Tervisemure
Suitsetamisest vabax
| Mary 02. jaanuar 2002, kl 23.18 |
Kuna uue aasta alguses teeme me koik plaane, siis spontaanselt tekkis minulgi, et jatax taas suitsetamise maha. olen paadunud ja krooniline suitsetaja. yhel korral on onnetsundu maha jatta. peaagu 3,5 aastat ei tommanud, aga siis lax koik jalle nii nagu lax. nyyd siis uuel katsel. tana teine paev ilma suitsuta. kole on aj kuna ma tean, et veel koledamax laheb lahipaevil, siis niucun siin toetajate ja mottekaaslaste jargi...
| katry 02. jaanuar 2002, kl 23.26 |
Oeh. Mina olen samamoodi mures!!!!!!!!
Teine päev läheb :((
Siuke tunne et anna otsad!!!!!
Uus aasta on hea põhjus, aga....... kuulge, kuidas teistel on õnnestunud???
Ma tõesti EI taha suitsu teha (tunnen ennast aegajalt suht halvasti juba - seegi ohu märk!!!), aga kui tekib pisikenegi probleem... siis panen ette ja pärast on @!#$ enesetunne :(((
Vahetagem kogemusi... Kas olen nõrk? Või ei tea õigeid nippe?
Teine päev läheb :((
Siuke tunne et anna otsad!!!!!
Uus aasta on hea põhjus, aga....... kuulge, kuidas teistel on õnnestunud???
Ma tõesti EI taha suitsu teha (tunnen ennast aegajalt suht halvasti juba - seegi ohu märk!!!), aga kui tekib pisikenegi probleem... siis panen ette ja pärast on @!#$ enesetunne :(((
Vahetagem kogemusi... Kas olen nõrk? Või ei tea õigeid nippe?
| mees2 03. jaanuar 2002, kl 10.07 |
Praegusel ajal on ju mitmeid ravimeid abiks võtta. Jätsin maha ligi paarkümmend aastat tagasi kolmandal katsel. Esimesel kahel nädalal oli suhteliselt raske, ütleksin et see oligi otsustav periood. Hiljem läks kergemaks. Tuleb vältida alkoholi tarbimist ja seda veel pika aja vältel, minu puhul oli eriti provotseeriv õlu. Hea kui saaks läbi suuremate pingeteta. Kes soovib kõigest väest saab üle igast mäest! Jõudu!
| Mary 03. jaanuar 2002, kl 11.00 |
Minul kunagi onnestus. sellele kogemusele toetudes siin nyyd siis uuesti yritangi. miski kolm nadalat oli keeruline, siis lax lihtsamaks ja aasta parast hakkas suitsulohn vastikuna tunduma ja sigaretivalikust avatasin korge kaarega mooda. aga moodusid aastad ja monest mahvist sai uuesti paarix aastax padusuitsetaja. nyyd siis tana kolmas paev ilma. no on kehv. pea valutab ja une asemel olid oosel unepuzzled. aga ma tean, et neljas paev on ka veel vaga kehv, viiendast peax kergemax minema...
| Plahh 03. jaanuar 2002, kl 11.45 |
| Katz 03. jaanuar 2002, kl 12.13 |
Jajah... ka mina jätsin 1.jaanuaril maha, vastu pidasin õhtul kella 8ni... niisiis tahtejõuetu isik, mis teha.
Mingit nippi soovitada ei oska, maha peab tõeliselt TAHTMA jätta. Paugupealt lõpetamine on tervisele muuseas ka kahjulik, kuna nikotiinist sõltuv organism nõuab oma ja võib väga ettearvamatult käituma hakata. On olemas abirohud, milledele tuleb raisata kuus mitu tuhat krooni, seega liiga kulukas.
Mida soovitada, on järj-järgult üle minna kõige lahjematele sigarettidele, päevast kogust vähendada, muuta ennast nn pühapäevasuitsetajaks ja ühel pühapäeval avastada et see nädal aega oodatud suits on tegelt ilgelt vastik ja hakkab vastu. Suitsetajate seltskonnast ja pidudest peab paraku hoiduma, samuti tuleb näppudele pidevat tegevust anda
Kahjuks toob suitsetamise mahajätmine kaasa pideva vajaduse midagi süüa, seega on lisakilod kerged tulema. Nikotiin kiirendab teatavasti ainevahetust, seega tuleb kilosid ka sealt juurde. Trenn ja dieet on kahtlemata abiks, kuid sõltuvusest vabanemine võtab üldjuhul kogu energia.
