Tervisemure
buliimia
| jane 19. veebruar 2002, kl 15.10 |
Mul on suur mure. Olen peaageu 25 aastane ja põen väga tõsiselt buliimiat. Oksendan iga päev ja kasutan lahtistavaid tablette. Olen 175 pikk ja kaalun 66 kilo. Asi hakkas pihta juba kolm aastat tagasi. Olin paks ja vastik endale. Nüüd ei julge mitte kellegi poole pöörduda. Ja ei tea ka, kuhu ja üldse kellelt abi paluda. Asi on kontrolli alt väljunud. Ma ei saa enam seltskonnas käia, sest siis pean söömisega arvestama. Saan aru, et seda kirjutades jätan täiesti idiootse mulje. AGa usun, et ma pole ainuke. Kas kellelgi on vel olnud selline probleem ja kuidas on abi saanud?
| Tigr 19. veebruar 2002, kl 15.31 |
Väga tõsine mure Jane, kuidas saad arvata, et sellest kirjutamine idiootsena tunduda võiks, väga palju on neid, kes ei julge sellest isegi mitte kirjutada.
Ise ei ole küll söömishäireid läbi elanud, kuid ilma arstide abita on siin vist raske midagi korda saata.
Kuhu pöörduda? Piinlik öelda, aga kas naistenõuandlates ei ole söömishäirete spetsialiste (välismaal on, Eesti kohta ei oska öelda)?
http://www.remuda-ranch.com/?source=Overture
võibolla saad sealt veidi abi?
Ise ei ole küll söömishäireid läbi elanud, kuid ilma arstide abita on siin vist raske midagi korda saata.
Kuhu pöörduda? Piinlik öelda, aga kas naistenõuandlates ei ole söömishäirete spetsialiste (välismaal on, Eesti kohta ei oska öelda)?
http://www.remuda-ranch.com/?source=Overture
võibolla saad sealt veidi abi?
| sandra 19. veebruar 2002, kl 15.38 |
| kertu 19. veebruar 2002, kl 15.38 |
Tartu`s on üks väga tark mees biokeemia professor Mihkel Zilmer,
kes on üks ütlemata tore mees ja tean et ta on aidanud inimesi kes põevad anoreksiat.
Arvan ,et tema saab Sind aidata , kui talle oma murest räägid .
Lisan juurde tema e-maili aadressi , kirjuta kasvõi 2-3 kirja kui ta esimesele ei vasta , sest ta on väga väga hõivatud mees .
mina sain temalt küll vastuse oma probleemile .
aadress on zilmer@ut.ee
Jõudu !
kes on üks ütlemata tore mees ja tean et ta on aidanud inimesi kes põevad anoreksiat.
Arvan ,et tema saab Sind aidata , kui talle oma murest räägid .
Lisan juurde tema e-maili aadressi , kirjuta kasvõi 2-3 kirja kui ta esimesele ei vasta , sest ta on väga väga hõivatud mees .
mina sain temalt küll vastuse oma probleemile .
aadress on zilmer@ut.ee
Jõudu !
| gerly 19. veebruar 2002, kl 16.04 |
| KATI 19. veebruar 2002, kl 16.14 |
TERE!
ALUSTASIN ISE OKSENDAMISEGA AASTA TAGASI, KADUNUD ON NÜÜDSEKS 17 KG. ALGUSES OLIN ENDAGA NII RANGE, ET ISEGI ÕUNA LASIN VÄLJA. NÜÜD OKSENDAN VAID SIIS KUI SÖÖN MIDAGI RASKET (PITSA, KARTUL JNE).MUIDU TOITUN TERVISLIKULT. AINULT JOGURTID JA TOORSALATID, TÕSISELT, EI SÖÖ LEIBA EGA MIDAGI MUUD KÕRVALE. KAAL LANGEB ENDISELT ,TERVIS HEA, TRENNIS KÄIN KA!
