Juba mitu aastat on selline masendus peal, et igal hommikul on raske ärgata. Teen istuvat tööd ja lösutan iga päev laua taga, töö on okei aga nõuab palju keskendumist ja tähelepanu, ausalt öeldes viskab juba kopa ette. Muutun väikeste asjade pärast närviliseks ja ei viitsi süveneda igasugustesse detailidesse, sooviksin vist üldse, et elu kiiremini läbi saaks. Ja mingid ärevusehood on ka vist. Ei julge kellelegi sellest rääkida ka :( kannatan vaikides. Mõtlen hirmuga tulevikust ja üldse ei saa kuidagi rahulik olla... kas teistel on ka nii? Või peaksin arsti juurde pöörduma, kardan et seal vaadatakse mind kui tähelepanu vajaduses vaevlevat ja võibolla kirjutavad mingeid tablette välja, samas need ei tee ju korraga meeleolu paremaks või teevad?

mul muide sama asi, aga ma loodan et suvel puhkan välja ja sügisel hakkan jälle oma asju korralikult ja keskendunult tegema. Praegu aga viib iga pisike asi rööpast välja, puudub tahe üldse midagigi teha.

Üldiselt ongi elu stressirohke ja mingit head tuju ja pidevat motivatsiooni on ka ebareaalne eeldada. Arsti juurde peaks asja olema alles siis kui on tegemist tõeliselt häiriva ärevusega, mis hakkab juba elu ja igapäevast toimetulekut segama. Ka depressioon, mis on väga pikaajaline ja sügav masendus, ilma vahepealsete kergendustunneteta, on haigus. Kui lisanduvad unehäired, foobiad, suhtlemisraskused, paanikahood, pidev hirm ja muretsemine, sundmõtted ja teod, söömishäired, siis peab tingimata arsti juurde pöörduma. Aga tüdimust ja tujutust ja kurbust esineb kõigil inimestel, see on sama loomulik kui rõõm ja naer. Ka elutüdimus pole veel iseenesest depressioon, kui see aga väga süngeks ja pikaajaliseks muutub, siis oleks parem kellegi spetsialistiga rääkida.

Teemaalgataja, kirjutad, et selline enesetunne on kestnud juba aastaid. See näitab, et vajad siiski kellegi abi. Võib aidata, kui leiad kellegi, kes Sind lihtsalt ära kuulab, kuid võib-olla on vajalik ka medikamentoosne ravi. Tänapäeval on meeleoluravimid üsna kiiresti mõjuvad, kuid siiski mõningate kõrvaltoimetega... Soovitan Sul teha põhjalik taustauuring internetis, enne kui mõne psühhiaatri juurde otsustad minna...

arvan, et peaksid pelae tööd palju liikuma, kui oled suuremast linnast, võiksid liituda spordiklubiga ja hakata liikuvates trennides käima!

arsti juurde on vaja minna, depressioon võib krooniliseks muutuda, kui sa seda ei ravi nii pikka aega.

Kui on juba ärevushood, siis kindlasti arstile. Ärevushäire ja paanikahood tähendavad juba pikaaegset depressiooni. Rohud aitavad väga palju. Tean, millest räägin.