Et pole see miski pidu see mahajätmine. Mina proovin mõnikord jälle, ehk ükskord õnnestub. Teistele aga õnn kaasa.
Mingit nippi soovitada ei oska, maha peab tõeliselt TAHTMA jätta. Paugupealt lõpetamine on tervisele muuseas ka kahjulik, kuna nikotiinist sõltuv organism nõuab oma ja võib väga ettearvamatult käituma hakata. On olemas abirohud, milledele tuleb raisata kuus mitu tuhat krooni, seega liiga kulukas.
Mida soovitada, on järj-järgult üle minna kõige lahjematele sigarettidele, päevast kogust vähendada, muuta ennast nn pühapäevasuitsetajaks ja ühel pühapäeval avastada et see nädal aega oodatud suits on tegelt ilgelt vastik ja hakkab vastu. Suitsetajate seltskonnast ja pidudest peab paraku hoiduma, samuti tuleb näppudele pidevat tegevust anda
Kahjuks toob suitsetamise mahajätmine kaasa pideva vajaduse midagi süüa, seega on lisakilod kerged tulema. Nikotiin kiirendab teatavasti ainevahetust, seega tuleb kilosid ka sealt juurde. Trenn ja dieet on kahtlemata abiks, kuid sõltuvusest vabanemine võtab üldjuhul kogu energia.
Et pole see miski pidu see mahajätmine. Mina proovin mõnikord jälle, ehk ükskord õnnestub. Teistele aga õnn kaasa.
| ise loom 03. jaanuar 2002, kl 12.21 |
Mina jätsin suitsetamise maha umbes 6,5 aastat tagasi, vahel olen mõne teinud, pole uuesti hakanud. Aga minu tähelepanek on see, et rasked ei ole mitte ainult need esimesed kolm nädalat. Esimesel kolmel sa teadvustad endale, miks sul paha olla on, hiljem ei oska ajutist niru enesetunnet enam suitsuga seostada. Olin üle poole aasta kindlasti suitsuta olnud, kui olin mingis halvas tujus ja mees ütles, et mida vingud, pane suits ette. Ei pannud, aga ostsin nicorette närimiskummi ja kohe tundsin, kuidas seda närides andis pinge järele. Ja nii juhtus mitu korda veel. Muidugi tuleb tunnistada, et see ei olnud mitte esimene kord suitsetamise mahajätmist proovida. Uus aasta on ju tore küll, aga sul peab endal olema tugev motivatsioon, miks suitsetamisest loobuda, s.t. miks elu ilma suitsuta on parem kui elu suitsuga.
Jõudu kõigile mahajätjatele igatahes!
Jõudu kõigile mahajätjatele igatahes!
| keegi25 03. jaanuar 2002, kl 16.34 |
ma 1,5 aastat suitsuta, enne seda tossasin 7 aastat iga päev. maha jätsin päevapealt, suvise puhkuse ajal. raske oli esimestel nädalatel, eriti neil aegadel, kui olin harjunud suitsu tegema, näiteks peale sööki. mingit unepuudust või külma higi küll ei mäleta. ühtegi suitsu pole selle 1,5 aasta jooksul teinud ja suitsuhais on vastik mis vastik. ise arvan, et mahajätmine läks suhtkergelt sellepärast, et olin moraalselt hästi valmistunud. mõtlesin igatpidi selgeks, kui mõttetu tegevus ikkagi see suitsetamine on.
