midagi tõsist lahti südamega.
eile üritas terve päeva jooksul mingi 5-6 korda rütmist välja minna. tegi neid vahelöögi seeriaid, võib olla ei peakski neid nii väga kartma, kuid mina ikka kardan meeletult.
kardan et süda jääb seisma või läheb rütmist välja.
see et tunnen et nagu läheks rütmist välja kestab mingi paar minutit.
siis ta loperdab seda ja teistpidi ja teeb üsna tihti selliseid vahelööke mis ei ole nagu prõntsatused vaid nagu keegi näpiks südant niiviisi tirtsti ja tirtsti.
vahelöögid on mulle tuttavad asjad, kuid praegune jama on ikka üle mõistuse.
öösel ei olnud kordagi, üles ärkasin ja sain paar minutit toimetada, kui jälle hakkas pihta.
siis on mingi pikem vahe võib olla isegi pool päeva ja siis hakkab jälle.
viimasel ajal hakkab ka söögi ajal jukerdama. just siis kui esimesed suutäied olen alla neelanud.
mis värk on, süüdi hoopis magu?
üritan vetsupotile minna, sest ehmatusega lööb justkui kõhu lahti ja no ei saa. niikui istuva asendi sisse võtan, nii kohe jälle läheb sassi.
mida soovitate?
kardioloog on minu asjadega tuttav, aga siiani pole kunagi neid imelikke seeriaid lindile saadud.
ka praegu usun, et kui kutsuda kiirabi siis neid ei ole ja kui kiirabi viib jälgimisele, siis seal voodis kenasti pikali olles ka ei teki.
mida ometi teha.
hirm segab ka muidugi rahunemast, aga no kardan et süda jääbki seisma. pole enam nii noor ka midagi.

mnjah, see kõik tuleb ikkagi närvidest, ilmselt ärevushäired, äkki peaks ka psühhiaatrile pöörduma?

kuidas vererõhuga?

räägi kindlasti arstile, on võimalikka selline aparaat sulle peale panna mis 24 tundi sinuga kaasa on ja registrerib kõik sinu südame töö

Mul oli ka midagi sarnast, ning kui tehti holter monitooring, siis see näitas, et mul on WPW sündroom. See on niisugune südameprobleem, mis lausa segab elamist, aga kui jaole saadakse, siis on abi saamine võimalik küll.
Võiksid samasuguse uuringu lasta teha, ja proovida uuringu ajal provotseerida häire tekkimist. Minul see õnnestus, kuigi ma kartsin, et ehk just sel päeval ei juhtu midagi. Uuringu päeval esineski südamejamasid palju vähem kui mõnel muul päeval, aga veidi siiski oli, ja sellest piisas.

Lisan veel, et enne häire avastamist rääkisid nii perearst kui südamearst, et küllap on see kõik närvidest jne. Aga ei olnud.

Kui olin WPW sündroomi tõttu haiglas sondeerimis - ja lisajuhteteede läbikõrvetamise protseduuri ootamas, rääkisin seal ühe kaaskannatajaga, ja tema rütmihäired avaldusid just söömise ajal või vahetult peale söömist.
Minul tekkisid rütmihäired peale füüsilist pingutust, dushi all olles, keha füüsilise asendi olulise muutumise peale jne; olen kuulnud, et mõni inimene ei saanud selle häire tõttu intiimsuhtes olla. Häiret vallandavaid põhjuseid võib olla erinevaid.

no selles mõttes mind on uuritud küll ja küll.
siiani on saadud lindile ainult ööpäevase uuringu ajal mõned üksikud svesid ja mõned üksikud vesid.
aga praegu ei ole nad kindlasti enam üksikud vaid paaris või kolmesed.
vaata kui targaks neti teel võib saada.
ja seda ma nüüd siin kardangi.
tavaliselt oli mul selliseid asju ütleme kord aastas või kord kuus.
nüüd juba teist päeva järjest.
närvid on nagu on.
kusjuures hakkasin just käima psühholoogi vastuvõtul ravimifoobiast vabanemiseks.
kusjuures me ei rääkinud millestki sellisest, mis oleks pidanud mu närvisüsteemi kõigutama.
aga kummaline jah, et üleeile käisin ja eile hakkas selline jama pihta. peale eelmist seanssi juhtus nii et ei suutnud magada mingi 3 ööd siis taastus.
kas tõesti seotud psühholoogi seansiga?

