Jäin aasta tagasi rasedaks,kaalusin enne seda 50 kg,juurde võtsin 9kuuga 21kg.Tundsin end õudsalt.Nüüd on möödas lapse sünnist 2kuud ja kaal on vähenenud ainult 6kg,tunnen end ikka väga halvasti.Riided mis enne olid mulle suured ei lähe mulle isegi nüüd selga,tekkinud on alaväärsus kompleks,tunnen end koleda ja paksuna.Mida siis teha et saaka vähemalt aastavahetuse veeta ilusas õhtukleidis tundmata et olen paks.Nautida ennest ja oma mehe rahuloevat pilku mu kehal?

Vastasid ise oma viimase küsimusega. Vara veel liialt põdeda! Minul taastus peaaegu esialgne kaal kuskil 7 kuu pärast ilma mingite pingutusteta. Selge, et täpipealt endiseks Su keha enam ei lähe. Tunne lapsest ja elust rõõmu ning jälgi, mida sööd.

Heh, ega igaüks ei saagi sale olla ja saledaks jääda, punnita palju tahad. Ja ega igaüks ei saa ka mehe pilke nautida. Kas meheke pole lödiseva peki ja punnis punuga enam rahul? Tore on, eks hakka võimlema ja mine kaalujälgijatesse! Tere tulemast kanakarja.

bella tõmba uttu

Jana - ära süvene Bella nime kandvatesse kommentaaridesse - tal pole midagi head öelda

Sul on head nõuanded võtan kuulda kindlasti.OLE TUBLI KANAEMA!

Janale:)
Kui sa last veel rinnaga toidad, siis pead kiirema salenemise peale lootma vaid öigete harjutste ja trenniga:)Köhnumised keemia abil peavad jääma tulevikku ootama, aga harjutsed möne teadjama inimese soovitusel, mis määratud just öigetele kohtadele, peaksid aitama, kötu jöuab isegi selle ajaga(aastavahetuseks) kenasti trimmi, on ka igasuguseid lahedaid pesuvidinaid, mis lasevad edukalt öhtukleiti kanda, tsekka pesupoodidesse ja kysi nöu:)

Kuidas sa Jana üldse nii palju juurde võtsid, kas sõid palju või tulid kilod mingil muul põhjusel? Külmajudinad tulevad peale seda lugedes, mul mees käib ka lapsesooviga peale, aga mulle tundub, et ma ei kannata seda paksu naisena olemise alandust välja.

Tipsile:)
Kuskil 6-7 kilo pane köhus oleva beebi, lootevee ja suurenenud emaka arvele, need on kilod, mis kaovad ysna kiiresti:)Kui mees aga ise sulle lapsekäimis sooviga peale käib, siis muretse raseduse ajal tekkivaid silmarööme sisaldavad raamatud ja ajakirjad, mis mehele värvikalt 9-t kuud tutvustavad:)Kui ta veel ikka nöus on, siis pole kahtlustki ,et vöid sydamerahuga paksenema hakata:)

mina olin samuti ysnagi naiivne, vôtsin rasedusega juurde 16 kilo ja arvasin, et kui ara sünnitan, olen jalle samas kaalus....ei midagi. kaalusin enne rasedust 50 kilo ja alles kuskil 6-7 kuud peale sünnitust hakkas nagu keha umbes samu môôtmeid vôtma, mis enne olid, kuigi puusad läxid laiemaks ja ka jäid natuke laiemaks, kui enne. ma olen alati suhteliselt ebatervislikult toitunud ja meeletult magusat ja saiakesi söönud, aga vaatamata kôigele sellele, kaalun nyyd jälle 50 kilo ringis ja ei pidanud mingit vaeva nägema harjutuste ega dieedi pidamisega. Jana, loomulikult saad kiiremasse vormi ennast trenniga, aga ma arvan, et kui sul enne ei olnud kehakaaluga muret, siis mône kuu möödudes oled sa jälle vanas kaalus:))
Mis puutub Bella sônavôttu, siis äsja sünnitanud naisel ei ole mitte lödisev pekk, vaid lihtsalt on keha lopsakam ja ka rinnad on ju raskemad piimast:))

