Kõik inimesed tunduvad olevat minu vastu halvad ja ükskõiksed, kellelegi pole mind vaja jne.-nii mulle tundub. Hakkasin täna sügavamalt järele mõtlema ja jõudsin järeldusele, et mul on mõtlemisega midagi totaalselt korrast ära. Ma solvun iga asja peale ja teen oma lähedaste elu põrguks. Appi! Ometi ole(i)n ma muidu ikka elurõõmus ja optimistlik. Mis nüüd ometi juhtunud on??? Kas see võib olla algav kliimaks? Kas selle puhul on ehk võimalik midagi , ma ei tea, ravimit vm võtta? Kes teab?

vaata ennast nüüd kõrvalt! see on muidugi suur samm, et aru said --me loome ise enda ümbritsevat maailma. Ja kohe tormad süüdlast otsima? ehk kliimaks? Peaasi, et mitte endas , oma mõtetes ja tunnetes tuhnida. kui mäletad, et olid optimistlik, siis keri tagasi selle ajani, mil optimism kaduma hakkas. Pead need olukorrad meelde tuletama ja aru saama, mida nad sulle õpetasid. Ja kas võtsid õppust? See võtab aega, ehk mitu kuud. Aga tasub ära. Sest seal on midagi, millest sa pole aru saanud.

Nagu minu kirjutatud:D mul samad sümptomid kestnud juba terve nädala.

täna on lihtsalt halb kuuseis, kõik on tigedapoolsed. see ei ole sinu süü

Aga äkki hakkad sa alles sellest nüüd aru saama, et sind on aastaid ära kasutatud?

niiseeon- mina küll tigedapoolne ei ole.

küll kliimaks olla...kuu seis võib ka seda teha...mul on ka sama olnud natuke aega tagasi...tundsin töö juures isegi, et mind ei ole seal vaja...vahetasin vahetuse ära...enam pole sellist tunnet...inimesed on teised ja nende suhtumine ka...oleme liiga tundlikud...hea on muidugi, kui keegi tahab sind ära kuulata ...peame aja maha võtma...rahu on peamine , mis vajame :)

see viimane nädal on väga paljudele üsna kriitiline olnud, ehk on järgmine parem

Arvan, et see on pimedusest. Kui võimalik, tehke üks väike reis sooja päikesesse, eemale kÕigest:)

vb on see märk algavast depressioonist..igal juhul soovitan sul mitte üksi olla ja halbu mõtteid mõelda...lõõgastu..tee midagi mida varem pole teinud....tutvu kellegiga..
Edu sulle;)

a ja vb on see hormoonidest nt enne päevi..

See on depressioon.

mul on täpselt sama juba mitu nädalat. mees lubas asju pakkima hakata ja ära minna.

mina muutusin ka selliseks umbes 47,48 aastaselt. püüan küll, parem olla, aga see õnnestub ainult lühikeseks ajaks. arst ütles, et selline tujukus, isegi kurjus, on omane paljudele kliimaksieas naistele + muud kliimaksinähud. hormoonid sassis. ka ad-d võivat aidata. tulebki ikka vist lõpuks psühhiaatrile minna, äkki säästan sellega natukegi rohkem lähedasi ja iseennast:(

Väikelennukite müra häirib Peetri elanike elu Viimsi elanikke häirib merekohin. Eriti õhtuti Nõmmekaid häirib metsakohin ja sipelgate jalgade trampimine Lasnamäel häirivad lällavad venelased Kohila naisi ärritavad munadeta mehed Tartu külje all pōllule kolinud kurtsid lehmade ammumise üle Suure Lähkri elanikke härivat leviteeriv mõisahärra kuigi ta on juba vana kah. Sumbutis lõtk sees koliseb, müriseb ja pritsib õli. Kajaka kisa on hullem nii Viimsis kui riigikogus