SOOVITUS:ÜRITA MITTE KÕHTU NII ÄÄRENI TÄIS SÜÜA, SIIS EI TEKKI OTSEST OKSANDAMISISU. kUIGI MUL ENDAL ON KA RASKUSI, NII KUI VETSUPOTILE OTSA VAATAN, HAKKAB SEES IIVELDAMA, SEE ON NAGU MINGI REFLEKS KOHE NAGU VAATAKS MINGIT HEAD SÖÖKI, HAKKAB SUU VETT JOOKSMA!ÕUDSELT JUBE TUNNE ON!
KUI SUL TEKKIB KÜSIMUSI, OLEN LAHKELT NÕUS VASTAMA!
KAS SA ISE OLED SAAVUTANUD OMA SOOVITUD KAALU, KUI PALJU ENNEM KAALUSID JA KAS OKSENDAD ABSOLUUTSELT KÕIK SÖÖGI VÄLJA JUBA 3 AASTAT JÄRJEST!
ALUSTASIN ISE OKSENDAMISEGA AASTA TAGASI, KADUNUD ON NÜÜDSEKS 17 KG. ALGUSES OLIN ENDAGA NII RANGE, ET ISEGI ÕUNA LASIN VÄLJA. NÜÜD OKSENDAN VAID SIIS KUI SÖÖN MIDAGI RASKET (PITSA, KARTUL JNE).MUIDU TOITUN TERVISLIKULT. AINULT JOGURTID JA TOORSALATID, TÕSISELT, EI SÖÖ LEIBA EGA MIDAGI MUUD KÕRVALE. KAAL LANGEB ENDISELT ,TERVIS HEA, TRENNIS KÄIN KA!
SOOVITUS:ÜRITA MITTE KÕHTU NII ÄÄRENI TÄIS SÜÜA, SIIS EI TEKKI OTSEST OKSANDAMISISU. kUIGI MUL ENDAL ON KA RASKUSI, NII KUI VETSUPOTILE OTSA VAATAN, HAKKAB SEES IIVELDAMA, SEE ON NAGU MINGI REFLEKS KOHE NAGU VAATAKS MINGIT HEAD SÖÖKI, HAKKAB SUU VETT JOOKSMA!ÕUDSELT JUBE TUNNE ON!
KUI SUL TEKKIB KÜSIMUSI, OLEN LAHKELT NÕUS VASTAMA!
KAS SA ISE OLED SAAVUTANUD OMA SOOVITUD KAALU, KUI PALJU ENNEM KAALUSID JA KAS OKSENDAD ABSOLUUTSELT KÕIK SÖÖGI VÄLJA JUBA 3 AASTAT JÄRJEST!
| Tova 19. veebruar 2002, kl 16.49 |
Nii. Minu lemmikteema.
Ehkki ma buliimiast tean vähem kui anoreksiast. Ruttu psühhiaatri juurde. KOHE. NÜÜD. JAH; KOHE PRAEGU! Jah, see on suures osas psühhiaatri kompetents. JHA, sa vajad psühhiaatri abi. Jah, ka toitumisspetsi abi, kuid NÜÜD, TÄNA psühhiaatri juurde, marss.
Tova, anoreksia ja buliimia diagnoosiga üle 10 aasta. Elus. Erinevalt mitmest teisest, kellega ravil ja huvigruppides olen kohtunud.
MARSS. Ja ei ole siin midagi protestida, et Tova hirmutab. See on hirmutamist väärt.
KOHE PSÜHHIAATRI JUURDE.
Ehkki ma buliimiast tean vähem kui anoreksiast. Ruttu psühhiaatri juurde. KOHE. NÜÜD. JAH; KOHE PRAEGU! Jah, see on suures osas psühhiaatri kompetents. JHA, sa vajad psühhiaatri abi. Jah, ka toitumisspetsi abi, kuid NÜÜD, TÄNA psühhiaatri juurde, marss.
Tova, anoreksia ja buliimia diagnoosiga üle 10 aasta. Elus. Erinevalt mitmest teisest, kellega ravil ja huvigruppides olen kohtunud.
MARSS. Ja ei ole siin midagi protestida, et Tova hirmutab. See on hirmutamist väärt.