Kulla Jana! Asi pole tegelikult üldse nii hull! Ka mina võtsin 20kg juurde ja peale seda kui olin lõpetanud rinnaga toitmise, alle siis - 13 kuud peale sünnitust - olin endides kaalus! On selline ilus ütlus, mis 9 kuuga tuleb, see 9 kuuga läheb! Ja nii kaua kui sa rinnaga toidad, hoiab keha lapse jaoks varusid! Ole tubli ja võta asja naljaga, oled ju praegu oma lapsele üks suur piima pudel! Ja nii kui nii käid ju lapsega pikki jalutuskäike tegemas, mis on väga heaks toonuse tõstjaks, muidugi juhul kui sa samal ajal ei krõbista küpsiseid! Kusjuures minu mees arvab, et olen nüüd liiga kõhna, kuigi meie tutvuse alguses olin veel 4 kg kergem! Talle lihtsalt meeldisi mu "emakurvid".

Ma usun, et ainus asi, mis aitab on toidu kalorsuse piiramine. Mitte et sa punkthaaval kaalu peaksid jälgima aga midagi sinnapoole kanti. Aitab tõesti kui valdavalt on taldrikul kartul ja salat ja vorstitooteid, sealiha vähe. Minule piisab juba jahuliste asjade kõrvalejätmisest, kohe kaal langeb(mitte leib vaid saialised ja koogilised).Olen suundasid võtnud kaalujälgijatelt ja hoian end sobivates raamides.
Sa pead seda ka arvestama, et loodusel on praegu sinuga selline plaan, et sa oma lapsel "elu sees" suudaksid hoida. Kõik teenib imetamist ja mamma olemist.
Siis veel. Käsi on ka sageli harjunud liiga palju taldrikule tõstma, võib vähem.
Kuu aega on päris raske aga siis harjub keha väiksema toidukogusega ära.
Võta nõuandeid kriitiliselt, sa oled praegu last imetav ema.Järgmisel aastal tuleb jälle jõulupidu.
Ma ise võtsin pärast lapse sündi alla. Ei leidnud ennast peeglist üleski - nii hästi on see tunne meeles. Aga see oli ammu.
See eilne film naisekehast oli päris hea.

XS - olen sinuga nõus. Eriti eilse filmi osas.

Kuigi mida ma ikka tean.......... mittesünnitanud ju. Aga sellega kaasnevaid kehamuutusi ei karda.

Janale
Ära põe! Ega juurde tulnud kilod ei lähegi nagu sipsti iseenesest minema, see on normaalne. Juurde tuleb ikka kergemini kui ära läheb. Mina sain abi kaalujälgijatelt- maha võtmise tempo polnud kuigi äge- umbes 7,5 kilo aastas, aga kahe aastaga on nüüd läinud 15 kilo, mis on iseenesest üsnagi suur tükk pekki. Plaanis on mul mõned kilod veel alla võtta. Tee trenni paar korda nädalas ja jälgi oma toitumist, küll sa end varsti vormi saad!
Edu Sulle

Lugesin vastajate kirju ja viisin sokolaadi tagasi teise tuppa. Lõunaks söödud pirukad, hakkasid ka süümepiinu tekitama. Nüüd ei saa ma kolm päeva süüa!

Olen kahe lapse ema ja seega kaks korda potshik olnud ja tagasi kiluks saanud.Kõik tänu suurele jalutamisele ja kõhulihaste putitamisele. Kusjuures, ise tunnen,et näen tunduvalt armsam välja just tänu nendele pisikestele ümarustele ja kurvikestele, mis peale rüblikute kandmist on tulnud. Enne olingi liiga kont.
Nii, et lohutuseks suurem osa läheb ära ja see ,mis pärast järgi jääb ongi selleks, et meeldivalt pehme ja seksikas välja näha.

Ka minul on kaks last. Mäletan enne esimese sündi kummitas küll pidev hirm, et millisena ma pärast väja haakan nägema jne, aga sünnituse järel ma isegi ei mäleta, mis kehaga toimus - laps oli olulisem ja avastasin alles suvel (sündis okt.), kui harva nähtud tuttavad esimese märkuse poetasid a la "mis sinuga juhtunud on", et tegelikkuses olid alles ainult luud kondid ja sünnituseelsest kaalustki 5 kilo kadunud.

