Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehelt:
Südamelihase infarkt
Haiguse olemus | Haiguse tekkimise riskitegurid | Haiguse sümptomid | Haiguse kulg | Käitumisjuhised ägeda haigussümptoomi korral | Uuringud | Ravi/ Protseduurid | Õpetus koduseks enesehoolduseks |
Haiguse olemus
Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks.
Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.
Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin.
Südamelihase hapnikunälgus e. isheemia voib esineda ka ilma valudeta, s.o. ilma stenokardiata. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Tumm isheemia voib esineda koikidel südame isheemiatove haigetel. Koige sagedamini tekib seda suhkruhaigetel. Seega puudub alarmsüsteem, mis hoiatab ette hapnikunälja e. isheemia tekkimisest. Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas – puudub sellest tekkiv valu. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase infarkt.
Tumma isheemia esinemist saab näidata teatud uurimismeetoditega (vt. Holter-monitooring).
--------------------------------------------------------------------------------
Haiguse tekkimise riskitegurid
On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada.
Riskifaktorid, mida ei saa muuta
- meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel)
- vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk)
- eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel)
- lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult)
Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada)
- suitsetamine
- vere kõrge kolesteroolisisaldus
- kõrge vererõhk
- kõrged veresuhkru väärtused
- ülekaalulisus
- vähene kehaline aktiivsus
--------------------------------------------------------------------------------
Haiguse sümptomid
Südame isheemiatõve olulisim tunnus on stenokardia e. rinnaahistus.
Stenokardia on valu, mis tüüpilisel juhul annab tunda rindkeres keskel (rinnakutagune valu), kuid voib esineda ka laiemal alal vasakul pool rindkeres.
Stenokardia tekib tavaliselt seoses koormusega. Valu voib kiirguda vasakusse (voi molemasse)
õlga ja kätte. Vahel kiirgub valu selga, alalõuga või kohtu.
Stenokardiaga voivad kaasneda:
iiveldus
higistamine
ohupuudustunne
norkus, pearinglus
südamepekslemine (ebaregulaarne südametöö, ”loperdamine”)
! Tavaliselt väheneb võib kaob stenokardia nitroglütseriini toimel.
Südamelihase infarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Südame isheemiatõve korral on verevarustus mingis pärgarteris vähenenud ja seetõttu tekivad valud rinnus (stenokardia).
Infarkt tekib, kui vereringe ühes pärgarteris katkeb täielikult arteri sulguse tõttu. Arteri lõpliku sulguse põhjustab verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge.
Südamelihase infarkti peamiseks tunnuseks on stenokardia.
Pea meeles! Infarkti korral on stenokardia enamasti tugevam ning ei möödu 10-15 minuti jooksul. Teisteks sagedamini esinevateks sümptoomideks on:
higistamine, tugev nõrkustunne
iiveldus, oksendamine
õhupuudustunne, hingeldus
südamekloppimine
erutus, sageli hirmutunne
--------------------------------------------------------------------------------
Haiguse kulg
Südamelihase pöördumatu kahjustus tekib esimeste tundide jooksul peale pärgarteri sulguse tekkimist.
Mida kauem Te viivitate haiglasse pöördumisega, seda tõsisem on südamelihase kahjustus ning seda raskem on paranemisperiood. Tänapäevaste ravimeetoditega on infarkt ravitav haigus.
Pidage meeles, et südamelihase infarkt vajab kohest, kiiret haiglaravi. Haiglasse peaks jõudma võimalikult vara peale valu algust!
Mida kiiremini Te jõuate haiglasse, seda paremad on Teie võimalused edukaks paranemiseks.
Südamelihase infarkti ravi võib jagada kahte järku:
ravi haiglas
ravi peale haiglat kodus.
--------------------------------------------------------------------------------
Käitumisjuhised ägeda haigussümptoomi korral
Stenokardia korral:
Katkestage kohe tegevus ja puhake, kõige parem - heitke pikali.
Kui Teil on käepärast nitroglütseriini tablett, siis pange see keele alla.
Kui Teil on Nitroglütseriini pihusti pudelike – pihustage seda keele alla.
Oodake 5 minutit. Kui stenokardia püsib, votke uus nitroglütseriini tablett
(voi kasutage uuesti Nitroglütseriini pihustit).
Oodake uuesti 5 minutit. Stenokardia püsimisel votke kolmas tablett
nitroglütseriini.
Kui stenokardia püsib peale 3 nitroglütseriini tableti võtmist
(voi kauem kui 15 minutit), kutsuge koheselt kiirabi voi helistage kellelegi,
kes saab Teid kohe viia lähimasse haiglasse.
Kui stenokardia ei taandu, siis ei tohi viivitada! Kohe tuleb kutsuda kiirabi!
NB! Kui Teil on käepärast – votke sisse üks tablett aspiriini.
NB! Kiire ravi alustamine südamelihase infarkti korral aitab oluliselt vähendada südamelihase kahjustust.
Meelespea südame isheemiatõve haigetele
Õppige ära tundma isheemiatõve tunnuseid.
