Tervisemure
ikka ekstrasüstolid supraventrikulaarsed mis siis nüüd saab
oh jah 31. jaanuar 2015, kl 21.53 |
veise südamerohu tee 01. veebruar 2015, kl 00.49 |
johanna 01. veebruar 2015, kl 11.00 |
ise pead hakkama saama 01. veebruar 2015, kl 11.25 |
ainult väga tervislik toitumine aitab sind.Või kui otsustad raviplaani kasuks siis rütmoloog teeb ablatsiooni.
Kui väga soovid siis leiad infot..kas siit tervsefoorumist!
Minu näitaja oli 110/87/93 rahuolekus.Arst määras mingi rohu,mida ei võtnud.Hakkasin Väga tervislikuks ja nüüdseks aasta möödudes 110/67/73 (umbes).
Kui väga soovid siis leiad infot..kas siit tervsefoorumist!
Minu näitaja oli 110/87/93 rahuolekus.Arst määras mingi rohu,mida ei võtnud.Hakkasin Väga tervislikuks ja nüüdseks aasta möödudes 110/67/73 (umbes).
teadja 01. veebruar 2015, kl 19.11 |
supraventrikulaarseid ekstrasüstoleid võib olla mitmes variandis, üksikuid, kaheseid, kolmeseid jne.
usun et sul on need üksikud.
ja neid võib olla ööpäevas mitukümmend tuhat tükki, enne kui peaksid häirekellad helisema hakkama ja neid üldjuhul ei ravitagi.
ravitakse neid, mis patsiendile väga halvasti või raskelt mõjuvad või siis neid mitte-üksikuid. minu kõiketeadja tark kardioloog avaldas minu suhtes arvamust, et ravimise kõrvalmõjud kaaluvad üles ravimata jätmise ja minul neid ei ravitudki, kuigi olid mul pea 27 aastat. Tean, sest lapse sünniga hakkasid. Ja siis 27 aasta pärast järsku kadusid ära. juba kolmas aasta rahulik, kus päevas mõni üksik. aga mul ka tampis mitmeid tuhandeid ööpäevas.
tean-tean et on jube vastik tunne, aga aitab hea uni, pisikene pidev koormus, head mõtted ja muu selline kognitiivne närviravi. sest mina selle kõik läbi tegin viimasel 4-l aastal, igatahes millegi tulemusena nad ära kadusid. praegused üksikud ei ole enam tähelepanu väärt voobse. edu teilegi neist ülesaamisel.
usun et sul on need üksikud.
ja neid võib olla ööpäevas mitukümmend tuhat tükki, enne kui peaksid häirekellad helisema hakkama ja neid üldjuhul ei ravitagi.
ravitakse neid, mis patsiendile väga halvasti või raskelt mõjuvad või siis neid mitte-üksikuid. minu kõiketeadja tark kardioloog avaldas minu suhtes arvamust, et ravimise kõrvalmõjud kaaluvad üles ravimata jätmise ja minul neid ei ravitudki, kuigi olid mul pea 27 aastat. Tean, sest lapse sünniga hakkasid. Ja siis 27 aasta pärast järsku kadusid ära. juba kolmas aasta rahulik, kus päevas mõni üksik. aga mul ka tampis mitmeid tuhandeid ööpäevas.
tean-tean et on jube vastik tunne, aga aitab hea uni, pisikene pidev koormus, head mõtted ja muu selline kognitiivne närviravi. sest mina selle kõik läbi tegin viimasel 4-l aastal, igatahes millegi tulemusena nad ära kadusid. praegused üksikud ei ole enam tähelepanu väärt voobse. edu teilegi neist ülesaamisel.
ise pead hakkama saama 01. veebruar 2015, kl 22.42 |
oh jah 02. veebruar 2015, kl 07.26 |
teadja 02. veebruar 2015, kl 09.13 |
ise pead hakkama saama 02. veebruar 2015, kl 10.09 |
pane siin otsingusse? siin seda teemat lahatud küll.
Tervenemist vähe:(.Mulle ka öeldi,et harju ära,just nende vahelöökidega.Kiire pulss häirib ja mul ka vist pigem nii,kui tavapärasest madalam pulss siis vahelöögid kui pigem kiire siis korrapärasem.Ka öösel hüppas 93 äkki 120-130 le.
Sul võib ka olla POTS(http://potsundroom.blogspot.com/p/foorum.html)
Tahhükardia on see aga kindlasti.Kui vana sa oled ja kas ka ülekaalu?On sul kõik muud asjad uuritud? Mina jätsin ka gluteiini ja suhkru täisa välja menüüst..