Teise lapse järel jälgisin kehaga toimuvat teadlikut rohkem. Motoks võtsin lause "mis 9 kuuga tuleb, see sama kaua ka läheb". Igapäevaste tita ja pere toimetamiste juures olin algkaalus tagasi 7 kuu pärast. Ei mingeid spetsiaalseid harjutusi, pigem vastupidi, esimesl kolmel kuul küpsetasin iga päev kooki, mille praktiliselt üksinda nahka pistsin. Eneergiakadu oli ilmselt nii suur :) Kui imetamise lõpetasin (1 a 5k), hakkasin kodus vasrtavalt vajadusel lihasgruppe treenima.

Mees nutab aga siiamaani taga oma rinnakat teistpoolt ja kumerusi, mida ponud enne rasedust ega ka peale seda.

Ka minul on kaks last. Mäletan enne esimese sündi kummitas küll pidev hirm, et millisena ma pärast väja haakan nägema jne, aga sünnituse järel ma isegi ei mäleta, mis kehaga toimus - laps oli olulisem ja avastasin alles suvel (sündis okt.), kui harva nähtud tuttavad esimese märkuse poetasid a la "mis sinuga juhtunud on", et tegelikkuses olid alles ainult luud kondid ja sünnituseelsest kaalustki 5 kilo kadunud.

Teise lapse järel jälgisin kehaga toimuvat teadlikut rohkem. Motoks võtsin lause "mis 9 kuuga tuleb, see sama kaua ka läheb". Igapäevaste tita ja pere toimetamiste juures olin algkaalus tagasi 7 kuu pärast. Ei mingeid spetsiaalseid harjutusi, pigem vastupidi, esimesl kolmel kuul küpsetasin iga päev kooki, mille praktiliselt üksinda nahka pistsin. Eneergiakadu oli ilmselt nii suur :) Kui imetamise lõpetasin (1 a 5k), hakkasin kodus vasrtavalt vajadusel lihasgruppe treenima.

Mees nutab aga siiamaani taga oma rinnakat teistpoolt ja kumerusi, mida ponud enne rasedust ega ka peale seda.

Aga kui terve teadlik elu on möödunud pisut ülekaalulisena ja nüüd, olles kaalujälgimise abiga 10 kilo alla võtnud, on millalgi plaanis esimest last soetada, kas siis ei ole hirmu, et peale sünnitust taastub see kogu täiskasvanud elu kantud raske keha, mitte see, mille olen viimase aasta jooksul saavutanud? Mind hirmutab teadmatus selle ees, mis mu kehast võib saada. Ei taha kogu nähtud vaeva nii kergelt käest lasta. Loomulikult ei tähenda see, et ei taha lapsi saada. Lihsalt püüan nautida neid viimaseid aastaid enne sünnitusi oma keha raseduseelses vormis - ma kahtlen sügavalt, kas mu keha niisugusse vormi enam taastub.

kui suutsid viimase aastaga miskit saavutada sii 2x9 kuu järel saad uuesti aastakesega hakkama!
kui ette juba väriseda, mis siis saab.. siis ei saagi esimest, teist jne last ju soetada
kui lapsemuretsemiseks õige hetk, soov ja kõik võimalused siis anna tuld

Kõige hullem on eel see kui oled enne rasedust olnud uhke oma keha üle ja nüüd pole sellest enam midagi järel.Ära last küll karda saada,see muudab su elu ainult ilusamaks,ma hakkan juba harjuma oma praeguse- ajutise- kehaga,seda enam et mees ütles et ma ei peaks tundma alaväärsus komplekse sest kõik on ajutine.Soovin sulle julgust ja ära karda!

Tahaks küsida veel naiste käest kes on emad et kui ma rinnaga toitsin ainult nädala sis kas mu kehakaal läheb nüüd aeglasemalt või kiiremini alla?

