Tervisemure
Spinaalanesteesia ja post deliirium.
Mõte 12. märts 2017, kl 00.14 |
2 kuud tagasi tehti operatsioon spinaalanesteesiajaga,mille tüsistuseks sai arsti sõnul postdeliirium.seisund.milles inimene ei liikunud,jalad ei kandnud,istuda ei olnud või valik,ise süüa ei saanud,rääkimine oli takistatud.mõistussegane kestis see 2 nädalat tänaseni,ei mäleta operatsioon ist midagi.Nüüd ees ootamas teine operatsioon.haigusloos puudub info sellest tüsistusest.mure on ,et mis võib juhtuda eesseisvas anesteesias....Mis oleks abiks,et valida anesteesia variant,et riske vähendada.
Jutt on vist 12. märts 2017, kl 08.59 |
anesteesiast, kus tehakse süst selga ja alakeha ei tunne lõikuse ajal midagi. Minul oli kubemesonga lappimine. Mul oli teadmine, et jalad peaks alla saama paari tunni jooksul pärast lõikust, aga tegelikult kulus ehk ligi 7 tundi. Mingeid tüsistusi ei olnud. Aga 100 % pole kunagi kindel ja kusagile ankeeti tuli allkiri anda lõikusega nõustumise kohta, seal oli muidugi ka muid andmeid.
Mure 12. märts 2017, kl 12.21 |
oma kogemus 12. märts 2017, kl 14.12 |
milleks sulle seda infot sinna nii hädasti, kui valid järgmiseks opiks teise variandi, üldanasteesia. mina läksin ka kunagi ammu armetult alt, olin kuulnud kiidetavat väga spinaalanesteesiat ja narkoosi millegipärast kartsin. tulemuseks oli, et jäin peale seljasüsti kohutaval kombel haigeks. KOHUTAVAL kombel, väga hirmus oli. tohutu peavalu ning oksendamine. jalad muidu kandsid ja ses suhtes oli kõik korras. sain ravi, nädala olin tilgutite all, sest söök ega jook sisse ei jäänud. mingit isu nagunii ei olnud. taastumine võttis väga kaua aega. hiljem muidugi sain teada, et sellega ongi tihti raskeid tüsistusi. imestan, kuidas tehakse seda ikka nii kergekäeliselt. sünnitajatele näiteks. tänapäevased üldanesteetikumid on väga head ning risk väga väike. ei mõju mälule halvasti, nagu vanasti ja ei jäta ka kauaks uimaseks. mina igatahes soovitan seda varianti iga kell ilma mingi kahtluseta.
oma kogemus 12. märts 2017, kl 14.15 |
Mure 16. märts 2017, kl 02.05 |
Asi selles,et minu mees ei mäleta mitte midagi sellest opist,Millega oli tüsistus,ta ei oska anestesioloogile mingeid probleeme rääkida ja mina,kui abikaasa ju ei saa opituppa po minna,et käida,mis juhtus eelmine kord,kardan,et kordub sa a ja võibolla hullemini,kuidas ma siis toime tulen .varsti arvatavasti tulemas uus operatsioon.on ju nii,et kui digiloos tüsistusest sõnagi pole,siis seda pole ka olemas,ja kui patsient ise pole võimeline mäletama,mis ongi tüsistuse tagajärg,asi ikka tõsine .Kelle poole pöörduda,et selgus asjasse saaks ja kas on õigust nõuda või kuidas on õige selles situatsioonis toimida.
kas sa aru ei saa 16. märts 2017, kl 11.37 |
Lisa postitus