See on üks piinlikumaid asju üldse, ning mul juhtub see pidevalt.
Isegi, kui kõht pole tühi.
Ma ei ütleks, et päris iga päev, aga mõnikord ikka on nii.

Ja see tekitab minus omakorda ärevust. Kas ma peaks mingeid toite vältima või mida? Mis on üldse põhjused kõhu korisemiseks peale nälja? Sest et siis ma tean, et ma väldin neid iga hinna eest.

Kui see oleks võimalik, siis ma väldiks selle nimel isegi hingamist.
Jah, täpselt nii meeleheitel ma olengi ):

Mul on veel see, et ma söön väikseid koguseid, aga iga mingi aja tagant. Ma mõtlesin, et äkki mu keha on sellega harjunud, ning sellepärast mul tekib pidevalt nälg, ning ma tahan midagi väikest näksida.

Ja tihti on nii, et kui mul tuleb kõhuga jälle see probleem, siis ma hakkan kiiresti midagi sööma. Isegi, kui kõht pole tühi.

on minulgi juhtunud ja teistel ka, olen loengutel-koosolekutel.koolitustel.jne. kuulnud, kuidas kõrval mõnel kõht koriseb :)

nii olla, et sool vajab seedimiseks koguaeg midagigi. Ikkagi soolestiku probleem. Sool ilmselt keerutab seda toitu seal sees, gaasitab. Mida proovida teha? Söö kõht kohe korralikult täis. Väldi kiireid süsivesikuid(ärritavad soolikat rohkem kui aeglased süsivesikud). Väldi suhkrut, saia, makarone, tärklist. Proovi mõne kuu jooksul tarbida piimhappebaktereid. Aga ole järjekindel. Muutused soole töös on näha kuu-kahe pärast.

Minul näiteks koriseb kõht just siis, kui söönud olen. Tühja kõhuga koriseb väga harva, ent peale söömist hakkab alati jama peale. Aga ma ei lase ennast sellest väga häirida, häälitseb, tähendab, et töötab :D

Mis seal pablada? Kas keegi on midagi halvustavat öelnud? Kui keegi kuuleb, siis võib ja alati asjale huumoriga läheneda. Näiteks öelda, et see on mu lemmikloom. Isiklik paeluss sorteerib paremaid palakesi välja. :)
Pealegi, pidevalt näksides ja seedumata toidule uue lisamine, tekitab veel rohkem vale käärimist ja korinaid.

aga soolase sõõmine siis suurendab seda?
ja juustu söön ma ka tihti. ning joon gaseeritud jooke.

kui ma vahetaks koolis gaseeritud joogid/ coca/ energiajoogid vee või mahla vastu, kas see siis parandaks olukorda?

söö mustikaid ja täistera putru hommikul. siis ei korise kõht

inimene ise teab, et toitub valesti ja ei tee mitte midagi vaid tuleb foorumisse soiguma. On ka olemas väga raskeid soolehaigusi, mis panevad kõhu lisaks muudele sümptomitele korisema. Ja seda võiks arvesse võtta, et kui on seedimisega probleeme, siis tuleks endale selgeks teha mida sool kannatab ja mida mitte, kuna kunagi ei tea millal organismil sellest pidevast proovilepanemisest kõrini saab ja sulle koha kätte näitab.

ma tean, et ma toitun valesti, aga ma ei tea 100% T Ä P S E L T, mida ma välja pean jätma. ma pole arst.

Ehhee mul ka just siis kui seda kõige vähem ootan.Kohtingud(ksujuures kõht ei ole tühi)või siis mingid muud koosolekud kus valitseb lausvaikus.Kohati tundub,et see hakkab närvidest tööle.

siis tuleb hakata pidama toidupäevikut. Kohe loobu jahutoodetest, suhkrust, piimast (mitte jogurtist). Ja üldse on toitumisest internetist lugeda oi kui palju. Mina pole ka arst, vaid soolega kimpus. Ja kui ikka häda käes,küll siis õiged leheküljed üles leiad. On veel selline dieet, vist GI (glükeemiline indeks. Ka sellest tasub snitti võtta kuna suht loogiline. Siis on soomes hetkel väga palju järgitav nn.karppamine. Nendes kõigis on suht palju sarnast. Loobuda tuleb kiiresti imenduvatest süsivesikutest, süüa rohkem häid nn. aeglasi süsivesikuid.

minul ka kõht koriseb vahepeal. mõtlesin ma peeretasin. hihi. aga see on nii piinlik. appi.

hihiihihiih

issand kui piinlik Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> minul ka kõht koriseb vahepeal. mõtlesin ma peeret
> asin. hihi. aga see on nii piinlik. appi.

tra loll söö siis midagi

need on närvid. mul oli kooliajal KOGU aeg. keemia tund, õps klassi ees. haudvaikus. sest väga korda nõudev ja vastik õps oli. ja minu kõht koriseb. häälekalt, pikalt, kiunudes ja mürisedes. teistes tundides mitte kunagi. olgu see keemia esimene või viimane, olen söönud või mitte. jubedad hääled. õpetaja kunagi ei maininud, ainult ükskord mäletan et käratas: vaikust palun! ei aidanudki muu kui sättisin ennast lõpuks kõige viimasesse ritta üksinda istuma. sest jube piinlik oli, mul kahel pool istusid meeldivad noormehed ka veel.