Kas elate teadmises,et aastate pärast ootab invaliidistumine või on kellelgi saatusekaaslasel varuks mõni tarkus, kuidas end aidata ja ravida. Mina olen väsinud, lihtsalt neela tuimalt tablette, mingit leevendust haigusele ei tule.

No igapäevane võimlemine aitab päris kenasti... vähemalt mind on aidanud. Päris ära valud ei kao, aga vähenenud on küll ja selg väsib ka vähem:-)

saatusekaaslased, te oletegi olemas! Võimlemine jah, muud vist nagu teha polegi...

Kui oled noor,siis liiguta aga rohkem.Ma juba vanem,aga see haigus ei kao kuhugi.Arvan,et Joogaga tegelemine aitab.Mul pole võimalusi olnud.Tableti ravi mõtetu,pigem konsulteeri manuaalterapeudiga.Ja muide ei taha hirmutada,kuid selle haiguse taustal võib hullemaid luu ja liigesehaigusi välja kujuneda.Lihtsam on endaga mingit väänamist kohe ette võtta.Ja mitte istumisega tegelda.Pigem pikali olekuga.

mõtle vähem invaliidistumisele!!!! psüühika on nr, pea püsti ja meel rõõmus, kasvõi hambad risti aga mõtle nii ... see aitab

seljahaigused on väga erinevad muuseas, täiesti mõttetu on väita, et "tabletiravi mõtetu".
Kui tabletid hoiavad haiguse kontrolli all, tuleb neid võtta, sest alternatiiviks on just ju haiguse ägenemine ja tüsistuste/puude teke. Tõsise haiguse puhul haigele inimesele põhimõtte "iga hinna eest ilma tabletita" propageerimine on haige inimese suhtes suisa kuritegelik.

tänud teile ja ega olengi virmaline ruudus-liikuv eluviis on mu moto. Aga lihtsalt eks väsinud keha vajab ka puhkust ning mõnusat und ja kui need meeletud valud segavad,siis aeg-ajalt viskab pildi eest. Aga ega parata ole,onju,tuleb haigusega leppida ja mitte pead teki alla pista. Saaks ainult valudest lahti...

murelik, kui kaua sul juba spondüliidivalud kallal on? Mul on 4-5 aastat ja tänu pidevale võimlemisele pole nad vähemalt hullemaks läinud. Muidugi olen pidanud oma eluviisi kohendama ja kõike enam teha ei saa. Eriti jube on päev otsa istuda ja kahjuks ei ole töökohal ka kohta, kuhu päeva jooksul kasvõi 10 minutiks pikali visata ja selga puhata.

Tabletid ei ravi,vaid hoiavad sind töövõimes.Selle haigusega tehakse vahest ka operats.,kui on võimalik.Soovitav jooga,lümfiteraapia,võimlemine,mille kava peaks taastusravi arst koos sinuga üle vaatama .Mulle anti spets.harjutused,eelnevalt taastusravi arstiga mitmeid kordi läbi tehes.Hiljem harjutusi tehes leiad,et mõningate harjutusteta ei saagi üles tõusta,keha lausa nõuab.
Mina tarvitasin tablette,tegin harjutusi,kuid nüüd on ka teised luud liigesed haiged.See haigus näitab,et on soodumus luuhaigustele.Kahjuks

to-Karuke...4 aastat on valud vaevanud. Jah see pikali viskamise probleem on halenaljakas, tervetele on kummaline jälgida kui keset tööpäeva järsku püsti kargad ning püüad omal moel ja oma meetotitega seljavaevusi leevendada. Päeval olen üpris optimist ja suht rõõmsameelne, aga need ööd...küsimus siiski-arsti soovitusel võin diclofenac-i süüa erandkorras,aga mulle on iga päev üks erandkord,katsugu ma korda vahele jätta,siis pole elu elamist väärt...ja või ma julgen arstile mainida,et iga õhtu tableti võtan. Ma teen oma organismile ilmselt karuteene??? Mujale pole haigus õnneks laienenud,aga selgroog on täiesti jäigastunud,tegelesin noorena sportvõimlemisega,alles mõni aasta tagasi viskasin veel silda ja pea ning jalad käisid hõlpsasti kokku,aga nüüd on selgroog nagu raudpost,isegi kummardamine nõuab teatud lähenemist.Kahju tegelikult iseendast,suht noor alles ning mudilased kasvamas.Mõtlen õudusega,mis mind ees ootab...

AS sündroomi puhul aitab edukalt dieet..... uurige startch free diet .... sellest on palju raamatuid kirjutatud...