Mõnede südameprobleemidega on nii, et alguses avalduvad need nii vähe, et neid ei leita, ja kõik arstid hakkavad arvama, et selle patsiendi kaebused on kindlasti seotud närveerimisega.
Kuid hiljem avalduvad südameprobleemid üha rohkem, ja ajavad omakorda inimest järjest murelikumaks, aga südant ei hakka enam keegi uurima.

Teemaalgataja olukorras olles läheksin ikkagi uuesti uuringutele, kui südameprobleemid on tõsisemaks läinud.

Minu puhul arvati samuti, et küllap on kõik tingitud närvidest, siis leiti, et on pärilik südameviga; lisajuhtetee, mis andis südamele valesid impulsse, kõrvetati läbi.
Tore.
Siis hakkasid häired uuesti, ja jälle keegi ei uskunud, ning uuringud ei näidanud ka midagi.

Perearst oli juba väga skeptiline, aga siiski saatis mind veelkord holter monitooringut tegema. Olin Tartus, õnneks olin hiljuti olnud gripis, organism oli nõrk, ja suundusin kohe Toomemäele mäest üles ronima, et südant ehmatada. Sellest oli kasu, perearst ei julgenud mulle kohe rääkidagi, millised olid uuringu tulemused. Probleem polnud mitte treenimata südames või närveerimises, vaid selles, et mul on veel lisajuhteteid südames (mida ei peaks seal olema).

no mina arvan ka et mul neid lisajuhteteid südames, kuid mulle on ka öeldud tartu professorite poolt et enne ei hakata mitte mingeid teid kõrvetama või külmutama kui pulsisagedus ei tõuse 150 kõrgemale.
et 200 alles hakatakse.

aga mul on tegu hoopis vist kodade või vatsakeste laperdusega... ma ju ei tea, kui mitte iialgi 20 aasta jooksul ei ole neid saadud lindile

Mul on ka vahepeal südamega nii halb, et pöördun näiteks poole tee pealt koju tagasi kui olen kuhugi minemas; mõnikord pean kusagil lihtsalt seisma ja ootama, et parem hakkaks jne. Aeg-ajalt on teravad valud südames, valulikud südamelöögid või pigistustunne rinnus (lisaks neile tavaliste rütmihäiretele). Täna lõi tugev valu südamesse ja vasakusse kätte kuid kadus siis jälle ära. Eile tekkis rahuolekus selline rütmihäire, et pilt hakkas eest ära minema, õnneks oli see lühiajaline.
Vaatamata kõigele sellele ma enam ei muretse. Sest arstid on nii üleolevad ja ma lihtsalt ei taha enam iga asja pärast nendega ühendust võtta. Ei kõla vist küll eriti lohutavalt, aga ma olen hakanud end harjutama mõttega, et mis siis sellest nii väga on, kui näiteks maha kukun ja teadvuse kaotan... Kah asi. Paljudega juhtubki midagi sarnast, vaatamata arstiabi olemasolule. See mõtteviis leevendab vähemalt hirmu ja närveerimist, mis samuti ju südamele kasulikud ei ole. Ja muudkui elan edasi...
Sügisel aga lähen jälle uuringutele - et kas on mõtet lisajuhteteid taaskord kõrvetama hakata või mitte.

no mina muretsen mitte selle pärast, et äkki kukun või mitte...
mina kohe mõtlen et hakkan surema.
ka teist päeva südamega nii halb.
need igasugused tavalised vahelöögid ja pigistamised, lisaks valud ja muud asjad, olen nendega harjunud, aga see praegune trall mingi üsna imelik värk

Ehk on teemaalgatajal organismis mingi (krooniline) põletik, mis on ka südamele mõjuma hakanud - näiteks kehvas seisus kurgumandlid? Mul endal just nii ongi, olen hetkel ka mandliopi järjekorras.