| juu 03. jaanuar 2002, kl 18.45 |
Mina jätsin maha 1 aasta tagasi, ka 1. jaanuaril. ja see polnud nii planeeritud, lihtsalt esimese hommikul lõi selline kiiks pähe, et prooviks, kas saan hakkama, tegin hommikul veel 2 suitsu, siis said need otsa ja hakkasin iseendaga mängima, et vaatan, kui kaua ma suudan vastu pidada, ilma et putkasse uue paki järele läheks. Nooh, venitasin seda päeva õhtusse ja mõtlesin ainult suitsust, aga järgi ei andnud. Järgmine päev oli veel raskem, aga trots oli juba sees. Täpselt kõike ei mäleta, aga mingitel päevadel proovisin ikka paar mahvi, aga olin peale seda muidugi iseendas kole pettunud ja ime küll, eriti ei tahtnud alla tõmmatagi, et oma "uusi kopse" mitte reostada. Järgnevate kuude jooksul ma paar-kolm sigaretti tegin, sellistel hetkedel, kui tundisn, et närvis olen. Ja napsutamise kõrvale ka mõne üksiku. Aga järjest see soov vähenes. algul oli hommikune kohvijoomine täiesti talumatult mõttetu tegevus, olin nii harjunud oma hommikukohvi, sigareti ja värske ajalehega. Nagu rituaal. Kohvijoomine tundus nüüd mõttetu, ilma suitsuta polnud hommikud enam need õiged. See võttis päris kaua aega, nüüd olen juba harjunud. Vahel, kui oma suitsumarki näen poes või laual, tekib korraks refleks, et võtaks... aga harva ja see ei ole enam häiriv. Ahjaa, Nicoreti nätsu närisin ka, aga mitte niipalju, nagu paki peal soovitatud. Algul rokem muidugi, niikui tundsin suitsuisu. Paar nädalat närisin vist või vähemgi. Tõtt öelda olin iseennastki üllatanud, et tõesti suutsin maha jätta ja ilma eriliste piinadeta. Aga ilmselt oli põhjus see, et mul alateadvuses küpses see mõte juba ammu ja ju ma siis olin lõpuks ihult ja hingelt nii valmis, et erilisi probleeme ei tekkinudki.
Igal juhul jõudu üritajatele, juba mõte või soov maha jätta paneb asjad vääramatult selles suunas liikuma, nii et varem või hiljem õnnestub ikka!
Igal juhul jõudu üritajatele, juba mõte või soov maha jätta paneb asjad vääramatult selles suunas liikuma, nii et varem või hiljem õnnestub ikka!
| mittetossaja 03. jaanuar 2002, kl 19.34 |
| Mary 04. jaanuar 2002, kl 08.13 |
| Feliks 04. jaanuar 2002, kl 15.18 |
Jõudu teile mahajätjad.
A teate - mulle meeldib....tõesti meeldib..nojah sigarettide pruukimise jätsin ma maha mõned aastat tagasi...ja läksin puubule üle. Ca 2 pakki päevas paberivingu kopsu tõmmata oli võhma tublisti kahandanud..tuli asja mõistusega võtta, a piip - palju mõnusa..protseduur on alles, kuigi teist moodi ja teistel hetkil...pahvides satub kopsu tõrva tunduvalt vähem...võhma on tsama treeningmahtude juures tunduvalt enam kuisuitsetamise lõppedes....ja kaif koos mõttehetketega on alles:))) Nojah naist piibuga..mitte et võõristav oleks..aga ette küll ei kujuta:))
A teate - mulle meeldib....tõesti meeldib..nojah sigarettide pruukimise jätsin ma maha mõned aastat tagasi...ja läksin puubule üle. Ca 2 pakki päevas paberivingu kopsu tõmmata oli võhma tublisti kahandanud..tuli asja mõistusega võtta, a piip - palju mõnusa..protseduur on alles, kuigi teist moodi ja teistel hetkil...pahvides satub kopsu tõrva tunduvalt vähem...võhma on tsama treeningmahtude juures tunduvalt enam kuisuitsetamise lõppedes....ja kaif koos mõttehetketega on alles:))) Nojah naist piibuga..mitte et võõristav oleks..aga ette küll ei kujuta:))
| Mary 04. jaanuar 2002, kl 15.51 |
| Tädi 04. jaanuar 2002, kl 16.20 |
Jõudu Maryle:)