KOHE PSÜHHIAATRI JUURDE.
| terve 19. veebruar 2002, kl 18.47 |
| Snjuf 19. veebruar 2002, kl 19.17 |
| minu lemmikteema ka 20. veebruar 2002, kl 09.26 |
ühinen Tova resoluutse soovitusega!!!
ise olen nüüdseks buliimiat põdenud 4 aastat, neist viimased 2, 5 aastat eriti räiges vormis, st kuude kaupa ei möödunud päevagi ilma oksendamata, harva olid mõned "korralikud" päevad. alles selle aasta algusest on märgata edenemist, õiget põhjust ei tea isegi... 2 psühhiaatrilt, kelle poole olen pöördunud, abi ei saanud, aga ma arvan, et asi oli minus, st vaja on enda sisemist sügavat soovi asjast jagu saada. sest minu arust arst ei saa sinus seda soovi tekitada... ta võib aidata sul leida põhjuseid ja seoseid, mille kaudu sul vahest tekib arusaamine jne.
sinul, jane, on see soov ilmselt olemas, nii et psühhiaatrist on tõenäoliselt reaalset tulu ka...
näiteks üks mu sõbrants sai sama probleemi puhul abi antidepressantidest, mille psühhiaater määras.
sellega seoses tahaks aga küsida (eriti Tovalt): kui pärast pikaajalist buliimia põdemist hakata norm. sööma ja mitte oksendada, kas organism tõesti hakkab rasva ladestama, no selles mõttes, et varuma võimalike tulevaste "näljaperioodide" tarvis? nimelt kui olin terve selle aasta jaanuarikuu "korralik" olnud, siis võtsin juurde u. 4 kg, kuigi sõin norm. (nii 2000 kcal päevas); trenni küll otseselt ei teinud, aga pea iga päev tegin "kõndimismaratone" (1 tund) :). kui aga kuu lõpus kaalusin, siis ehmatasid ära küll need lisandunud kilod, ja mis salata - buliimiast tervenemisele see just pos. hoopi ei andnud...
kas oskab keegi midagi arvata? või teab keegi mõnda arukat dietoloogi vms, kes oskaks vastata?
ise olen nüüdseks buliimiat põdenud 4 aastat, neist viimased 2, 5 aastat eriti räiges vormis, st kuude kaupa ei möödunud päevagi ilma oksendamata, harva olid mõned "korralikud" päevad. alles selle aasta algusest on märgata edenemist, õiget põhjust ei tea isegi... 2 psühhiaatrilt, kelle poole olen pöördunud, abi ei saanud, aga ma arvan, et asi oli minus, st vaja on enda sisemist sügavat soovi asjast jagu saada. sest minu arust arst ei saa sinus seda soovi tekitada... ta võib aidata sul leida põhjuseid ja seoseid, mille kaudu sul vahest tekib arusaamine jne.
sinul, jane, on see soov ilmselt olemas, nii et psühhiaatrist on tõenäoliselt reaalset tulu ka...
näiteks üks mu sõbrants sai sama probleemi puhul abi antidepressantidest, mille psühhiaater määras.
sellega seoses tahaks aga küsida (eriti Tovalt): kui pärast pikaajalist buliimia põdemist hakata norm. sööma ja mitte oksendada, kas organism tõesti hakkab rasva ladestama, no selles mõttes, et varuma võimalike tulevaste "näljaperioodide" tarvis? nimelt kui olin terve selle aasta jaanuarikuu "korralik" olnud, siis võtsin juurde u. 4 kg, kuigi sõin norm. (nii 2000 kcal päevas); trenni küll otseselt ei teinud, aga pea iga päev tegin "kõndimismaratone" (1 tund) :). kui aga kuu lõpus kaalusin, siis ehmatasid ära küll need lisandunud kilod, ja mis salata - buliimiast tervenemisele see just pos. hoopi ei andnud...
kas oskab keegi midagi arvata? või teab keegi mõnda arukat dietoloogi vms, kes oskaks vastata?
