Tere. Ma ei ole kindel, kas see koht on õige sellise küsimuse esitamiseks, kuid mõtlesin, et proovin. Minu isa viidi täna haiglasse, sest ta oksendas vahetpidamata ja lõpus vist oksendas isegi verd. Tal on kopsuvähk, millest me teame umbes aasta aega. Arst, kes tuli küsis minu käest, mis juhtus kui ta uksest sisse astus ning kui ma talle need 2 asja ära rääkisin, ütles ta, et need on ju 2 erinevat asja, mille peale ma ei osanud midagi kosta. Kuid kui nad isa ära viisid, kutsusid nad ema kööki ja ütlesid, et see võib olla lõpp. Mul ongi lihtsalt küsimus. Kas see võib tõesti lõpp olla?

Katsu palun oma teadmatusega hakkama saada.Mina ei oska Sind kahjuks aidata,kuid kas Sa ei arva,et igale kannatusele peaks kord lõpp tulema,loomulikult Sa võid arvata,et ma olen julm ja negatiivne jne. Aga kuna töötan meditsiinis siis tean kui raske haigusega tegemist on. Jõudu ja jaksu Teie perele.

Minu isa suri kõhunäärmevähki, ja 2 päeva enne surma ta tõepoolest meeletult oksendas. ma ei tea, kas need asjad kopsuvähi kohta ka käivad, aga mõtlesin sulle lihtsalt teada anda. Jõudu

On tal varem olnud maohaavandeid või muud sellist probleemi? Kopsuvähk ja vereoksendamine ei pruugi tõesti omavahel seotud olla aga võib olla. Oleneb, mis staadiumis see on, kaugele levinud jne. Sisemine verejooks ja oksendamine võib tekkida ju ka mõningatest medikamentidest, mida ta kasutama on pidanud.
Äge oksendamine võib olla põhjustatud ka soolesulgusest jne jne.
Praeguseks on teil ehk juba midagi konkreetset ka endal teada.
Igaljuhul kõike paremat teile ja olge tublid!

Minu teada ei ole küll mu isal maohaavandeid olnud ega taolist. Kopsupõletikku küll.. vist isegi mitte üks kord. Vähi sai ta aga loomulikult suitsetamisest. Ja vähk on vist olnud umbes 2 aastat, eelmisel aastal avastati ning arvatavasti oli juba olnud aasta aega. Kuid kui kaugele ta arenenud on, ei oska öelda, meil kodus eriti ei räägita sellest. Ja rohtusid talle ka nagu välja ei kirjutatud. Eelmisel aastal käis kahes erinevas ravis - kemoteraapia ja kiiritamine. Peal seda on ainult igasuguseid ravimteid joonud. Kahjuks ei olnud esmaspäeval võimalik vaatamas käia, kuid pühapäeva pärastlõunaks polnud veel midagi teada, mis juhtus. Eks vaatame, mis täna saab... aga tänud kõigile soojade sõnade eest.

minu ema suri 8 kuuga maovähki ja see oli õnnistus et ta nii ruttu läx sest viimasel kuul oxendas ta vahetpidamata, 20 ja enam korda päevas, see oli jube...
loodan väga et sinu isa saab ikka tervex, ehk see kemo aitab? minu emmel jäi ravi saamata sest vähk oli arenenud juba liiga kaugele...
ole tugev!

Minu ema suri ka vähki, mitte just maovähki. Vähiga elas umbes 6 aastat, viimased 9 kuud voodis. Soovitan jah mitte sellest haigusest rääkida kodus, hoopis leida talle huvitavat tegevust. Teha kõige kiuste hea nägu, sest peale matuseid jõuad nutta niigi.

Kole kurb ja kahju on sust...
Minu ema ka suri vähki, sellest on nüüd 2 aastat, aga ikka vahel tuleb pisar silma kui neid üliinimlikke kannatusi meenutan.
Eutanaasiast rääkima ei hakka, kuigi nüüd pooldan seda tuliselt.
Ehk su isa siiski paraneb - saab ju igakülgset ravi ka...
Ole tugev, meiesuguseid on palju, on ka olemas vähihaigete liit või tugikeskus - meile anti brošüür onkoloogiast aga aeg sai enne otsa kui seda kasutada saime...

Aitäh soojade sõnade eest. Kahjuks ei lähe kõik nii kuis me tahame. Mu isa suri eile varahommikul.

Kaastunne...

Ei oska midagi öelda.
Tean mida sa tunned.
Mind aitas muusika.

Tunnen kaasa,
Tean, mida tähendab isa kaotus. Aeg kõik haavad parandab. Mitte miski muu. Nii, et kiiret aega Sulle!