Toimetan meeleledi inimestega Tallinnas OSHO keskuses individuaalteraapias inimestega kellel on kroonilised reumatoloogilised sümptomid. Neid pingeid, mida teie närvisüsteem psühhosomaatiliselt teie liigestele ja seljalülidele tekitab, saab lahustada ja siis võib minna vaikselt põletik kergemaks. Kui aga elate 24/7 kogu aeg väikse pingega lihastes, millest ise teadlik pole, on liigesed pideva rõhu all, nii see kümnete aastatega haiguseks kulgebki. Kui algpõhjus korda saada, on võimalik paranemine. Kasutan väga erinevaid energiateraapiaid, inimesed on täiesti erineva mustriga ja oma probleemid lapsepõlvest tavaliselt kaasa saanud, seega miskit ühist mudelit pole. Olen väga tundlik ja saan teie inimese kehast suht ruttu pihta, mis seal toimub ja oskan õpetada sellega töötama. Kui muidugi enam üldse liigutada ei saa ja elatakse valuvaigistitega, siis peab alustama väga aeglaselt aga ka siis on võimalusi. Haapsalus saab veel teha selliselt, inimesed saavad käia minu juures ja samas Pilateses venitamas ka, väga hea koosmõju, sarnane asi praegu plaanis teha Raplas.

Kõige tähtsam on, et pidevalt seda selga ikka liigutada. Muidu tõesti tekib jäigastumine ja siis on ikka väga kehvasti juba. Mind näiteks aitab selline harjutus, et sirutan käed ülesse pea kohale nagu venitan ennast ülespidi ja siis välja hingates kummardun alla, käed rippu ja venin, iga väljahingamisega allapoole. Tööle soovitan osta endale spordipoest suur pall ja sellel istuda vahelduseks toolile. Väga hea, sest siis erinevad lihased hoiavad seal pallil. Mina ei saanudki vahepeal muudmoodi arvuti taga istuda kui ainult palli peal. Nii vaatan aeg ajalt kodus televiisorit ka. Kõige tähtsam on liigutamine, see hoiab siiski täieliku jäigastumise ära.Omaenda võimaluste ja valu piirides aga järjekindlalt.

Mitte et see soovitus nüüd universaalselt kõiki aitaks, aga ma soovitan üle vaadata, kus ja millal teid diagnoositud on. Mul ühele tuttavale ka teatas vist mingi noor algaja arst kunagi, et spondüliit ja sinna juurde käis veel jutt, et u 5 a pärast olete ratastoolis. Tuttaval oli noorem laps vist paariaastane sel ajal, tuli nutuga arsti juurest ära. Siis läks aeg edasi, sattus mingi teise arsti juurde, see kaevas kusagilt vana röntgenpildi välja, oli mingi äpu aparaadiga tehtud ebakvaliteetne käkerdis. Arst vaatas, et no ainult sellise pildi järgi niisugust asja diagnoosida on ikka täielik lollus. Nüüd on sellest diagnoosist vist mingi 20 a möödas, teoreetiliselt juba 15 a ratastoolis istuv tuttav vehib aga igal talvel metsas suusatada.
Tehnika on pauguga edasi arenenud, kui diagnoos juba vana on, tasuks proovida arstidelt uus uuring välja rääkida, vabalt võib välja tulla, et asi polegi nii nagu arvate.

Diagnoosid on täna väga tihti valed, pole vahetki tehnikas, hea tehnika aga aega on vähem. Venitustega on nii, et seljaga peaks ikka reaalselt käte otses rippima ja jalgadega taguma nii kuidas vähegi valu võimaldab ja seda ikka minuteid ja siis puhata ja jälle teha. Kui hästi teha ei saa, saab seda teha vees, siis on gravitatsioon nõrgem ja ei tee nii palju valu. Organiseeringi praegu raskete seljahädadele SPA üritust AQVA SPA-s 17 detsembril.

Ära eksita inimesi -olen käinud ja hulk raha ära maksnud tulemus on null.Olin rumal et seda plama uskusin.
Sarlatanid peaks riik ära keelama,et kergeusklikudel raha alles jääb

Paras piin on see haigus

reumatoloogile!!!

Spondüliidiga maadlen alates 2008. aastast. Mulle ei sobi need võimlemised-liigutamised eriti mitte, valu on väljakannatamatu. Valuvaigisteid võtan 2-3 x päevas, muidu ei kujuta oma elu üldse ette. Diagnoos pandi Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloogi poolt kompuuter-domograafi uuringu põhjal. Mis parata, elu tuleb elada ja ega see halisemine asja paremaks tee. Ikka positiivset mõtlemist ja sära silmadesse!!

kas sulle reumaravi ei määratud? minul ühel sõbral on spondüliidi diagnoos ja see piinas teda nõnda, et ta ei saanud voodist tõustagi.pane hambad risti või kõrvad risti-kui on suured valud, ei tee sa mingit venitamist ega võimlemist.kes vastupidist väidavad, ei teagi, mis valu tähendab.....vaat tema, see sõber, sai lausa bioloogilise ravi endale.nüüd müttab jälle nagu igiliikur...