Ning ehk on arstid nõus veel mõnd uuringut tegema - just praegu, kui enesetunne on halvem, sest nüüd on ju suurem tõenäosus midagi avastada?
Võib ju arstidele öelda, et oli varem mis oli, kuid nüüdseks on igapäevane elu märgatavalt häiritud.

meie keha funktsineerimine on ikka nii omavahel seotud, et kasvõi mõne aine puudus või üleküllus hakkab tunda andma väga omapärasel moel, samamoodi hormonaalsed kõrvalekalded, mis ei peagi pidevad olema, aga periooditi lähevad "hulluks" ja siis läheb südamerütm sassi,tekivad valud siin ja seal ja muud väga erinevad nähud.
Kui aga tõelisele põhjusele pihta ei saa, siis ju ei saagi olukorda päriselt paika.
Keegi aga ei hakka niisama põhjalikke uuringuid tegema, sest kui sul pole palju pappi, kohe väga palju, siis mille hea pärast sind peakski uurima.

Tegelikult aga on vägagi võimalik välja selgitada päris põhjus ja kui sul veab ja sa satud arsti juurde, kes ka ISE asja vastu sügavat huvi tunneb, siis see on nagu loteriivõit.

just müni nädal tagasi käisin südamearsti juures.
no kõik asjad korras, hormoonide tasakaalud biokeemia veres jne.
kõik normi piires.
mul need hulluksminemised käivadki väga kaootiliselt.
vahel on pea pool aastat ideaalne olla ja siis äkki kaks kolm päeva niiiiiii halb et anna või otsad.
siis läheb lõpuks ise üle ja võimalik et jälle mingi 3-4 kuud ei ole mitte midagi.
siis jälle läheb süda lolliks.
mu päevakavad on päevast päeva üsna sarnased, juba teadlikult hoiangi neid ranges reziimis sest tean, et muidu võibki hakata halb.
toitun ka üsna ühte moodi...
ajab ikka peast sassi küll, kui kuust kuusse oled nagu elektrijänes, toimetad traageldada ja siis äkki plaksti ühel hommikul ärgates on väga väga halb olla.
nagu oleks kuu aega järjest joonud....
ei sõltu ka naisteasjadest sest peale oppi pole mul nendest õhkagi ja see oli juba väga ammu pealegi.

Omam ka wpw syndroomi ja annab endast tunda kaootiliselt nagu seda ka teemaalgataja.Kohe kui paar ampsu söòn ..imelik et magu ei saa täis vaid syda hakkab loperdama? Arstile olen seda seletanud kardioloogile aga jh ma ka loobunud
.tahaks käega kinni hoida et see veri sinna valesse ringi ei satuks see on väga raske koorem..tean ja olen kôike proovinud aga abi pole

Nende kirjelduste peale kulutage aga arstide uksi ,olgugi et teid näha ei taheta ,ükskord peab ikka abi saama ,enne kui hilja pole.

raili Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> no mina muretsen mitte selle pärast, et äkki kukun
> või mitte...
> mina kohe mõtlen et hakkan surema
> .
> ka teist päeva südamega nii halb.
> need iga
> sugused tavalised vahelöögid ja pigistamised, lisa
> ks valud ja muud asjad, olen nendega harjunud, aga
> see praegune trall mingi üsna imelik värk

TEAD RAILI!!!---LASE KIIR--ABIGA HAIGLA ÄRA VIIA-- JA ÜTLED JA RÄÄGID KÕIK HAIGLA RAVI ARSTILE MIDA SA TUNNED JA KANNATAD ????