Sünnitasin 8kuud tagasi,olen enam-vähem endises kaalus tagasi kuid häbenen ikkagi oma keha(pärast sünnitust tuli palju rasedusarme kõhule,jalgadele ja rindadele),´randa julgen minna ainult üksinda ja alati otsin koha kus inimesi pole,isegi mehega voodis olles peab alati tekk peal olema!Tean,et laps peaks üles kaaluma kõik armid aga ma lihtsalt ei saa sellest masendusest lahti!See on juba haiglaseks muutunud kuid ma ei suuda oma käitumist kontrollida! Äkki on keegi samas olukorras? Mida peale hakata???????????????

Kai! Kes Sulle sellise ebakindluse sisendas? Sa ise? Keegi lähedastest? Mees? Ehk oled lihtsalt traditsioonilises toredas talvedepressioonis ja arvad kõigi halbade asjade põhjuseks oma keha?;) Ma pole päris pädev Sulle nõu andma, aga kommenteerida tahan küll:)Mina soovitaks endaga leppimisest peale hakata. Banaalne soovitus? Elu pärast last ei ole elu enne last. Sa ei ole ainus naine Eesti Vabariigis, kellel beebiga kaasnenud 'ka ebameeldivad kõrvalnähud', ja nii seda tulekski võtta. Rannas on enamikul inimestest endaga tegemist, osal inimestest on üsna sügav ükspuhasus kaaspäevitajate 'kõhuvöötidest'. Ja teiste vaatlejate arvamus mõjutab Su elu? Ma arvan (aga soovin, et see nii ei oleks), et ehk on Sinu abikaasa tahtmatult või kriitiliselt Sinu keha kommenteerinud ja selles sa praegu sipledki. Masendus triipe ei vii, sinu triibud ei pärine aplast õgimisest, vaid teie lapsest. Lepi endaga ära (kasvõi vähehaaval;) ja kunagi sa ei saa enam aru, kuidas mingid nahajutid Sind endast välja võisid viia.:)

sellest probleemist ei saa need inimesed aru, kel endal pole sama muret olnud. minul on. peale rasedust on mu rinnad suht väljaveninud ja täiesti armilised. ka kôhul on armid ja olen kôvasti raskem kui enne. lisaks veel see TUNNE, et ma pole enam mina. olen keegi teine, kes ma ei taha olla.

mis teha? olen püüdnud edasi elada môttega, et kui keegi minust tôeliselt hoolib, siis minu armid jm. ei sega teda. nii ongi läinud. ma ei ela oma lapse isaga koos ja mul on olnud seksuaalsuhteid uute partneritega. midagi halba pole öeldud, kohkutud pole samuti. üks mees koguni väitis, et kôigil sünnitanud naistel on arme ning ärgu lasku ma end segada.

aga ikkagi ... on raske uue partneri ees esmakordselt alasti olla. varem sain oma rindade kohta ülistusi kuulda, nüüd olen sellest ilma, jne. aga midagi, mitte midagi lihtsalt ei ole teha. vôibolla pakub natuke lohutust, et ega mehedki ideaalsed ole.

üks asi on minu jaoks küll alatiseks välistatud. mulle meeldis varem segasaunas käia, aga nüüd ei satu ma sinna enam arvatavasti kunagi. mis rannaskäikudesse puutub, siis on lahendus lihtne: kinnisemad riided.

Täitsa õige elu ja ka keha peale last ei ole enam endine. Olen ka ise üsna armiline ja põdesin alguses ka päris kõvasti.
Üks väike nipp. Kreemita ennast mõne eriti hästi lõhnava kreemiga. Vaata, et oleks sinu lemmiklõhn (virsik, mesi, mida iganes).Ja tee seda iga päev. Võta kohe konkreetselt aeg, mis kuulub AINULT MINULE. Ära arva, et ma soovitan sulle igasuguseid armide vastaseid kreeme. Olen proovinud nii kalleid kui ka odavamaid, ei aita nad suurt midagi. Lihtsalt kreemitamise nipp peitub selles, et sa HOOLITSED enda eest ja sa pead seda naudinguga tegema, siis hakkad end varsti jälle ilusama(ka hästi lõhnavana)ja pisut seksikamana tundma.
Ja mis puutub rannas käimisse, siis ära võrdle ennast 18 aastaste prinkide tibidega. Vaata parem mõnda õudust ja ohka kergendatult, et jumal tänatud, et mina NII ILUS OLEN.
Eks see kõik üks enese petmine ole, aga põdemise vastu aitab. Peaasi, et mees ei vigiseks ja asjasse elutervelt suhtuks.

