Tere!

olen viimasel ajal siin muresid ja kommentaare lugenud ja tundub asjalik ja teadja rahvas olema :) mõtsin siis isegi pisut uurida - kuis teil kogemused psühholoogide ja/või psühhiaatritega on?
ma ise pole kunagi sellist "teenust" kasutanud, aga juba pikemat aega (üle aasta) mõtlen, et äkki peaks... stressikas olemine, ärritun kergesti pisiasjade peale, võtan kõike hirrrmus tõsiselt ja pabistan hullult, kõiksugu suhted on sassis ja segased jnejne. suht pideval mõtlen selle peale, et miks ma nii käitun ja kuidas peaks, oleks normaalne jne. ilmselt on mu mõtlemine juba pisut nihkes kuhugipoole...
et äkki psühholoog abiks.. aga pole aimu, kuidas see psühooloog/psühhiaater abi annab. kas minu probleemid on piisavalt suured, et psühholoogi juurde minna või hoopis juba nii hiiglad, et ammu oleks aeg olnud, ei tea.
seega kas keegi sellise "teenuse" kasutaja jagaks siin omi kogemusi?
Aitäh!

ja veel: mis vahe psühholoogilisel ja psühhiaatrilisel abil?

-kas minu probleemid on piisavalt suured, et psühholoogi juurde minna või hoopis juba nii hiiglad- Mida varem seda parem, sest mida suurem sasipundar seda rohkem harutamist, kannatamine peale selle. Psühholoogi/psühhiaatri juurest saad abi kui oled valmis seda vastu võtma, s.t. valmis tema kaasabil pilku enda sisse heitma. Psühholoog ei kirjuta ravimeid. Psühhiaater kirjutab kuid ravim ei likvideeri kannatuse põhjust. Kogemusi on mul palju kuid avalikult neid ei jaga

Ise maadlesin ka stressiga, aitas, kui võtsin väheks ajaks nn aja maha (puhkus, stressivast keskkonnast irdumine).
Veel aitab hästi negatiivset energiat maandada trenn, selline, mis ikka päris suurt koormust annab.
Üldiselt soovitaks ikka psühholoogi, psühhiaater tegeleb haigetega.

Armas Liss!
Loodan,et Sinu asjad ei ole hullud ja sellest minu nõuanne-lihtne ja hea:tahaksin loota,et usaldad oma perearsti ja nendel on õigus kirjutada kergetoimelisi rahusteid.Need ei põhjusta sõltuvust,seda ära karda ja kui siis tunned et on tarvis psühholoogi,siis kasuta ka seda võimalust.Siin võib aga tabada ebaõnn,sest nendelt saadud nõuanded on lõpuks ikka eneseabist sõltuvad ja Sa tead tegelikult juba ise,kuidas ennast aidata,mõtle ainult hästi järele.Ravimeid psühholoog ei kirjuta,see ehk ongi põhiline vahe ja ega psühhiaater jälle Sinu pihtimusi ei taha ka kuulata.Minu kogemus psühhiaatriga on olnud vaid sedalaadi,et kui läksin kutsekooli,siis pidi kõik erialaarstid läbi käima.Küsimus mulle oli vaid see,et kas olen varem psühhiaatri vastuvõtul käinud.Vastus oli eitav,virutati pitsat ja allkiri ja kao välja!
Kõike head Sulle ja muide,tänapäeva elutempo on paljud pannud kergemaid rahusteid kasutama,perearstile on see õigus õnneks antud,neid välja kirjutada.Mina kasutan neid hoopis nii,et kui tunnen,et uni ei ole enam täisväärtuslik ja hommikuti on tunne,et nagu polekski maganud,siis ühel õhtul võtan ühe tableti ja piisab.See pole unerohi,ma ei teagi,mis need veel on.Reklaami ma rohule siin ei tee,otsustagu perearst.Ära mingil juhul küsi unerohtu,vaid kergemat rahustit.Sinu kaebused ju olid kerge rahutus,ärritavus jne.Mulle piisab 20-st tabletist kuskil pooleks aastaks või rohkem.Kui Sul aga depressioon peaks kallal olema,see on veidi raskem juhus,kuid siingi pidid perearstid midagi teha saama.Selle tunnused peaks olema teotahtetus,kurvad mõtted jne.Sinul paistab teisiti olevat.Kindlasti võid Sa esimesel rohu küsimisel närvi minna,kuid nii ütlegi,et oled pisut pabinas,sest ei ole varem rahusteid kasutanud,kuid tunned et mured on üle pea ja oleks midagi sellist tarvis,mis pisut rahulikumalt asju võtma paneb.

Aga on olemas veel komaski isik, kes on nii psühholoog kui ka psühhiaater - kuulab, nõustab, aitab lahti harutada hingelist/psüühilist sasipundart ja vajadusel võib kirjutada ka ravimeid. See on psühhoanaklüütik. Meil mõned juba tegutsevad Eestis ka. Andres Adams näiteks. Kuid hea psühhiaater oskab samuti ravimitetagi palju aidata ja head nõu ning moraalset tuge pakkuda.