Õppige ära tundma olukordi, milles Teil vaevused tekivad.
Kandke alati kaasas nitroglütseriini tablette või pihustit (Nitro-glütseriini lahuse pudelike).
Hoidke alati käepärast viimased Teile tehtud EKG-d.
Võtke kohe ühendust oma arstiga, kui Teil valu rinnus tekib sagedamini, on tugevam või kestab kauem.
--------------------------------------------------------------------------------
Uuringud
Vt. Elektrokardiogramm (EKG); Koormustest (koormus-EKG); Koormus-ehhokardiograafia; Südamelihase uuring radioaktiivse isotoobiga; Südame ultraheliuuring; Pärgarterite nähtavaks tegemine ehk koronarograafia; Söögitorukaudne ehhokardiograafia.
--------------------------------------------------------------------------------
Ravi/ Protseduurid
Haiglas algab südameinfarkti ravi enamikel juhtudest intensiivravi palatis. Seal olete personali pideva järelvalve all, olemas on parimad võimalused Teie südame töö pidevaks jälgimiseks (monitorid) ning ravimite veenisiseseks manustamiseks.
Teile manustatakse erinevaid ravimeid, et vaigistada valu, võidelda südame rütmihäirete vastu ning hoida normis vererõhu väärtused. Kõige tähtsam infarkti ägedas perioodis on taastada verevarustust pärgarteris, et südamelihas hakkaks taas saama verd. Selleks kasutatakse erinevaid ravimeetodeid. Ravimitega verehüübe e. trombi lõhustamist nimetatakse trombolüüsiks. Verevarustuse pärgarteris saab taastada ka pärgarteri(te) laiendamisega ehk dilateerimisega. Mõlemad raviprotseduurid on väga efektiivsed, kuid neid on võimalik rakendada ainult infarkti varases järgus (enamasti mitte hiljem kui 6 tundi pärast valu algust). Mida hiljem saab alustada ravi, seda halvem on ravitulemus, seda nii trombolüüsi kui pärgarteri laiendamise puhul.
Vt. Trombolüüs ehk trombi lõhustav ravi; Pärgarteri laiendamine ehk dilateerimine; Südame operatsioon (aorto-koronaarse sunteerimise operatsioon.
--------------------------------------------------------------------------------
Õpetus koduseks enesehoolduseks
Haiglast koju minnes saate kaasa terve rea retsepte ravimitele, mida peate hakkama kodus regulaarselt tarvitama. Selle ravi eesmärgiks on eelkõige hoida ära uue südameinfarkti tekkimine. Seetõttu tuleb neid ravimeid tarvitada pika aja vältel, mõnesid kogu elu.
Te peate teadma oma ravimite kohta
ravimite nimetusi
mida üks või teine ravim teeb (s.t. ravimi soovitav toime ja võimalikud kõrvaltoimed)
kui sageli ja millal tuleb ravimit võtta
Suhtuge Teile välja kirjutatud ravimite võtmisesse täie vastutustundega. Ravi eesmärgiks on hoida ära korduva südamelihase infarkti tekkimine.
Haiglast koju minnes esitate endale kindlasti küsimuse, mis saab edasi? Mida ma teha tohin, mida peaksin sööma ja kuidas ennast hoidma, et vältida uue südameinfarkti tekkimist?
Olulised on arstlikud soovitused, mis aitavad Teil kiiremini taastuda.
Peamine on aga Teie enda positiivne suhtumine ja usk paranemisesse!
Füüsiline aktiivsus peale südamelihase infarkti
Esimene paranemisfaas peale südameinfarkti kestab umbes 8 nädalat. Selle aja jooksul armistub südamelihase infarktist kahjustatud osa. Esimestel nädalatel kodus on üldine väsimus loomulik! See on tingitud südamelihase kahjustusest ja pikemast voodirezhiimist haiglaravi ajal. Esimestel nädalatel andke endale aega kosumiseks ja vältige igasuguseid ülemääraseid pingutusi.
Teile lubatud füüsilise koormuse täpsustab Teie raviarst ja see sõltub peamiselt Teie südameinfakti raskusest.
Üldised reeglid esimesteks paranemisnädalateks:
Ärge jätke tegemata tavapärast hommikust tualetti!
Jagage oma päevased toimetused ühtlaselt! Väsimise korral puhake kohe!
Treppidest voite kondida (kui arst seda ei ära keelanud). Püüdke siiski seada oma toimetused nii, et ei peaks päeva jooksul treppidest korduvalt üles-alla käima.
Jalutage iga päev. Regulaarne jalutamine aitab tohusalt energiat taastada. Küsige oma raviarstilt, milline on Teile sobiv koormus.
Kui tunnete end tugevamana, voite hakata tegema kergemaid kodutöid, nagu toiduvalmistamine, kergemad aiatööd, tolmu pühkmine ja noude pesemine.
Ärge tostke ega lükake-tommake raskusi, kuni Teie arst ei ole seda lubanud.
Küsige oma raviarstilt, millal võite olla üldiselt aktiivsem, millal voite naasta tööle,
juhtida autot, sõita lennukiga.
