Tere!
Kas kellelgi on kogemusi jagada, mida ette võtta nn pinge-oksendamisega? Olen liiga tundlik pingeliste perioodide ja ebameeldivate emotsioonidega seoses. Kui tekib mingi valus probleem (ükskõik kas tööl või isiklikus elus), siis läheb mul väga kergesti süda pahaks ja järgneda võib kas üks oksendamine või lausa terve seeria. Kõige hullematel juhtudel kaasneb sellega migreen. Arst on kirjutanud oksendamisvastaseid tablette, kuid tihti ei pruugi tabletist kasu olla (tuleb kohe koos kõige muuga välja). Kroonilisi haigusi ei tea olevat, buliimia kanti ka asi ei tohiks kiskuda. Perearst soovitab rohkem puhata, aga ma pole just kindel, et ma end pidevalt puhkava luuserina palju paremini tunneksin. Siis tekiksid ju rahamured, mille käes piinlemine ajaks jälle oksendama...
Kas keegi on ise midagi sellist kogenud ja mida ette võtta?

Isiklikest kogemustest soovitan - võta palderjani või külasta psühhiaatrit.

Mul võttis ka mitu aastat aega, vahetasin mitmed korrad perearsti, enne kui üks neist taipas seda soovitada.

Seletus oli, et pideva pinge all hakkab närvisüsteem lollusi tegema.

Appiiii! Võta ruttu midagi ette, enne, kui midagi hullu juhtub! Magu üsna tundlik ja õrn elund. Mingid nõrgad rahustid oleks vist, jah, head. Kuna asi närvisüsteemist, peaks minuarust perearst sind edasi suunama- närviarsti vms. juurde.

Aitäh nõuannete eest, aga palun täpsustage, kas psühhiaater on möödapääsmatu või aitab siiski ka närviarstist?
Närvisüsteemi lollustega on ilmselt tegu küll, selleni olen vastavaid olukordi analüüsides ise ka jõudnud. Kusjuures avaldumisvorm on aja jooksul muutunud. Varem hakkas mul närvipinge all kilpnääre suurenema, tuues kaasa pitsitus- ja lämbumistunde. Tegin pikad ja keerukad uuringud läbi, kuna mulle pandi esmalt mingi kaugelearenenud kilpnäärmehaiguse diagnoos (õnneks ainult küsimärgiga) ja üks arst tahtis isegi kohe noa alla saata. Uuringud aga näitasid, et see on puht-psühholoogiline kilpnäärme suurenemine ja mingi operatsiooniga pole seda küll võimalik ravida. Paraku aga visati mind siis "üle parda", öeldes, et sellise iseärasusega tuleb lihtsalt edasi elada.

"Mann", kas Sa ei võiks ennast kuidagi teisiti nimetada, mina kui Mann ei vaevle oksendamise käes. Mul on Sinust kahju küll, kuid ärme päris samastugem, onju!

Palun vabandust, ma ei teadnud, et Sul nimi patenteeritud on! Kas nii sobib, et Sina oled Mann1 ja mina Mann2 või keelad mul Manniks olemise päriselt ära? :)

Loomulikult ei ole patenteeritud ja ma ei tahaks ka kellelegi midagi keelata, kuid teeme lihtsalt üksteisel vahet. OK, Mann1 ja Mann2. Ehk siis mina olen Mann1, kellele meeldib näiteks süüa teha. Ilusat jõulu Sullegi, Mann2!

Ma kartsin, et Sa tahad tüli norida (nagu siin veergudel pahatihti lugeda võib). Aga Sa lahendasid asja päris kenasti ja tegid selle meeldiva erandiga mu päeva ilusaks! Kardan küll, et Su jõulukülalised söövad end maitsvatest toitudest lõhki, aga peaasi vist, et kõik on selle juures õnnelikud. Kena jõulu Sullegi!

tegelt päriselt ma ei teagi täpselt: närviarst või psühholoog.
Arvan, et psühhiaater mitte. Soovitan kliinik.ee-sse minna ja sealt psühholoogilt nõu küsida. Võtab paar päeva aega, aga siis leiad "vaata küsimusi&vastuseid" alt ehk mingi nõu.

Mannid ja teised. olen siin ennegi kohanud märkusi, justkui keegi kirjutaks kellegi teise nime all. kui mina esimest korda arvamust avaldasin, ei hakanud ma uurima (st. kõike eelnenut läbi lugema), kas keegi teine on sama nime all juba esinenud. mul vist vedas, vähemalt ei reageerinud keegi pahaselt nimekasutuse pärast. kas ei võiks tekitada miskit filtrit, mis teataks, et see nimi on juba kasutuses. ma ei mõtle, et peaks parooliga end kinnitama, aga sedasi saaks vähemalt teada, et olen kellegi teise mängumaale kippunud.

sellise probleemi puhul närviarst küll aidata ei saa, närviarsti tegevusvaldkonnaks on muud probleemid-radikuliit, pea- ning seljaaju kasvajad jne.siiski oleks kasulikum pöörduda psühhiaatri või psühholoogi juurde, kes aitab sul lahti arutada oma hingesopis olevaid probleeme, mida sa endale võibolla ei suuda tunnistadagi, õpetab vaidlustama negatiivseid mõtteid jne. kõige paremini aitab aga füüsiline koormus-juhib mõtted mujale ning hiljem oled rampväsinud et probleemidega tegelema hakata!!!tegelikult on see tõsine probleem, katsu leida enda jaoks parim lahendus sest muidu võib asi kurvalt lõppeda!!!