Olen noor, kel ees elukutsevalik. Kahjuks aga kogelen tõsiselt. Seda on ravitud, pisut on aidanud, aga kogelen siiski märgatavalt. Seoses sellega tahaksin edaspidi tööd, kus oleks inimestega suhtlemist võimalikult vähe. Minu pereliikmed töötavad suhteliselt ühel alal, kus on juturääkimist palju. Muus osas on minu teadmised elukutsetest piiratud.
Kas keegi oskaks midagi soovitada? Rumal ma ei ole, huvid on humanitaarvaldkonda kalduvad, kätega eriti midagi teha ei oska, seetõttu õmblejaks, maalriks vms ei soovi.

No näiteks kuskile arvutisse andmete sisestajaks..või keelekorrektoriks (omaette kirjalik nokitsemine) või hamburgerimüüjaks või ... no kuuuule, neid ameteid on ju piisavalt, kus suulist kõnelemist minimaalselt on või üldse mitte.

No näed! Vabandust, Feliks. Mina kirjutasin selle kommentaari ja sinu nimi lihtsalt oli seal ees ja ma ei pannud tähele.

Kogu arvutivärk.

mine näiteks ajalugu õppima- seal ei pea isegi õpingute ajal kuigipalju rääkima ja hilisem töö (kui just õpetajaks ei taha) on suures osas kirjutamine. sulle sobiks mõni küllaltki loominguline töö kujutava kunsti vallast, see on ju kõik selline omaette nokitsemine. ideaalne on ka tõlkija elukutse. need on küll kõik alad, mis eeldavad juba pikemat eelnevat huvi kasvõi hobikorras.

tegelt, kui järgi mõelda, siis ma pigem soovitan sul pöörduda kutsenõustaja poole. Selline on olemas ka näiteks tööturuametis aga ka mitmes linnas ekstra kooliõpilastele mõeldud. Kuna ma ei tea, kus linnas sa elad,siis soovitan sul otsida neti.ee'st märksõna alt "kutsenõustamine", sealt leiab igast infot. Kutsenõustaja oskab teha kindlasti paremaid soovitusi kui võõrad internetis. Sulle tehakse test ja vestlus ja siis seejärel tehakse soovitused.

Tead Koku! Kõigepealt unusta ära see pseudonüüm...selliste pseudonüümidega tuletad endale aint meelde, et Sul sihuke problem on. Järgmiseks hakka endaga tegelema ise ja sihiteadlikult. Ka mina olen loomult kokutaja ja kokutan nüüdki, kui olen nt endast väljas ja/või purjus - kui enesekontroll on kahanenud.
Ja hakkadki lihtsalt kontrollima enda kõneaparaati ja kindlas teadmises, et saad vajadusel ka rahulikult ja tähti-silpe kordamata kõnelemisega hakkama. Ja ärgu mingil juhul hakaku kõnedefekt määrama Su saatust - vali töö ja eriala, mida Sa tahad teha, mis Sulle naudingut pakuks. Tunduvalt hullemaid komplekse tekitab selline tegevus, mida oled sunnitud tegema. Kokutamine ei ole nii suur probleem, kui Su kompleks püüab Sulle praegu meenutada. Ole normaalne ja mõnus, siis pole ka kogelemine miski problem ega alavääristav omadus.

andmesisestamine on vaikne ja nüri töö...
kes see totu soovitas hamburgerimüüaks minna? klienditeenidamine nõuab minu teada väga palju suhtlemist. hamburgerite tegijaks... sellest saan ma veel aru.

tead, koku. pigem soovitaks kogelemisest mitte välja teha. ega see siis mingi häbiasi ole. ma tean, et inimesed on laisad, ega viitsi kuulata, mida teine räägib. ma tean, et nad on tigedad ja õelad, kui keegi on natuke teistsugune. et kui kohe selgel ja kõlval häälel vastust ei saa lähevad nad närvi.

ära roni peitu!
tegele sellega, mis meeldib. ja ma usun, et antud hetkel sa ei tea isegi, mida teha tahad. kui võimalust on, puhka terve aasta. tee mitte midagi ja siis ehk tead, mida sa tegelikult teha tahad. ära vali tööd, sest arvad, et millekski enamaks sa ei kõlba. ausalt, ära roni peitu.

Ära otsi endale tegevust, mis ei nõua suhtlemist - see ainult aitab sinu kogelemisele kaasa. Soovitaksin vastupidi tegeleda suhtlemist nõudvate asjadega. Kogemustega tuleb enesekindlus ja lõpuks suudad oma kogelemist kontrollida - ära poe peitu :)))

mul on ka selline probleem, aga ma ei püüa mitte teistega mitte suhelda. Sa just pead palju suhtlema, et kogelemisest lahti saada. Võibolla, aitab teadmine, et kas (hästi)vaikse või (hästi)kõva hälega rääkimine takistavad kogelemist ja enne rääkima hakkamsit hinga tugevalt sisse nagu lauljad.
Oled sa üldse proovinud v5õrastega suhelda? Kui mina näiteks võõrastega räägin, ei kogele ma üldse, su alateadvus nagu kontrollib selajal sind ja nendega räägin ma nii nagu ei teaks sellist sõna nagu kogelemine.