| mona 20. veebruar 2002, kl 10.12 |
| jane 20. veebruar 2002, kl 10.52 |
Tegelikult pole asi üldse kaalunumbris, vaid enesetundes ja ensehinnangus. Ühelt poolt tunnen end halvasti füüsiliselt: pea käib ringi, mäluga on probleeme. Ja mis ei lase seda lõpetada on eneshinnang, mis on tohutult negatiivne. Lapsepõlves olin ma tüdsedapoolne, loomult olen tagasihoislik. Ja vanemad on võimukad, autoritaarsed. Olen kogu elu püüdnud oma tagasihoidlikkusega võidelda, kuid koolieas pani see mulle korraliku põntsu, et ma polnud populaarne. Arvasin, et kõiges on süüdi mu välimus. See, millised mõõtmed mul on ja mida ma kannan. Kogu oma pubekaea kandsin 40/42 riideid või XXL. Ja kui tohutult õnnelik ma oli, kui esimest korda sain nr 36 selga ajada ning poes käies mahtusid kõik riided selga.
Ka vanemate võimukas käitumine alandas mu ensehinnangut.
Nii et kõik vajalikud eeldused buliimiat või anoreksiat põdeda olemas :)
Ja selline põdeja olen siiani. Enamasti trummeldab alateadvuses arusaam, et kõik johtub minu välimusest: läheb mul hästi või halvasti. Minu kaine mõistus ütleb, et selline mõtlemine on sick!, aga seda muuta ei suuda.
Igaõhtune oksendamine on muutunud juba harjumuseks. Kulutan toidule enamiku palgast. Ja lisaks ka lahtistid, ilma milleta ei saa ma enam üldse hakkama. Ma ei kujuta ette, kas on üldse võimalik meditsiini abiga oma seedimist korda saada. Olukord on kohtutav, eriti siis, kui pea liiva alt välja võtan.
Lükkan probleemiga tegelemist pidevalt edasi. Ei julge kuhugi pöörduda. Kardan, et satun sellise arsti või psühhiaatri otsa, kelle juurde tagasi minna ei taha ja kelle abist tolku pole.
Ka vanemate võimukas käitumine alandas mu ensehinnangut.
Nii et kõik vajalikud eeldused buliimiat või anoreksiat põdeda olemas :)
Ja selline põdeja olen siiani. Enamasti trummeldab alateadvuses arusaam, et kõik johtub minu välimusest: läheb mul hästi või halvasti. Minu kaine mõistus ütleb, et selline mõtlemine on sick!, aga seda muuta ei suuda.
Igaõhtune oksendamine on muutunud juba harjumuseks. Kulutan toidule enamiku palgast. Ja lisaks ka lahtistid, ilma milleta ei saa ma enam üldse hakkama. Ma ei kujuta ette, kas on üldse võimalik meditsiini abiga oma seedimist korda saada. Olukord on kohtutav, eriti siis, kui pea liiva alt välja võtan.
Lükkan probleemiga tegelemist pidevalt edasi. Ei julge kuhugi pöörduda. Kardan, et satun sellise arsti või psühhiaatri otsa, kelle juurde tagasi minna ei taha ja kelle abist tolku pole.
| nässu 20. veebruar 2002, kl 11.48 |
Tere, kulla Jane.
Soovitan Sul oma isiklikust kogemusest (positiivsest) psühhiaatrit dr. Merike Alas't. Tal erapraksis, võtab vastu Rahvusramatukogus. Mina sain sealt abi, mitte küll otseselt buliimiale, kuid toitumishäiretele ja mõtlemisele, nn. olen õppinud leppima iseenda ja oma kehaga. See on suht pikk protsess, see enda mõtlemise ümberkujundamine, mina käin seal juba 5 kuud, söön antidepressante ja olen nüüd roosa, leebe ja tuuletu, ehk elu ja endaga rahul.
Dr Alase tel. nr on 055 32 704
Soovitan Sul oma isiklikust kogemusest (positiivsest) psühhiaatrit dr. Merike Alas't. Tal erapraksis, võtab vastu Rahvusramatukogus. Mina sain sealt abi, mitte küll otseselt buliimiale, kuid toitumishäiretele ja mõtlemisele, nn. olen õppinud leppima iseenda ja oma kehaga. See on suht pikk protsess, see enda mõtlemise ümberkujundamine, mina käin seal juba 5 kuud, söön antidepressante ja olen nüüd roosa, leebe ja tuuletu, ehk elu ja endaga rahul.
