marta ja Maarja

38 Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine,
Marta nimi, võttis ta vastu.
39 Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha
Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet.
40 Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse
juurde ning ütles: „Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis
mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!”
41 Aga Issand vastas talle: „Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad
ennast paljude asjadega,
42 aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida
ei võeta temalt ära.”

Nagu näha, siis Martat mängida oskame me kõik. Aga püüa sa Maarja kombel lihtsalt istuda Jeesuse jalge ees ja kuulata, toita oma hinge (mis teadupoolest on igavene) teistsuguse leivaga kui kõhtu - vot see on juba hoopis teine iva! Tehke järgi! Nagu näha, siis jääb maailm meie jaoks seisma, kui me enam väliste toimetustega ei tegele, midagi pidevalt ei tee -loe, seksi, vaata telekat, sõida maale, reisi jne jne.

m50+, ma kirjutasin selgelt, et keppimiseks ei soovi kaaslast. Seksimiseks aga ei ole lihtne leida. Neil kahel asjal on vahe, või kuidas?
Piiblilood ja austatud hr. Jeesus ei ole abiks.
Elumõtte otsingud jäävadki enamustel tulemuseta.

Appi, mulle tundub küll kohutav lugeda, et 45-aastane oleks nagu juba muldvana. Ma sama vana, aga mul küll pole probleemi ei seksikaaslaste, et hobide ei tegevusepuudusega. Ka lastega on head suhted ja palju ühistegemisi - nii masendav mõtteviis kui siinsetel naistel ajab lausa nutma. Kui muud põhjust rõõmustamiseks pole, siis vähemalt need kaks fakti, et päike tõuseb alati ja Tallinna linn on endiselt püsti, peaks ikka tuju hoidma ;)

Tahad minna reisile siis mine turismigrupiga, alati on grupis teisigi üksikuid, kellega seltsis hulkuda.
Imelik on keskealistelt kuulata juttu, nagu üksi ei saaks midagi teha. Õpi endaga hästi läbi saama, viimane aeg, muidu tuleb vanadus veel kibedam ja masendavam. Üksindus on praeguse aja katk, kõik katsuvad kuidagi üle elada lõputute reformidega elu hävitavaid raskusi sulgutakse koju ja ei teheta võõrastest muredest teada.
Tuleb õppida elama oma üksindusega ja õppida sellest rõõmu tundma. Kui on tervisega muresid siis nendega tegelevad spetsialistid, mitte sõbrad, lapsed ega sugulased, ärge koormake lähedasi oma tervisemuredega, see ainult rikub suhteid.
Hingesugulaste leidmiseks on internet suurepärane vahend, ära ainult ise endale piire sea.

Pole midagi parata,sest ma ei lähe enam märjaks isegi kui näen alasti meest.Ei oska ka seda seletada.

nii kehvade teadmistega naisi vaevalt on, kes libestit poest üles ei leia, aga nõmedatest meestest tuleb eemale hoida igas eas!

Asi ei ole libestis,asi on rahas.Ega ma ei käi ringi ka libesti purk käekotis,kunagi ei tea,mis õhtu toob.

Siis ära maga jobudega, kes sulle libestit kaasa osta ei saa, aga kui töö selline siis tulebki kaasas kanda, et oma keha vigastuste eest kaitsta.