Tervisemure
Laps Seevaldis
| mees2 15. jaanuar 2002, kl 17.12 |
kk,
Lapse hingeliste läbielamiste põhjused on seotud tema kõige lähedasemate inimestega ja hakkavad toimima juba eostamise momendist. Oluline on kummagi vanema hingeline seisund lapse kasvamise perioodil, vanemate omavaheline suhe ja suhe lapsega kummagil eraldi. Kui see on kõik OK siis kasvab lapsest inimene kes on võimeline toime tulema igasuguse eluolukorraga, mistahes ühiskonnas.
EE,
Mis asi on vaimne haridus? Kas psühholoogia kuulub vaimse hariduse alla?
Inimest saab aidata ainult see millesse/kellesse ta usub. Igal inimesel on erinev arusaam, vastavalt sellele ta otsib omale sobivat, seni, kuni leiab millesse/kellesse uskuda. Kõige parem on kui ta leiab ISEENDA ja usub ISEENDASSE
Nodzilla,
Kas enne on hingeline tasakaalutus ja seejärel tekib ajukeemia korratus.... või vastupidi?
Lapse hingeliste läbielamiste põhjused on seotud tema kõige lähedasemate inimestega ja hakkavad toimima juba eostamise momendist. Oluline on kummagi vanema hingeline seisund lapse kasvamise perioodil, vanemate omavaheline suhe ja suhe lapsega kummagil eraldi. Kui see on kõik OK siis kasvab lapsest inimene kes on võimeline toime tulema igasuguse eluolukorraga, mistahes ühiskonnas.
EE,
Mis asi on vaimne haridus? Kas psühholoogia kuulub vaimse hariduse alla?
Inimest saab aidata ainult see millesse/kellesse ta usub. Igal inimesel on erinev arusaam, vastavalt sellele ta otsib omale sobivat, seni, kuni leiab millesse/kellesse uskuda. Kõige parem on kui ta leiab ISEENDA ja usub ISEENDASSE
Nodzilla,
Kas enne on hingeline tasakaalutus ja seejärel tekib ajukeemia korratus.... või vastupidi?
| kk 15. jaanuar 2002, kl 20.29 |
mees2,
ilus jutt. Aga minu arvates pole laps valge tahvel, kuhu ainult vanemad kirjutada saavad. Vanemad ei määra nt temperamenditüüpi - on paratamatu, et melanhoolikute elu on alati raskem (nende jaoks) kui sangviinikute oma. Lasteaed, kool, sõbrad - kas nemad ei jäta jälgi? Öelge keskmisele teismelisele tüdrukule (võõrale), et tal on inetu nina/kõverad jalad vms - ta nutab silmad peast, mis sellest, et ütleja talle oluline polnud. Vanemad on olulised, aga ei määra kogu elu.
Ja enne on ajukeemia korratus, millest tekib hingeline tasakaalutus. Kui hormoonid möllavad, on üsna raske selgelt mõelda. Rase naine on ka emotsionaalsem ja ebaratsionaalsem.
ilus jutt. Aga minu arvates pole laps valge tahvel, kuhu ainult vanemad kirjutada saavad. Vanemad ei määra nt temperamenditüüpi - on paratamatu, et melanhoolikute elu on alati raskem (nende jaoks) kui sangviinikute oma. Lasteaed, kool, sõbrad - kas nemad ei jäta jälgi? Öelge keskmisele teismelisele tüdrukule (võõrale), et tal on inetu nina/kõverad jalad vms - ta nutab silmad peast, mis sellest, et ütleja talle oluline polnud. Vanemad on olulised, aga ei määra kogu elu.
Ja enne on ajukeemia korratus, millest tekib hingeline tasakaalutus. Kui hormoonid möllavad, on üsna raske selgelt mõelda. Rase naine on ka emotsionaalsem ja ebaratsionaalsem.