Dr Alase tel. nr on 055 32 704
| vic 20. veebruar 2002, kl 14.44 |
Mina põdesin buliimiat hoodena, aga muidu kokku 2 aastat, aga lihtsalt endale hakkas see oksendamine vastikuks muutuma ja kõik see elundid olid nii valusad ja hellad ning oksendama jooksin siis kui sõin midagi just rasvast või magusat. Kusjuures kaalust ma küll sellega maha ei võtnud, pigem mingi sisemise rahulolu sain. Mees sai siis juba vihaseks, et mida sa seda toitu raiskad, sest ega tema ei osanud midagi ette võtta, st meil käib vannitoa ja wc seest poolt kinni ja siis ma seal istusin kui kogu wärk välja oli. Ja siis võtsin kätte ja ei söönud enam midagi, sest tüdinesin sellest oksendamisest. Seega mulle läks üle anoreksiaks, kaotasin 20 kg, täiesti luu ja nahk, poes vaatasin juba XS riideid. Abi ei osanud ja ei oska kuskilt otsida, ise kuidagi hakkasin suurest hirmust jälle tasapisi sööma ( sest ohtralt juukseid langes välja ja küüned murdusi täiesti nii ära, mitte otsast vaid kohe sõrme pealt), st alguses 1 juurikas siis juurikaid siis juba üht teist, ütleme et olen nüüd nagu tervislikult toitunud ja see on abiks tulnud. Olen kaalus juurde võtnud, aga vahest lööb jälle ajju, et ma olen paks. Nii, et pole sest lahti saanud, sest eks see ole nagu kinnisidee.
| Inks 20. veebruar 2002, kl 18.06 |
Ma muidugi ei valda teemat, seega ei tea kas mu jutust abi on.
Aga tahtsin rääkida enda toitumisprobleemidest. Lapsena igasugu dieete pidades rikkusin oma seedimise ära, ning viimasel ajal ei käinud kõht enam muidu läbi, kui ainult lahtistades. Ühesõnaga sõin väga ebatervislikult ja vähe. Ei julgenud palju süüa, siis lisandusid kohe kilod. Organismil on "mälu" ja ta mäletas koguaeg, et sai vähe süüa, ning kui juhtusin veidi rohkem sööma, siis ladestas mu organism selle kõik kohe tallele.
Hakkasin juba muretsema, sest on ikka ebanormaalne küll kui WC-s saab käidud vaid lahtistite abil.
Siis leidsin lahenduse, ning see tuli juurviljadest ja täisteratoodetest, ühesõnaga hakkasin taimetoitlaseks. 3 päeva oli kõht veel alguses kinni, loobusin kohe igasugustest lahtistitest, ning siis läks kõik nagu iseenesest korda ja on seda siiamaani. Kõht käib läbi korralikult iga päev!!!
Kirjutan seda sellepärast, et ehk on teil abi sellest, kui saate oma seedimise korda, kui näete, et see kõik mida sööte sisse, tuleb ka ise välja, et ei ole vaja kunstlikku sekkumist, kõik toimib niisamagi.
Võibolla on teil hirm, et see mida sööte sisse, jääb kuhugi sisse pidama ja ei tule välja?
Tuleb küll ja selles võite ise veenduda kui proovite.
Võibolla on mu nõu rumal, st ei käi selle probleemi pihta, sorry siis.
Aga tahtsin rääkida enda toitumisprobleemidest. Lapsena igasugu dieete pidades rikkusin oma seedimise ära, ning viimasel ajal ei käinud kõht enam muidu läbi, kui ainult lahtistades. Ühesõnaga sõin väga ebatervislikult ja vähe. Ei julgenud palju süüa, siis lisandusid kohe kilod. Organismil on "mälu" ja ta mäletas koguaeg, et sai vähe süüa, ning kui juhtusin veidi rohkem sööma, siis ladestas mu organism selle kõik kohe tallele.
Hakkasin juba muretsema, sest on ikka ebanormaalne küll kui WC-s saab käidud vaid lahtistite abil.