Marile aitäh, olen ise ka neis suundades mõelnud. Ainult et tõlk, siis peab võõrkeelt õppima ja ega see mul suust kergemini ei tule kui oma keel.
Felix, Donna, vot nii , chick - te ajate sama eluvõõrast juttu nagu minu ema. Ma ei ole mingi inimpelgur, mul on oma sõbrad ja suhtlen täitsa keskmise aktiivsusega. Aga peab ikka arvestama oma iseärasustega. Kas te ise võtaksite tööle kogeleva reklaamimüüja? Või tv-saatejuhi? Või näitleja? Miks peaksid minu tulevase töökoha kliendid kannatama selle pärast, et ma kogelen? Teie loogika järgi peaksid siis matemaatikat mitteoskavad inimesed kõik just matemaatikat minema õppima.

tunnen end puudutatuna.
vabandan.
polnud plaanis sind inimpelguriks pidada.

kõik me peame arvestama oma iseärasusega.

siiski. tahad reklaami müüa - reklaami müümisel on ideed tähtsamad. saatejuhiks vist ka mitte ei sobiks, kuid on olemas inimesed jälle kellel on ideed kuidas ja miks mingisugust saadet teha, juhtida. tahad näidelda - palun väga - pantomiim. kõike saab teha, kui ainult tahad:)

To Koku: (ikka veel KOKU!?) Ei pea Sind inimpelguriks...rääkisin Sull ekuidas kokutamisest üle saada. Kokutajat võetase raadiohääleks, kui selle nimel tööd teha. MInd on võetud! Mina oli kokutaja! Mis krdi eluvõõras!?
Ma ei räägi Sinu suhtlusprobleemidest vaid Sinu hääleaparaadist ja psüühikast, mis tembeldab Su kogelemise paratamatuseks - kogeleminee ei ole isegi mitte haigus vaid hälve, millest on võimalik tööga üle saada!
Ja olend nüüd normaalne - iga kriitika ei ole mitte mahategemine, mille vastu peab tagajalgadele tõusma ja igaks juhuks vastu klähvima!

kokk... katetööd läheb vaja kyll, aga suhelda pole suurt vaja :)

Tean näiteks ISEGI üht patoloogi, kes kokutab, kuid ta'gi on õppinud end kontrollima, nii et tööd see EI SEGA, kuigi ta peab ju lausa linti oma töö lugema (lahangu). JA MUIDE -- TA LOEB PAREMINI(SELGEMALT) KUI MÕNI MITTEKOKUTAJA... (:

tooksin näiteks: Rakvere teatri tuntud näitleja Üllar Saaremäe rääkis kunagi ühes intervjuus, et tema oli kooliajal täielik kokutaja. õpetajad pidi puruks naerma kui kuulsid, et tahab näitlejaks. aga näed tahtmine oli nii suur, et ise suure harjutamisega sai defektist lahti ja nagu kuulda, praegu räägib täiesti puhtalt! midagi ei põrise ega ole muud moodi segav. ega logopeed pole ka ainult väikelastele, tasuks endaga sel alal tööd teha ja spetsialistiga kohtuda. eks eriala valikul ole noorel inimesel muidki takistusi, peaasi on ikka see, et õpid/töötad alal, mis sind huvitab, mitte mis on hädapärast valitud, kuna mujale pidasid end sobimatuks.

Kuna olin/olen ise ka kogeleja siis pakuks omapoolset abi ning
pakuks lahendust probleemile ja jätaks tagajärgedega tegelemise praegu välja. Kogelejate puhul on probleemiks see, et kõneaparaat juhib kogelejat ja et vähendada ja/või vabaneda kogelusest on vaja õppida osata ise juhtida kõneaparaati. Õpingud võib laias laastus jagada kolmeks: kõnetehnika arendamine, tegelemine psühholoogilise küljega ja füüsilised harjutused (töö lihastega). Eestis on olemas ka vastav ühing Eesti Kogelejate Ühing (www.kogelus.ee), kes koondab kogeluse probleemiga kokkupuutuvaid inimesi üle Eesti. Tallinnas käib nädalas korra ka koos kogelejate tugigrupp, et tegeleda oma kogeluse alaste probleemidega. Seal kasutame uusimaid meetodeid
kogeluse vähendamiseks ja raviks. Ja üldjuhul pideva ja õige treeningu tulemusena on KOGELUS RAVITAV. Kui on asja vastu huvi või soovid rohkem infot siis võta ühendust, minu kontaktid on ka ühingu lehel olemas.

Tulevik on sinu enda teha ning valik on sinu!

Parimate soovidega,
Raul