| mees2 15. jaanuar 2002, kl 22.25 |
kk,
Tänan. Vanemad "kirjutavad" oma lapsele alateadvuse, mis varjatult juhib tema käitumist konkreetsetes eluolukordades terve elu. Selline ettemääratus toimib seni kuni ei võeta teadlikult ette tutvumist oma alateadvusega
Temperamenditüüp tuleneb vast geenidest. Kuid....miks arvad melanhooliku elu raskema olevat kui sangviiniku? Kui see mõnel juhul nii ka on, siis arvan et teistel põhjustel vast
"Lasteaed, kool, sõbrad - kas nemad ei jäta jälgi?"-- vanemad ehitavad oma lapsele vundamendi ja on igal hetkel kusagil olemas, kust laps saab vajadusel lisatuge. Kui lapsel on väljapool kodu mingi raskus, siis saab ta alati toetuda vundamendile ja oma vanemaile. See on KINDLUSTUNNE
Tänan. Vanemad "kirjutavad" oma lapsele alateadvuse, mis varjatult juhib tema käitumist konkreetsetes eluolukordades terve elu. Selline ettemääratus toimib seni kuni ei võeta teadlikult ette tutvumist oma alateadvusega
Temperamenditüüp tuleneb vast geenidest. Kuid....miks arvad melanhooliku elu raskema olevat kui sangviiniku? Kui see mõnel juhul nii ka on, siis arvan et teistel põhjustel vast
"Lasteaed, kool, sõbrad - kas nemad ei jäta jälgi?"-- vanemad ehitavad oma lapsele vundamendi ja on igal hetkel kusagil olemas, kust laps saab vajadusel lisatuge. Kui lapsel on väljapool kodu mingi raskus, siis saab ta alati toetuda vundamendile ja oma vanemaile. See on KINDLUSTUNNE
| kk 16. jaanuar 2002, kl 00.30 |
mees2,
melanhooliku elu on raskem sellepärast, et ta võtab asju traagilisemalt (introvert, ebastabiilne on lihtsalt selline inimesele endale raske komplekt). Ja tüüp pole ilmselt rohkem päritav kui välimus. On's õed-vennad alati ühte nägu?
Ja siiski ei ole ma nõus sellega, et raske puberteet on hälve ja selles on alati süüdi vanema(te) vale käitumine. Närvikava tugevus ei sõltu ainult kasvatusest, muidu poleks ka võimalikud jubedate vanemate toredad lapsed. Mõnikord jälle on KINDLUS olemas, aga TUNNET ei ole. Kelle süü? Kui kõik oleks vanemate teha, poleks meil lapsed vaid robotid - kõik õigesti programmeeritud.
Raskustest ülesaamine - aga Väsinu laps on ju haiglas! Kui tal poleks olnud ema tuge, oleks ehk tänaval või kalmistul.
melanhooliku elu on raskem sellepärast, et ta võtab asju traagilisemalt (introvert, ebastabiilne on lihtsalt selline inimesele endale raske komplekt). Ja tüüp pole ilmselt rohkem päritav kui välimus. On's õed-vennad alati ühte nägu?
Ja siiski ei ole ma nõus sellega, et raske puberteet on hälve ja selles on alati süüdi vanema(te) vale käitumine. Närvikava tugevus ei sõltu ainult kasvatusest, muidu poleks ka võimalikud jubedate vanemate toredad lapsed. Mõnikord jälle on KINDLUS olemas, aga TUNNET ei ole. Kelle süü? Kui kõik oleks vanemate teha, poleks meil lapsed vaid robotid - kõik õigesti programmeeritud.
Raskustest ülesaamine - aga Väsinu laps on ju haiglas! Kui tal poleks olnud ema tuge, oleks ehk tänaval või kalmistul.
| mees2 16. jaanuar 2002, kl 09.28 |
| Väsinud 16. jaanuar 2002, kl 09.30 |
Olin ise ka küll natuke hilisemas eas - nii 17-aastaselt sama probleemiga haiglas. Siis oli aeg teine ja ravimeetodid päris karmid. Ma teadsin, millele ma vastu lähen. Omast arust olen tõesti kõik teinud, et minu laps kasvaks armastusega ja mõistmisega, me oleme temaga endiselt lähedased.Oma muredest ei rääkinud ta mulle sel lihtsal põhjusel, et kartis mulle haiget teha.Jah, emad süüdistavad iseennast - ka lapse närvikava eest - et äkki minusugune poleks tohtinud last saada. Selle mõttega me jõuame niikaugele, et tal on õigus ennast soovida hävitada - ta pole midagi väärt, ta ei saa niikuinii elus hakkama ja kui ta näeb, kui raske on ümberringi kõigil, on raske teda panna uskuma, et elu on midagi elamisväärset. Ja ometi ta on. Ka mina usun, et see läheb üle aga jube valvas peab olema. Mul endal läks see ellujäämine küll üle noatera. P.S. Tegemist on pojaga.