Siis leidsin lahenduse, ning see tuli juurviljadest ja täisteratoodetest, ühesõnaga hakkasin taimetoitlaseks. 3 päeva oli kõht veel alguses kinni, loobusin kohe igasugustest lahtistitest, ning siis läks kõik nagu iseenesest korda ja on seda siiamaani. Kõht käib läbi korralikult iga päev!!!
Kirjutan seda sellepärast, et ehk on teil abi sellest, kui saate oma seedimise korda, kui näete, et see kõik mida sööte sisse, tuleb ka ise välja, et ei ole vaja kunstlikku sekkumist, kõik toimib niisamagi.
Võibolla on teil hirm, et see mida sööte sisse, jääb kuhugi sisse pidama ja ei tule välja?
Tuleb küll ja selles võite ise veenduda kui proovite.
Võibolla on mu nõu rumal, st ei käi selle probleemi pihta, sorry siis.
| Tova 21. veebruar 2002, kl 08.44 |
Tahtsin vahemärkusena rääkida loo, kuidas mina buliimiast vabanesin ja pauguga anoreksiasse astusin. Loodetavasti võtatd õpetust selle naljaloo esimesest osast ja anoreksia jätad vahele. Tegelikult muidugi olen ma edasi buliimik, nagu ka alkohoolik jääb alkohoolikuks terveks eluks, isegi kui ta juba 10 aastat ei joo.
Buliimik sai minust nooruses ja see periood kestis nii 6 aastat. Elasin Tallinnas ja oma majas. Hea lihtne oli pärast sööki oma vannituppa kaduda. Mingite paberkottide jne järgi vajadust polnud, oma isiklik vannituba. Siis ma läksin mehele ja me hakkasime talu pidama. Talu nagu ikka talu. Aga kuna ma polnud kogu oma pika buliimikukarjääri jooksul õppinud toitu mujal kui vannitoas välja ajama, siis kohe pesema ja nii edasi, saingi oksendamise kombest lahti. Ja miks? Sest talus oli kuivkäimla ja mul hakkas alati süda niigi läikima, kui ma seda tavaliseks asjaks kasutasin. Kuidas sa ikka oksendad, kui süda pahaks läheb :-))))
Hiljem olen kuulnud, et paljudel on näiteks pärast suuremat joomist sama mure, et ei saa kuivkäimlas oksendada, sest süda läheb pahaks :-))
Buliimik sai minust nooruses ja see periood kestis nii 6 aastat. Elasin Tallinnas ja oma majas. Hea lihtne oli pärast sööki oma vannituppa kaduda. Mingite paberkottide jne järgi vajadust polnud, oma isiklik vannituba. Siis ma läksin mehele ja me hakkasime talu pidama. Talu nagu ikka talu. Aga kuna ma polnud kogu oma pika buliimikukarjääri jooksul õppinud toitu mujal kui vannitoas välja ajama, siis kohe pesema ja nii edasi, saingi oksendamise kombest lahti. Ja miks? Sest talus oli kuivkäimla ja mul hakkas alati süda niigi läikima, kui ma seda tavaliseks asjaks kasutasin. Kuidas sa ikka oksendad, kui süda pahaks läheb :-))))
Hiljem olen kuulnud, et paljudel on näiteks pärast suuremat joomist sama mure, et ei saa kuivkäimlas oksendada, sest süda läheb pahaks :-))
| irene 23. veebruar 2002, kl 21.41 |
| kiisu 28. veebruar 2002, kl 15.39 |
On olnud sama probleem. Kuid olen nuudsex sellestule saanud. Koigepealt tee endale selgex ,et elus on veel paxemaid nimesi,kui sina.Saa iseendaga sobrax.Joo palju vett ja toitu tervislikult.Kai sopradega kuskil diskoteegis tantsimas,kus ei ole toitumis voimalusi.Kui suuremat toitu tahad suua,siis mine soo kukil toitlustus ettevottes,kus sa ei saa meeletult sisseahmida nagu kodus.Kindlasti olex sul vaja head sopra kellel on samasugused probleemid.Voi mine kaalujalgijate ruhma kust void leida samasuguste probleemidega inimese.Seesiis on minu nouanne.Loodan,et aitasin sind mingil moel.
Lisa postitus