Infarkti ilma tüsistusteta kulgemisel võib autot juhtida keskmiselt 1 nädal peale haiglast kojuminekut. Lennureis on lubatud 2 nädalat peale haiglaravi.
Meeleolu peale südamelihase infarkti
Umbes veerand infarktihaigetest tunneb haiguse järgselt masendust, hirmu, ebakindlust. Need on tavapärased reaktsioonid - ärge laske end meeleolu langusest rivist välja viia. Meeleolu paraneb järk-järgult koos tervise taastumisega. Ärge kaotage julgust!
Soovitused meelolu parandamiseks ja positiivse suhtumise kujundamiseks:
Touske igal hommikul voodist ja tehke tavapärane hommikune tualett, riietuge. Ärge jääge voodisse terveks päevaks.
Püüdke iga päev õues jalutada! Igapäevane moodukas füüsiline koormus aitab taastada energiavarusid ja tunda ennast tervemana.
Jagage oma tundeid lähedastega (perekonnaga, sopradega), laske neil olla endale toeks! Nautige sõprade head seltskonda (mõõdukas annuses, et mitte end väsitada).
Puhake end korralikult välja–korralik öine uni on väga tähtis. Halb uni teeb Teid väsinuks ja kergesti ärrituvaks kogu järgnevaks päevaks.
Ühinege võimalusel infarktihaigete taastusravi programmiga. Osaledes spetsialistide juhendatud programmis saate teadmisi oma haiguse kohta, õpite oma füüsilist koormust ise reguleerima ning kindlasti paraneb ka Teie meeleolu!
Kui Teil tekib küsimusi oma tervise kohta, küsige alati oma arstilt, ärge kõhelge! Saades vastused oma küsimustele, muretsete Te vähem ning väldite oluliselt stressi ja ebakindlustunnet.
Kui tunnete, et olete siiski raskemeelne voi emotsionaalselt ebastabiilne, rääkige sellest oma raviarstiga. On ravimeid, millest Teile võib olla abi meeleolu paranemiseks.
Seksuaalne aktiivsus peale südameinfarkti
Südameinfarktist taastumisel on Teie eesmärgiks võimalikult täisväärtuslikult taas lülituda igapäevasesse ellu, seda ka seksuaalsuhetes. Intiimsuhted ei ole mingil juhul infarkti järgselt vastunäidustatud ning võivad palju aidata Teie meeleolu taastamisel ning positiivse ellusushumise toetamisel. Haiguseelne seksuaalne aktiivsus taastub reeglina lühikese ajaga.
Füüsilise koormuse mõttes nõuab intiimvahekord muidugi teatud füüsilist pingutust. On arvutatud, et energiahulk, mis kulub vahekorras abikaasa voi püsiva seksuaalpartneriga on vordne energiaga, mis kulub 1-2 korruse treppidest käimisega voi 0,8 km kiirel kondimisel.
Seega - kui Teil treppidel käimisega voi kiiremal konnil tekivad valud rinnus, ohupuudustunne voi tugev väsimus, pidage enne aktiivse seksuaalelu taasalustamist nõu oma raviarstiga.
Seksuaalsuhtel on nii füüsiline kui emotsionaalne külg. Ärge unustage, et Teie partner saab Teid oluliselt toetada, infarktist taastumise algperioodil, mil tunnete end ebakindlalt ning ei oska veel täpselt hinnata oma füüsilist vormi ning koormustaluvust.
Nõuanded:
Rääkige avameelselt partneriga, kui tunnete ebakindlusest või hirmu. Ärge kiirustage ülemäära ja ärge pingutage üle! Andke endale aega! Partneri mõistev suhtumine on Teile siin suureks abiks.
Püüdke varases järgus infarktijärgse paranemise ajal olla vahekorras ainult siis, kui olete välja puhanud ja tunnete ennast füüsiliselt hästi.
Arvestage, et moned ravimid, mida Te tarvitate ning samuti Teie enda ebakindlus ja sellest tulenev närvilisus voivad vähendada Teie seksuaalset aktiivsust ja voimekust. Arutage avameelselt neid probleeme oma raviarstiga, vahel on võimalik ravimite valikuga olukorda oluliselt parandada.
Teadmiseks, et seksuaalsust mõjutavat ravimit Viagra ei tohi mingil juhul kasutada, kui samaaegselt võetakse nitropreparaate!
On väga tähtis teada, et Teie enda võimuses on väga palju. Just Teie ise saate oluliselt teha selleks, et taastumine peale infarkti oleks kiire ja edukas. Palju sõltub Teist endist, et tulevikus oleks Teie risk korduva südameinfarkti tekkeks võimalikult väike.
Mida saate ise teha, et vältida südameinfarkti kordumist
Muutke oma elustiil tervislikumaks. Tuleb teada, millised on südameinfarkti tekkimise riskifaktorid ja kuidas neid vähendada.
Võtke regulaarselt ravimeid, mida arst on Teile välja kirjutanud.
Külastage regulaarselt arsti (perearsti, kardioloogi).