Mina tablette ei poolda, kui vähegi ilma läbi saab. Seepärast soovitan ka psühholoogi. Saad ka esimeseks käiguks mõttes valmistuda, kui mõtled enne põhjalikult läbi, mis võiksid olla Sinu stressi või depressiooni põhjused. Pane kasvõi põhipunktid kirja. Kui Sa ise neid nimetada ei oska, siis aitab psühholoog Sinuga koos need välja selgitada. On mõned tüüpilised nõuanded, mida mul pole mõtet siin nimetama hakata, kuna psühholoogiga koos selleni jõudmisel mõjuvad need Sulle endale märksa veenvamalt. Kui Sul on valida vanema või noorema psühholoogi vahel, siis soovitaksin veidi vanemat kui suuremate kogemustega nõuandjat. Kui on valida mees- ja naispsühholoogi vahel, siis soovitan naist (seda eriti juhul, kui Su probleemid on kuidagi seotud ebaõnnestunud suhtega).
Ära muretse, meil kõigil on aeg-ajalt selliseid perioode. Loodetavasti leiad hea psühholoogi, kelle nõuannete abil oskad järgmises kriisiolukorras juba ise endaga hakkama saada!

psühholoog tuleb kindlasti hea võtta (loe kindlasti soovitusi)... kahjux on meie riigis ebainimlike psühholoogide protsent suurem, kui inimlike ning negatiivne kogemus selles kohas võib hoopis halvasti mõjuda!
mina tunnistan parema meelega vanemate ja elukogenumate sõbrannade arvamusi, sest nemad tunnevad mind oluliselt paremini, kui mingi "mees tänavalt"... sellel on väga suur kaal muidex... ameerikas on psühholoog nagu perearst (vist on isegi mõlemad), kes tunneb selle pere liikmeid juba varajasest east ja sellevõrra on tulemused paremad ja kindlasti ka populaarsemad... sisimas arvan, et aidata ei saa inimene, kes sind ei tunne :(

See on õige, et ta peab olema HEA. Käisin kunagi vene aja lõpul ühe meie väga nimeka psühhiaatri juures ja pettusin mitmekordselt. Kõigepealt laskis ta kirjalikult vastata pikale küsimustikule, kusjuures seda analüüsima ta ei vaevunud. Torkas "toimikusse", ilmselt oli see vajadusel KGB kasutuses...
Teiseks sain karmilt riielda, miks ma tablette ei taha võtta (ikka hommikul ergutit ja päeval rahustit ja ööseks veel mingit unerohtu). Ma pole kogu elu jooksul nii palju tablette ära söönud kui ta mulle välja kirjutas. Ma ei kavatsenudki oma maksa ja neere tuksi keerata ega ravimisõltuvust hakata kujundama. Läksin kogenud psühholoogi juurde ja sain ilma mürkideta asja korda.

Vastupidiselt Maikellukesele eriti nö perearste selles vallas eriti ei usaldaks. Ainult juhul kui psühholoog/psühhiaater on eelnevalt ravimi ja doosid täpsustanud ning neid tarvitatakse pidevalt. Siis on jah võimalik mõnel kuul spetsialisti visiiditasu kokku hoida ja lasta perearstil vajalik rohi välja kirjutada, kusjures tuleks kindlasti vana ravimi pakend kaasa võtta.
Esmakordselt psüh. probleemidega perearsti või üldarsti poole pöörduda võib isegi ohtlik olla, tean juhtumit (Lasnamäe polikas), kus sugulasele kirjutas perearst sõna otseses mõttes hobusedoosi välja (pidev annus ja 3x päevas)ainult harva esinevate õudusunenägude töttu. Õnneks polnud tal ravimit välja ostma minnes vajalikku summat kaasas ja siis tuli talle meelde, et mul hea tuttav psühhiaater, kellega ma ta siis kokku viisin... Doos alanes kohe 0,5 tabletile ja ainult vajaduse korral... Ja hoiatati, et kuna on tegu väga tugeva rahustiga, siis võib sellest kiiresti pideval tarvitusel sõltuvus tekkida.
Igaljuhul soovitan alati spetsialisti poole pöörduda.

Mul on kogemus ühe psühholoogiga, nimelt Imre Rammulaga. Olin täiesti pettunud-tuntud nimi,lootsin et toimub vestlus,kus ma saan rääkida oma hingeasju,mõtteid,tundeid.Oli aga nii, et ta küsis mis viga ning kuuldes et stress, kirjutas rohud välja. Väga mehaaniline ja pinnapealne.Võin öelda et rohud ei ravi MITTE MIDAGI.Hea psühholoog peab patsienti(v klienti?) kuulama ja temaga jutule saama! Ning läbi selle jõudma eneseanalüüsini.