olen ülekaalus. pole tahtejõudu vist. tänasest 8 päeva tagasi ei andnud enam ükski koht kehas rahu. kõht punnitas, nagu oleks viimase peal rase. kõht on ammu suurem kui rinnad, kui külje pealt vaadata. aeg ajalt iiveldas. või vähemalt tundus nagu iiveldaks. aga õgisin iga päev, sest no nälg nii suur, ei saanud ollagi. kogemata juhtus nii et olin 20 tundi söömata, ehk siis päeval kell 2 sõin lõunat ja hommikusöök oli kell 10 järgmisel hommikul . järgmisel päeval tuli ka midagi vahele, et peaaegu sama pikk vahe jäi. vett joon ohtralt, sest lihtsalt tunnen et tahan. viie päevaga kadus 4,5 kilo kilodena, aga kõht on endiselt sama suur. imestus on piiritu sest nälga ei ole. kõht isegi ei korise. muidu ma sõin peale lõunasööki veel vähemalt 3 toidukorda kindlasti ja ikka suured. sest kõht oli tühi. pole olnud ka mingeid valusid, kõht on rahulik. ma mõtlen, et kui ma sedasi jätkan, kas võin ühel hetkel plaksti kokku kukkuda? olen kolm päeva järjest teinud aiamaal tööd, niitnud, rohinud ... kõige kummalisem on see, et süda ei klopi, pulss norm. rõhku ma igaks juhuks ei mõõda. aga olemine on suht hea. igatahes parem kui enne . oma 15 aastat olid mu mured juba pikad. aga no kui tahtejõudu pole, siis ei saagi ju tahta. veresuhkur oli viimati piiripealne ja arst ütles, et tere tulemast diabeeetikute klubisse. pidin kaks korda aastas hakkama vereproovi andmas käima. kas ma teen endale pigem kurja praegu sellise imeliku toitumiskavaga ... ise ka imestan. varemalt ei olnud võimalik ilma söömata 3 tundigi olla, sest kohe hakkas nõrkus ja jalad värisesid. nüüd ei värise kuskilt. või vähemalt mitte veel. kui mul just algav koroona ei ole, siis ei teagi, miks on viimastel päevadel nii kujunenud, et ma suudan olla söömata. jah, ütleks nii et isu on. aga nüüd juba teadlikult surun seda maha, sest ma tean. tasub ära süüa üks korralik praad, kui ma ei saa jälle pidama. andke nõu!

Milles see küsimus siis seisnes? Pikk seosetu mula ainult.

sul on siidiuss ümber kolmanda silma

küsimus oli selline, et kui ma sama tegevusega jätkan, kas siis löövad varsti matusekellad. sest esimene kõhnumine toimub vedeliku arvelt. seda ma tarbin kuskil 1.5 liitrit päevas ära. endal on tekkinud hea tunne, seelikud on jäänud suureks, enne pigistasid. kõrvalt vaates on kõht tunduvalt väiksem. kõht ei korise. kuskilt ei valuta. aga 5 kilo nädalas ei ole ka normaalne langus kindlasti. hetkel ei ole enesetundel midagi viga. kas peaksin jätkama kuni tunnen et tekivad mingid halvad muutused ... kummaline on see, et meeletu õgimine sai järsku otsa. ja kuidas ma küll suudan nii olla, et peale kella 15 enam ei söö. ise ka ei saa aru. samas ikka kujutan ette , et praegu lähen ja teen veel ühe võiku. aga siis ütleb midagi peas... alles said natuke vähendada oma mõõtusid. ära tee seda praegu. ei tahaks et südamelihasepuudulikkus tekib. aga just see pidigi tekkima kui kaal kaob liialt kiiresti. täitsa võimalik et ma seni olen saanud kaks või isegi kolm korda rohkem kaloreid, kui üldse minu istuva eluviisiga vaja oleks. sellest ka ülekaal. aga minu hinnangul ma söön mingi 5 korda vähem kui seni. võib olla on see isegi 10 korda vähem ... ma pole kunagi suutäisi lugenud endal.