Räägin oma story, aga ühte peab ütlema - see on nii individuaalne, ühel läheb nii, teisel teisiti, minul läks sedasi:

esimese lapsega vötsin juurde 24(!) kilo. Ärge nüüd ära ehmatage, aga ma olen pikk s.t. 180 cm ja kaalusin enne rasedaks jäämist 70 kg. Haiglasse minnes vötsin sellegipoolest kaasa 3 paari teksaseid (strech), et vähemalt PROOVIDA neid kojutulekul jalga panna, ehk ühedki neist mahuvad. Kaks päeva peale sünnitamist proovisin ja kukkusin musta masendusse - jalga läksid, aga lukk ei läinud kinni ja nööp ammugi mitte. Kaalu peale ei julgenud üldse minna. Ok, kaks päeva hiljem proovisin uuesti ja oh imet, lukk läks kinni! Igal juhul läksin haiglast koju oma vanade teksastega. Nööbi sain kinni umbes nädal hiljem, kaalu peale läkisn kuu peale sünnitamist, 24 kilost oli alles 6, s.t. 16 kg oli läind, arvasin, et need 6 lähevad ka iseenesest varsti, aga ei läinud midagi (armastan saiakesi ja küpsiseid, muidu oleks ehk). Kui laps oli 8 kuune, kaalusin ikka veel 76 kg, siis otsustasin - 10 päeva ilma magusata, muidu söin normaalselt ja söötsin samal ajal last rinnaga - ja asi toimis, 10 päeva hiljem kaalusin 3 kg vähem, s.t. 73 ja see jäi, vähemaks enam ei saanud. Vöibolla oleks ka saanud, aga see polnudki eesmärk, teadsin, et pole mötet pingutada, niikuinii tahan teise lapse veel ja siis algab köik otsast peale.
Nüüd olengi jälle niikaugel ja hõisata pole midagi, kaalun jälle 94 kg ja aega on veel 5 nädalat, karta on, et enne sünnitust tulevad siiski veel jõulud(!) ja uus aasta, kuid loodan siiski mitte 100 kg piiri ületada, muidu on küsitav, kas tulen haiglast teksastega koju.

Siinjuures oleks mul ka küsimus:
Kas kellelgi on peale teise lapse sündi kaalust maha vötmisel teistsuguseid kogemusi kui esimese juures? Kas vöib ka olla, et see raskemalt läheb?

ärge muretsege midagi, mina näiteks kaalusin peale synnitust vähem kui enne rasedaks jäämist. raseduse ajal vôtsin juurde kuus kilo, arst alati noomis (ilmselt peetakse norm mingit 10 kilo juurdevôtmist)et ma ikka sööks korraliklt:)olen alati suht ebatervisklikult toitunud aga raseduse ajal oli isu eranditult tervislike toiduainete järgi (piimatooted, kohupiim, mida pole iial armastanud, magusaisu mis mind eluaeg kimbutab, oli kadunud)ja käsisin isegi regulaarselt iga päev lôunat söömas, niiet loodus pani k¨^oik paika:)ja on paigas senini.

Kui sa last usinalt rinnaga toidad kaovad ka kilod. Rinnaga toitmine kulutab päevas umbes 500 kcal. Edu sulle

Oma kogemustest ehk niipalju. Võtsin rasedusega 17 kg juurde, esimesed kuus-seitse läksid koheselt, ülejäänud kümme (tegelikult kolmteist) kahe-kolme kuu jooksul. Mingit eridieeti ma ei pidanud ja söömist ka suurt ei jälginud, kuna toitsin last rinnaga ja pidasin sel hetkel kõige olulisemaks oma lapse tervist ning tema heaolule pühendumist. Kilod läksid tänu igapäevastele pikkadele jalutuskäikudele lapsevankriga, iga päev kolm tundi ja mitte just päris lonkides. Muidugi oli minul lihtsam, sest laps sündis mai kuus ja kes ilusate kenvadilmadega ikka kodus istuda tahab. Aga selle eest, kui ühel kenal päeval kaalule astusin, oli positiivselt üllatunud, sest kaal näitas kolm kilo vähem, kui norm. kaal enne sünnitust. Nii et minu soovitus, paki oma silmarõõm soojalt riidesse ja minge koos talvemõnusid nautima.