| Feliks 16. jaanuar 2002, kl 09.40 |
Hommik Väsinu: vat see on mumeelest nüüd küll loll jutt, et enast süüdistama hakata..et vat mina olen milleskikasvatamises süüdi - iga laps vajab isemoodi asvatust - see mis ühele sobib ei pruugi teisele üldse istuda...ja lõpptulemus on nikuinii teab mis. Iga lapsevanem saab tegeleda kasvatamisega aint om selgema äranägemise järgi ja keegi ei saa kunagi teada, mismoodi kujuneks asjad siis, kui teisiti oleks tehtud.
Igal on oma elu...Sa võid püüda ja pingutada end või ribadeks aga tema eest elada ikkagi ei suuda. Ühel kenal hetkel tuleb tal ikka ise elada. KUi ta juba niivõrd elulisi mõtteid nagu surm mõtleb, sii son ta täiskasvanuks saamisele suht lähedal..ma loodan..
Et kas laps midagi on väärt...igaüks on midagi väärt...ka sellised, kes elus hakkama ei saa....osad ei saa, ja mis sest? Kunineil on aitajaid, seni saavad nad enam..kui on elutahe, saavad ka, kui tavad vastu pididada, saavad kh hakama..ja kui ühel kenal hetkel enam ei saa ega taha...siis onnende aeg tulnud ja selle vastu me ei saa kah kuidagi. Muudame, mida suudame, ja jätame muutmata mida ei suuda ja anddku Jumal meile oskust nendel vahet teha.
Igal on oma elu...Sa võid püüda ja pingutada end või ribadeks aga tema eest elada ikkagi ei suuda. Ühel kenal hetkel tuleb tal ikka ise elada. KUi ta juba niivõrd elulisi mõtteid nagu surm mõtleb, sii son ta täiskasvanuks saamisele suht lähedal..ma loodan..
Et kas laps midagi on väärt...igaüks on midagi väärt...ka sellised, kes elus hakkama ei saa....osad ei saa, ja mis sest? Kunineil on aitajaid, seni saavad nad enam..kui on elutahe, saavad ka, kui tavad vastu pididada, saavad kh hakama..ja kui ühel kenal hetkel enam ei saa ega taha...siis onnende aeg tulnud ja selle vastu me ei saa kah kuidagi. Muudame, mida suudame, ja jätame muutmata mida ei suuda ja anddku Jumal meile oskust nendel vahet teha.
| crissu:) 16. jaanuar 2002, kl 10.00 |
vabandust kui kogemata neiuks pidasin su murelast kulla Väsinu
see, et elu tundub mõtetu ja tühi ja lootusetu tegelikult on paljude inimeste, ka noorte puhul tänäpäeval nii valdav mõttelaad, et raske on vahel endalgi oma lastele sel teemal midagi mõistlikku rääkida
ometi ei saa lootust maha matta ja tulevikku vaid tumedates värvides kujutada, kellel iganes siis
küll paistab jälle päike
ja kindlasti võtke ette selle haiglakuurile lisaks perenõustaja juurde minek, et õppida edaspidine toimetulek (tagasilöökideta)
PS
kas raviarst neljasilma all rääkides sinuga ei ole midagi asjalikku rääkinud (lisaks ravimitele) ja kui vana su noormees on?
see, et elu tundub mõtetu ja tühi ja lootusetu tegelikult on paljude inimeste, ka noorte puhul tänäpäeval nii valdav mõttelaad, et raske on vahel endalgi oma lastele sel teemal midagi mõistlikku rääkida
ometi ei saa lootust maha matta ja tulevikku vaid tumedates värvides kujutada, kellel iganes siis
küll paistab jälle päike
ja kindlasti võtke ette selle haiglakuurile lisaks perenõustaja juurde minek, et õppida edaspidine toimetulek (tagasilöökideta)
PS
kas raviarst neljasilma all rääkides sinuga ei ole midagi asjalikku rääkinud (lisaks ravimitele) ja kui vana su noormees on?
| kk 16. jaanuar 2002, kl 14.10 |
| mees2 16. jaanuar 2002, kl 15.17 |
Lisa postitus