Tervenemist vähe:(.Mulle ka öeldi,et harju ära,just nende vahelöökidega.Kiire pulss häirib ja mul ka vist pigem nii,kui tavapärasest madalam pulss siis vahelöögid kui pigem kiire siis korrapärasem.Ka öösel hüppas 93 äkki 120-130 le.
Sul võib ka olla POTS(http://potsundroom.blogspot.com/p/foorum.html)
Tahhükardia on see aga kindlasti.Kui vana sa oled ja kas ka ülekaalu?On sul kõik muud asjad uuritud? Mina jätsin ka gluteiini ja suhkru täisa välja menüüst..
oh jah 02. veebruar 2015, kl 12.05 |
teadja 02. veebruar 2015, kl 13.18 |
mul oli sama asi.
hoo ajal võib pulsisagedus tõusta 250 ni ja siis on oht et süda läheb täitsa rütmist välja.
kuigi inimesed elavad ka täitsa rütmist välja südamega lausa nii, et pole sellest ise teadlikudki.... ikkagi on see üsna ebameeldiv tunne. mul süda paar korda elus rütmist välja läinud ja no ei tahaks seda enam tunda.
supraventrikulaarne tahhükardia peab kuskilt oma hoo alguse saama ja võimalik et just mõni vahelöök tuleb sellisest kohast mis ärritab südames pulsi tekkimise kohta ja siis jah peab seda natuke ravima.
hoo ajal võib pulsisagedus tõusta 250 ni ja siis on oht et süda läheb täitsa rütmist välja.
kuigi inimesed elavad ka täitsa rütmist välja südamega lausa nii, et pole sellest ise teadlikudki.... ikkagi on see üsna ebameeldiv tunne. mul süda paar korda elus rütmist välja läinud ja no ei tahaks seda enam tunda.
supraventrikulaarne tahhükardia peab kuskilt oma hoo alguse saama ja võimalik et just mõni vahelöök tuleb sellisest kohast mis ärritab südames pulsi tekkimise kohta ja siis jah peab seda natuke ravima.
Uudisimulik 02. veebruar 2015, kl 19.07 |
teadja 02. veebruar 2015, kl 20.16 |
kui süda jätab löögi vahele, siis tegelikult on see vahelöök hoopis paus mis tekib normaalsele löögile järgneva kiire lisalöögi ja normaalse järgmise löögi vahel.
ehk siis süda lööb nii
tuk---tuk---tuk---tuk
aga kui on vahelöökidega probleemid
siis lööb nii
tuk-tuk ----- tuk---tuk---tuk
öeldakse et löök jääb vahele, tegelikult teeb süda enne ühe kiire vahelöögi ja pikem paus on see mida inimene tunneb kellel süda tõuseks kurku, kellel käib sees kolksti, kellel veel miskit muud moodi
kui pulsis jäävad augud vahele, siis ilmselt on tegu vahelöökidega mis ei ole supraventrikulaarsed ehk südame ülemisest osast pärit
aga kinnitan teile, et nii supraventrikulaarsed kui ventrikulaarseid vahelööke on kõikidel inimestel, aga millegipärast osad neid lihtsalt ei tunne. Ventrikulaarsed löögid võivad olla erakordselt tihedad ja siis võib inimene ära minestadagi. sest just südame alumised osad on need, mis tekitavad pulsi ja lükkavad verd edasi.
vahelöögid kurgus ilmselt ei istu ega suru, seal võib suruda närvidest noortel naistel
ehk siis süda lööb nii
tuk---tuk---tuk---tuk
aga kui on vahelöökidega probleemid
siis lööb nii
tuk-tuk ----- tuk---tuk---tuk
öeldakse et löök jääb vahele, tegelikult teeb süda enne ühe kiire vahelöögi ja pikem paus on see mida inimene tunneb kellel süda tõuseks kurku, kellel käib sees kolksti, kellel veel miskit muud moodi
kui pulsis jäävad augud vahele, siis ilmselt on tegu vahelöökidega mis ei ole supraventrikulaarsed ehk südame ülemisest osast pärit
aga kinnitan teile, et nii supraventrikulaarsed kui ventrikulaarseid vahelööke on kõikidel inimestel, aga millegipärast osad neid lihtsalt ei tunne. Ventrikulaarsed löögid võivad olla erakordselt tihedad ja siis võib inimene ära minestadagi. sest just südame alumised osad on need, mis tekitavad pulsi ja lükkavad verd edasi.
