Mul on tõsine tervise mure.
Nii umbes 10 aastat tagasi mul hakkasid kihelema jala sääred. See oli mingi sisemine kihelemine ja seda siis, kui pidi paigal istuma. Kui oli mingi haarav tegevus, siis seda tunnet ei tekkinud, aga kui vähe igavam, siis oli tahtmine jalgadest välja hüpata.Näiteks mingi bussisõidu või igava teatritüki ajal. Mõni arst, kellele muret kurtsin, ei osanud midagi arvata.
Nüüd on see kihelemine läinud edasi ja ma tunnen "sipelgaid" justkui terves kehas. See tunne kurnab ära,lihtsalt ei saa rahus olla. Töö on mul väheliikuv ja see tunne annab vahest juba tööpäeva lõpus tunda. Kas on küsimus närvides või milles? Oleksin väga tänulik, kui keegi oskaks midagi selle kohta öelda või mingit arsti soovitada.

Huvitav asi, mul on varvaste ja sõrmedega sama lugu. Keegi pole osanud nõu anda, arvatakse, et närvidest. Arvan lihtsalt, et teised ei saa, aru, mis kihelusest ma räägin, aga endal on küll selline tunne, et raiuks või varbad maha, nii ärritab see kihelus.

Minul see kihelus just enne magamaminekut, ei tule und ja siis tunne, kuidas varbad ja sõrmed hakkavad kihelema. Olen leidnud natuke abi ilma tekita magamisest, siis hakkab tasapisi külm ning jään külmetades magama, pärast tõmban teki peale ja kihelust pole enam. Ilmselt aitab temperatuurimuutusest tingitud tähelepanu ümbersuundumine - kiheluselt külmetamisele.

Ebanormaalne küll, aga minuga on lihtsalt selline lugu.

nagu ise ütled-sisemine kihelemine paigal istudes tundub küll rohkem närvidest tulenevalt. tihtipeale on endalgi sipelgaid tunda eriti pärast pikaaegset istumist!kui ikka väga muretsed mine ikka närviarstile,las kontrollib ning veendub et tervis korras:)

Põhjus võib olla pigem halvas vereringes kui närvides. Ise ka mainid, et tunned seda just paigal istudes ja töö on samuti väheliikuva iseloomuga.

Hehhee - mul sama mure, mis ilmneb ainult siis, kui olen kaua paigal püsinud- nt kodus haige, siis enne magama jäämist käib selline sipelgapidu sääremarjades, et tõmblema võtab - ilmselge vähesest liikumisest tingitud jama. Mul aitas natuke harjutusi, kasvõi mööda tuba hüplemine mõnda aega, et mõtted mujale saaks, sest rohkem on see ikkagi tingitud närvidest kui jalakeste laiskusest.

Tervitus Brig!
Ega see mure nii tühine polegi. Aastaid tagasi oli mul kihelemine ainult säärtes, nüüd on mööda keha edasi läinud ja see on tükk maad vastikum, sest hakkab segama töötegemist. Ilmselt peaks mõni arst aitama, aga nad ei saa aru mis see õigupoolest tähendab.
Marje

Kui sa kirjutad, et tekib peale pikka paigalistumist, siis järsku aitaks, kui hakkaksid mingi füüsilise tegevusega tegelema? Nt trennis käima. Saaksid vere liikuma ja ehk kaoks ka probleem?

Tore on tegelikult lugeda, et see kummaline tõbi mu enda välja mõeldud pole, olen siiski veendunud, et asi on eelkõige närvides, minu enda puhul vähemalt. Tähele panin seda ainult siis, kui suurt midagi teha polnud/und oodates ja sellele mõtlema hakates paistis see kah süvenevat.
Vahepeal kulges see sujuvalt ka puusadele - jällegi tähelepanek - pärast liibuvate/pigistavate riiete kandmist.
No ja liigutamisest on meil (kontoriinimestel:)) alati puudus - suvel peale rulluisutamist ei täheldanud seda muret kunagi.
Ehk oleks abi psühholoogist, endalgi plaan sinnapoole liikuma hakata, omad mured ju meil kõigil, mis kuidagi võivad ennast ootamatu koha pealt meelde tuletama hakata.

Tervitus M!
Tänan soovituse eest, aga trennis ma käin 4 korda nädalas. Trenni aeg on OK, kui peale trenni istun autosse, hakkab põrgu peale.

Närviarst?? - siis psühholoog vms???

psühholoog oskab kindlasti öelda ka seda, kas oleks vajadust pöörduda pere- või närviarstile:)