Ise jätsin maha ca 1,5 aastat tagasi ja sekundipealt-lihtsalt enam ei läinud mitte. Aga siis, nii umbes aasta hiljem, tekkis kuri mõte, et kui õige prooviks... Ja mis ime! ei hakanudki uuesti külge. Nüüd ole ikka suuremate pidude ajal tõmmanud mõne -ja tihedamaks pole läinudki. Nii et on isegi võimalik kontrolli all pidada seda asja. Üks mu tuttav ütles kunagi, et iga inimene joob elu jooksul ära oma viinaliitrid ja tõmbab ära oma suitsunormi - mõnel 1 suits, mõnel 10, samas teisel jälle 10 aastat. Ja on ka inimesi, kellel see koht üldse vahele jääb:)
Ise jätsin maha ca 1,5 aastat tagasi ja sekundipealt-lihtsalt enam ei läinud mitte. Aga siis, nii umbes aasta hiljem, tekkis kuri mõte, et kui õige prooviks... Ja mis ime! ei hakanudki uuesti külge. Nüüd ole ikka suuremate pidude ajal tõmmanud mõne -ja tihedamaks pole läinudki. Nii et on isegi võimalik kontrolli all pidada seda asja. Üks mu tuttav ütles kunagi, et iga inimene joob elu jooksul ära oma viinaliitrid ja tõmbab ära oma suitsunormi - mõnel 1 suits, mõnel 10, samas teisel jälle 10 aastat. Ja on ka inimesi, kellel see koht üldse vahele jääb:)
| manni 04. jaanuar 2002, kl 17.32 |
Jõudu loobujatele,
olin paadunud suitsetaja maikuuni - aastat 15, vahele jäid ainult perioodid mil olin rase või kohutavalt haige. Sigarette kulus u.15 tk päevas ja pidudel rohkemgi. Mängisin maha jätmise mõttega juba aastat 2-3 kuid tegudeni ei jõudnud. Vihkasin ennast, et riided haisevad ja hingeõhk hommikuti vaatamata fanaatilisele hambapesule oli ....... Päeval mil suitsetajast elukaaslane läks ülemere tööle korraldasime vanatüdrukute õhtu ja loomulikult kulus sellisel õhtul suitsu tavapärasest tunduvalt enam kui muidu. Hommik oli kohutav ei süüa... ei suitsu, ainus mis aitas oli vesi. Juhtus õnneks soe ja ilus päev olema ja et oma kohutavat enesetunnet unustada istusin jalgratta selga ja sõitsin pool linna läbi. Tempo polnud suurem asi kuid enesetunne paranes tunduvalt.Mõtlesin suitsule palju kuid meenutades hommikut tulid külmavärinad ......... ja köögilauale see 1 1/2 pakki sigarette minust jäigi. Igal hommikul kohvi juues vaatasin neid ja mõtlesin, et ma võin iga kell uuesti alustad kui tahan, kuid uhkus ja jonn ei lubanud. Esimene kuu oli pidevalt refleks kätt sirutada ja sigareti järele haarata, kuid lohutuseks, ehk läheb mööda.
olin paadunud suitsetaja maikuuni - aastat 15, vahele jäid ainult perioodid mil olin rase või kohutavalt haige. Sigarette kulus u.15 tk päevas ja pidudel rohkemgi. Mängisin maha jätmise mõttega juba aastat 2-3 kuid tegudeni ei jõudnud. Vihkasin ennast, et riided haisevad ja hingeõhk hommikuti vaatamata fanaatilisele hambapesule oli ....... Päeval mil suitsetajast elukaaslane läks ülemere tööle korraldasime vanatüdrukute õhtu ja loomulikult kulus sellisel õhtul suitsu tavapärasest tunduvalt enam kui muidu. Hommik oli kohutav ei süüa... ei suitsu, ainus mis aitas oli vesi. Juhtus õnneks soe ja ilus päev olema ja et oma kohutavat enesetunnet unustada istusin jalgratta selga ja sõitsin pool linna läbi. Tempo polnud suurem asi kuid enesetunne paranes tunduvalt.Mõtlesin suitsule palju kuid meenutades hommikut tulid külmavärinad ......... ja köögilauale see 1 1/2 pakki sigarette minust jäigi. Igal hommikul kohvi juues vaatasin neid ja mõtlesin, et ma võin iga kell uuesti alustad kui tahan, kuid uhkus ja jonn ei lubanud. Esimene kuu oli pidevalt refleks kätt sirutada ja sigareti järele haarata, kuid lohutuseks, ehk läheb mööda.
| vot nii 07. jaanuar 2002, kl 12.37 |
mina alustasin maha jätmist 4 jaanuari hommikul. selja taga oli päev kui sa tõmmatud koos pidutsetud ööga kaks pakki suitsu. hommikul olid kopsud nii rasked, et ma ei jaksanud püstigi tõusta. nüüd... 2 ja pool päeva hiljem pole TUNNET ehk ISU peale tulnud. harjumusest teeks küll mõned suitsud... noh... suitsupaus töö juures.
| Mary 07. jaanuar 2002, kl 13.09 |
Lisa postitus