Vot täpslt just nii ongi - valu on vastik ja väljakannatamatu. Ei saa hommikul käima ja ega öösiti magamine ka eriti rahulik pole. Ükski asend pole seljale hea, ikka valutab...
Sain bioloogilise ravi kohe peale ja tänu sellele vist liigungi ikka omal jalal. Valuvaigistid toetavaks vahendiks veel lisaks ka.
Aga taastusravis võimelda ja ka basseinis vesivõimlemine on jätkuvalt väga valus. Ilmselt need valud jäävad, aga oluline on see, et hullemaks ei läheks ja ikka omal jalal liikuda saan.

vaata ja tee kaasa artroos .ee

bioloogiline peaks mõjuma nii, et valuvaigisteid pole vaja..noh, kui just, siis harva.ära tee nii palju võimlemist, et valus hakkab.ei tohi! tee nii palju, kuni valöupiirini.ei tea sinu elurutiini, kas oled linnast või maalt....kuid liikuma peab.kui maalt, on see lihtsam, sest ei pea tegema konkreetselt seljaharjutusi, piisab jalutamisest.kui linnast, eelist vesivõimlemist! lihtsalt kogemused, seepärast soovitan..

Olen suht liikuv inimene ja toimetan ka kodutöödega, elan oma majas ja ega see töö koduaias lõpe... Üle pingutada muidugi ei tohi. Järgmine päev siis täitsa puuhobune.
Eks pean nende valuvaigistitega ettevaatlik olema ja need oma päevamenüüst välja jätma tasapisi - hakkavad südame ja vererõhu peale käima. Täitsa jama värk! Aga ikkagi ennast maha kanda ei tasu, positiivsus ennekõike!! Edu kõigile kaaskannatajatele!!!

Mina olen 33-aastane naine, sain spondüliidi diagnoosi 2007. aastal (24-aastaselt), tänaseks 9 aastat tagasi. Mitmed aastad olin hädas seljavaludega ja arstid arvasid, et tegu on seljanärvipõletikuga. Ise tundsin end ka simulandina, sest kõik oli ju uuritud ja puuritud ja korras, ainult mina kannatasin endiselt valude ja väsimuse käes. Peale diagnoosi saamist oli väga raske sellega leppida, tulevik näis väga tume. Otsisin internetist inimesi, kellega saaks rääkida/ kelle kogemusest kuulda, aga ei leidnud neid. Seetõttu olen ise valmis kellegi tuhandele küsimusele vastama nii hästi kui oskan. Kui keegi selle teema peale juhuslikult kunagi satub :) Jätan e-maili: saarlane.1@hot.ee

Alguses sai proovitud igasuguseid erinevaid ravimeid, mis erinevatel põhjustel ei sobinud mulle. 2008- 2009. aastal (peast täpselt ei mäleta) hakkasin saama bioloogilist ravi. Olen saanud 2 last. Seejärel ei andnud sama ravi enam oodatud tulemust ja sai vahetatud järgmise vastu- see aga ei sobinud (kõrvalmõjudena nahaärritused, sügelemine) ja siis tuli juba 3. erinev bioloogiline ravim. Need kõik on olnud süstid (ise süstin ennast). Kui see kolmas ei oleks aidanud, oleksin pidanud hakkama "tilkumas käima." St et lähed haiglasse, oled 3-5 tundi tilguti all (ravim) ja siis saad koju.

Üldiselt on kõik väga hästi, eks on 9 aastat olnud aega harjuda ka. Ja elus plaane teha, tulenevalt haigusest (sh laste saamine). Säästan end nii palju kui võimalik (kartuleid põllult üles ei võta ja peenraid ei rohi)- nende tegevuste järgselt võin end mitmeks päevaks "maha kanda."

minul ka spondüliidi diagnoos, lisaks reumatoidartriit...aga mina olen juba peaaegu poole sinust vanem...samuti bioloogiline ravim kasutuses..mida muud, kui valutan selga(ülaselg) ja ongi kogu lugu.aiatööd teen ikka.tean veel kedagi eakat , kel sama diagnoos ja samuti bioloogiline ravi peal, aga ta pole arvutiinimene...temaga on kõik korras, niipalju, kui sellise diagnoosiga olla saab..

Spondüliidi tugigrupp Facebookis:
Anküloseeriv spondüliit - koos on kergem

www.facebook.com/groups/446633342428641?group_view_referrer=search