Pole küll sünnitanud, aga häbebeb samuti, kuna on igalpool "liiga palju". Aegajalt tekivad väga suured masendushood, mille ajal ei saa tõesti isegi mehele oma keha näidata (kuigi tema püüab pidevalt selgeks teha, et meeldin sellisena nagu olen). Mu massaaþi-tädi ütles ka: "Inimene peab armastama oma keha! Kuid mõtlema ka, et saan olla veel ilusam!" Need sõnad jäib mulle hinge. Kui palju on ideaalse kehaga inimesi? Olgu siis sünnitusarmid või muud armid vms. Ei oska muud soovitada, kui et tõesti püüa sellele mitte mõelda ja elada rahulikult edasi! Omadest kogemustest tean, et rannas põõsas sahistades vaadatakse sind aegajalt veel imelikumalt kui siis, kui julgelt oma "koleda" kehaga ringi tatsad.

Võta õige toitumisega keha kuju ilusaks, sellest on enesetundele kindlasti abi. Tasapisi peaksid ka armid taanduma, aga seni ole rannas trikooga. Ja käi solaariumis ja raseeri ilusti. Kui kõik asjad, mida saad muuta on ilusad, siis mõni arm on lõpuks täitsa ükskõik.

Kas sa teadsid, et...

- Maailmas on 3 miljardit naist, kes ei näe välja nagu supermodellid, ja
ainult 8, kes näevad nii välja.

- Kui Barbie oleks päris naine, siis peaks ta käpukil edasi liikuma, sest
tema propotsioonidega on püstikõndimine võimatu.

- Keskmine naine kaalub 66 kg.

- Modellidel ajakirjades ei ole täiuslik välimus ning pildid on
retusheeritud.

- Uurimus 1995.aastast näitab, et pärast ajakirja 3-minutilist lehitsemist
tunneb 70% naistest masendust, süü- ja alaväärsustunnet.

- 20 aastat tagasi kaalusid modeliid 8% vähem kui keskmine naine, tänapäeval
kaaluvad nad 23% vähem.

- Inglise keele øpetaja kirjutas tahvlile lause: "Woman without her man is
nothing," ja palus panna kirjavahemärgid.
Poisid kirjutasid vastuseks: "Woman, without her man, is nothing."
Tüdrukud kirjutasid: "woman! without her, man is nothing."

NB! NB! NB! Elu maa peal on kallis, ent see sisaldab ka iga-aastase tasuta
reisi ümber päikese.

Ma just hiljuti mõtlesin, et nii paljud ikka häbenevad oma rasedusarme ja mina ABSOLUUTSELT MITTE! Olen ikka päris õnneseen, sest mul on armastav mees, keda minu triibud üldse ei häiri ja maailma kõige armsam laps :) Kusjuures neid arme on mul ikka kõikjal- rindadel, puusadel, jalgadel mitmes kohas, kõhu peal, külje peal. Aga olen algusest peale mõelnud neist kui emaduse tundemärkidest ja pole hetkekski õnnetu olnud, ajapikku lähevad need peenemaks ja lilla asemele tuleb peaaegu märkamatu valge. Nii et ärge liialt tehke probleemi asjast, mis tegelikult (olgem nüüd ausad) EI OLE probleem.

Miks sul rannas deprekas tuleb? Kas sellepärast, et ümbritsevad mehed vaatavad ja sa ei näegi välja nagu supermodell? Seks puhuks soovitus: vaata ringi ja ürita ümbritsevate MEESTE hulgast üks supermodell leida :-). Muuseas, meestel on teistsugune nägemine. Naised vaatavad detaile, mehed tervikut. Nii et mingeid arme või värke ei pane nad lihtsalt tähele.

Ma ei ole paks, kuid ebaproportsionaalne.Häbenesin oma keha
kui elasin oma esimese mehega, kes pidevalt mu lühikesi jalgu ja laiu puusi mulle nina alla hõõrus. Õnneks jättis ta mu maha.
Nüüd olen abielus mehega(8 aastat),kes minu välimust kunagi
pole halvustanud. Praegu tunnen end isegi päevitusriietega
seksikana ja teised härradki teevad mulle ainult komplimente.
Olen õppinud, et asi on kehahoius ja säras silmades.

on ju olemas igasugu kreeme rasedusarmide raviks? kas need siis ei aita?

Võite proovida gesŽtaltteraapiat. Ma tean vähemalt yhte inimest,
kes sai sealt abi.

Mul olid ka kohutavad rasedusarmid, aga nad on ajapikku valgeks läinud, ei torka enam nii silma. Kreemidest olen ka abi saanud, igal juhul on nüüd mu armid vähemmärgatavad. Ja ka segasaunas käimise vastu pole mul midagi, kõigevähem armide pärast, võibolla häirib mind teinekord mõni üleliigne rasvavoldike.