Mind huvitab, kuidas perearstid suhtuvad, kui paluda antidepressanti välja kirjutada? Kas kirjutavad pikema jututa retsepti välja, või hakkavad pikemalt pinnima, või saadavad psühholoogi juurde, või vaatavad otsa nagu hullule, või hoopis noomivad, et ei saa nüüd ise oma probleemidega hakkama ... Natuke pelgan neid viimaseid variante, seepärast pole julgenud küsida, kuigi tunnen, et üks kuur kuluks ära küll. Paar aastat tagasi olid mul terviseprobleemid, millest kerkis esile hulk muid probleeme seoses tööga, ja siis palusin oma eriarstilt mingit rahustit. Tema vaatas mind küll väga pika pilguga ja käskis siis palderjanitablette võtta. No need ei mõjunud mulle kohe üldse ...

otsi normaalne perarst , muidugi ta kirjutab!

Minu perearst kuulas mind ära ja kirjutas ilma pikema jututa antidepressandid välja. Ma arvan et see sõltub perearstist aga minul piisas küll paarist väitest(närvilisus ja unetus).
Üldiselt ei tohiks ühelgi perearstil tekkida tahtmist sind pinnida kuna praegusel ajal on ikka palju stressi ja iga kolmas inimene sööb antidepressanti

Mine parem psühholoogi juurde, antidepresantidest tuleb sõltuvus.Pealegi tuleb probleemid ära lahendada. Antidedepresantidel on kõrvalmõjusid (seksi ei taha enam)
Või kirjuta seal kliinik.ee -s vastavad psühholoogid või muud arstid sinu küsimusele päris kenasti.

Arvan ka, et perearst peaks kirjutama vajadusel ravimid. Aga on võimalus külastada ka eraarsti/psühhoterapeuti, kes on ikkagi oma ala spetsialist. Ise käinin Tõnismäe Pol. dr. Aare Sergo juures. Ta visiit maksab vaid 25.- Tark ja viisakas vanahärra.

Ära palu neid antidepressante, see pole probleemi lahendus vaid lahenduse lùkkamine tulevikku. Probleem kerkib uuesti esile, kui helepunasest pilvest kuuri järel ùkskord ärkad. Tee tööd enese kallal, räägi inimestega/sópradega asjad lahti, see aitab paremini kui roosade prillide kandmine.

Sain kah kunagi kuuri, aga paari päeva pärast hakkas see òdus-mònus-lääge maailm ära tùùtama, pidevalt roosamanna maitse suus. Vedasin need rohud peldikupotist alla koos oma lolluse ja nòrkustega. Nägin iseenda kallal kóvasti vaeva ja nùùd maitseb elu jälle jube hästi.

Mina sain küll antidepressantidest abi. Oli see juba u kolm aastat tagasi ja arsti sõnul kirjutas ta äärmiselt lahjad tabletid välja. Kuu aega tarvitamist ei tekitanud mingit sõltuvust ja siiamaani (ning loodetavasti ka tulevikus) pole nende abi enam vaja läinud. Ja mingit roosamannatunnet mul küll päev läbi ei olnud, sain lihtsalt öösel (mis küll tavapärasest pisut pikemaks kujunes) korralikult välja puhata.

Antidepressandid ja rahustid on kaks erinevat asja, esimesed ei tekita sõltuvust. Perearst kirjutab antikaid välja küll, aga ja, nõus eeskirjutajatega, et pole mõtet ravida tagajärge vaid ikka põhjust.

Ei maksa anda arstile hinnangut selle järgi, kas ta soovitud ravimi välja kirjutab või mitte. Oman kogemust lolli arstiga, kes alati abivalmilt ravimeid ja saatekirju teiste tohtrite juurde kirjutas vastavalt patsiendi soovile - ta enda pea lihtsalt ei jaganud.

Kui tunned, et vaja, lase antidepressandid välja kirjutada, mingit sõltuvust ei teki. Olen ise tarvitanud ja palju abi saanud. Uute rohtudega ei ole praktiliselt mingeid kõrvalmõjusid, hea enesetunde saada tagasi ja siis on paras aeg juba iseendaga tööd tegema hakata.

Kuulge targutajad olete te ise neid antidepressante proovinud et nii täpselt teate nende mõju seksile ja sõltuvuse tekkimist. Kuulge mõelge pisut pool maailma ei sööks neid kui neil nii julmad kõrvalmõjud oleksid. Ja seda ka veel et igakord ei aita lõputu sõpradega rääkimine ja lahenduste otsimine. Vahest on inimene nii ummikus et pole võimeline probleeme lahendama. Muuseas need probleemid ei pruugigi olla mingid üli suured aga deprekas on lihtsalt see mis nad suureks teeb. Saad deprekast lahti pole ka probleemid enam probleemid. Ja kindel on see, et miks piinata oma lähedasi ja ennast depressiooniga kui on igati kaasaegne võimalus jällegi inimeseks saada.

Sa voiksid proovida aroomiolisid ja palderjani teed juua enne magamaminemist mulle mojus tee nii,et peale seda jain kohe magama.Ja veel soe vann voi duzz.