vahelöögid kurgus ilmselt ei istu ega suru, seal võib suruda närvidest noortel naistel
ise pead hakkama saama 02. veebruar 2015, kl 20.25 |
ablatsioon 04. veebruar 2015, kl 10.12 |
teadja 04. veebruar 2015, kl 11.12 |
ise pead hakkama saama 04. veebruar 2015, kl 11.31 |
hm?ma olen kuulnud,et isegi vahelöökidele teostatakse ablatsiooni.Olen käinud kahel ablatsioonil.Aga tegelikult siiski oleksin pidanud ise ennast ravima.See abl.on kohutav kogemus,mille nüüdseks olen unustanud ja kehalt andestust palunud,et ma temaga nii teha lasin.Aga peale sünnitust läks asi hullemaks,,ja kiirabi käis2x päevas,süstiga rütmi panemas.E just seda 240 pulssi tagasi lükkamas.Sel ajal polnud ma valmis uskuma,et arstideta on võimalik hakkama saada!
ekstratsüstolid või närvid? 16. oktoober 2015, kl 10.26 |
Olen 57aastane naine, umbes poole aasta vältel tundnud (vahel rohkem, vahel vähem) n.ö sisemist värinat. Olukordade ja muretsemisega seost ei tundu olevat. Lihtsalt tekib, rahuolekus, vahel ka keset päeva, võib kesta veerandist tunnist kuni ööpäevani. Südamearst diagnoosis ekstratsüstolid rahuolekus. Perearst ei pidanud seda ravimist väärivaks, kirjutas xanaxit, arvates, et see läheb üle. Isegi pool tabletti Xanaxit aitab tõesti, kuid ma ei tahaks sellest sõltuvusse sattuda. Kuna xanax aitab siis kipun arvama, et äkki on hoopis tegu mõne neuroloogilise probleemiga. Kas kellelgi on midagi sarnast olnud?
teadja 16. oktoober 2015, kl 13.33 |
peab vahet oskama teha, mis on see kui süda väriseb, st. lööb mingil hetkel kiired löögid üksteise järel mõne minuti jooksul või organismis on värisemise tunne. kasu värisemise ajal pulssi, kuidas tundub, kas korrapärane tuk--tuk--tuk või ei ole selline korrapärane? kiirusel hetkel vahet pole mis kiirus tal on, vaja teada, kas korrapärane või tekivad pausid. kui pausid tekivad siis võimalik et närvisüsteemiga seotud, kui värina tunne kehas, siis kohe kindlasti närvid
öösel 20. oktoober 2015, kl 23.16 |
imelik teema 21. oktoober 2015, kl 11.56 |
Hmm, aga täiskasvanud inimese normaalne pulsivahemik rahulolekus on ju 60-90. Miks siin mõned selle pärast nii leilis on? Ja vererõhk kuni 130/90 loetakse ka ju normaalseks. Jah, ei ole nii ideaalne kui 120/80, aga jääb normi piiresse. Kas südamehaigete inimeste jaoks on siis teised piirnäidud?
Pulss 21. oktoober 2015, kl 23.43 |
imelik teema Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Hmm, aga täiskasvanud inimese normaalne pulsivahem
> ik rahulolekus on ju 60-90. Miks siin mõned selle
> pärast nii leilis on? Ja vererõhk kuni 130/90 loet
> akse ka ju normaalseks. Jah, ei ole nii ideaalne k
> ui 120/80, aga jääb normi piiresse. Kas südamehaig
> ete inimeste jaoks on siis teised piirnäidud?
Pulss 120 rahulolekus on ikka liiga kiire.
Tavapärase tegevusega kaasnev südamerütm on umbes 90 lööki minutis. Rahuolekus peaks see olema 60–70 ringis.
-------------------------------------------------------
> Hmm, aga täiskasvanud inimese normaalne pulsivahem
> ik rahulolekus on ju 60-90. Miks siin mõned selle
> pärast nii leilis on? Ja vererõhk kuni 130/90 loet
> akse ka ju normaalseks. Jah, ei ole nii ideaalne k
> ui 120/80, aga jääb normi piiresse. Kas südamehaig
> ete inimeste jaoks on siis teised piirnäidud?
Pulss 120 rahulolekus on ikka liiga kiire.
Tavapärase tegevusega kaasnev südamerütm on umbes 90 lööki minutis. Rahuolekus peaks see olema 60–70 ringis.
Lisa postitus