Tegin täna esimest korda elus frikadellisuppi. Miks supp valmimisel hägune jääb, kuigi keetsin porgandid, kartuli, kapsa, isetehtud frikadellid ja lõpus lisasin praetud sibulat. Juba enne sibula lisamist oli supp hägune kuidagi...
Kas tegin midagi valesti, kas saab kuidagi nii, et supp selgeks jääks?

ehk lisasid purustatud musta pipart. järgmine kord pane ainult piprateri.

kas sa vahu korjasid ära, samuti tuleb suppi keeta tasasel kuumusel.

Loodetavasti korjasid vahu ära ja keetsid tasasel tulel. Aga kui panid frikadellid otse supisse, siis tulebki hägune. tahad selget frikadellisuppi, tuleb frikadellid eraldi vees keeta ja keedetuna supile lisada.

väiksel kuumusel tuleb keeta

tasa tuleb keeda lasta ja ei tohi köögivilju liigpehmeks keeta.
parima maitse saamiseks mina enne praen pannil frikadellid läbi, lisan sibula ja porgandi ja praen veel veidi, siis lisan valmis keedetud kartuli (ja kapsa) hulka. lasen vaikselt veel keema ja valma.
praegu keevad köögiviljad kiirelt pehmeks (sügisesed) ja ongi oht, et palju saab. talvel keevad kauem.

(mina kasutan vee asemel valmis puljongit)

Kahjuks Kodukokal on õigus, selge supi jaoks pead frikadellid eraldi keetma. Ise lepin küll veidi häguse supiga, et aga frikadellidest tulnud maitse supi hulka jääks :).

mida rohkem sealiha frikadellides, seda hägusem puljong jääb

Miks peaks keegi tänapäeval vaeva nägema ise puljongi keetmisega. Poes küllalt saadaval puljongikuubikuid, millest tuleb hõrk ja selge supp. Elu ei ole nii pikk, et seda raisata lollustele.

kõik ei taha endale hulgi e-aineid nende poe puljongikuubikutega sisse süüa. loobusin nende ostmisest juba üpris ammu, seda enam, et naturaalsed maitsed ilma maitsetugevdajateta on palju paremad. poekuubiku puljong hõrk - mkhm. elu pole nii pikk, et ennast vabatahtlikult mürgitada.

Nippe Toidutarest

Ära keeda kalapuljongit kauem kui 25 minutit, muidu jääb puljong hägune.
Kui supipuljong on muutunud häguseks, saab seda viga parandada sibulakoore lisamisega keevasse puljongisse.
Et kalapuljong ei muutuks häguseks, tuleb külma vette panna natuke äädikat.
Puljongit on mõistlik säilitada sügavkülmas redutseeritud moel. Selleks tuleb keeta vähesoolast ja rasvast puhastatud selget puljongit nii kaua, kuni vähemalt pool vedelikust on ära auranud. Intensiivseid maitsekuubikuid saab hiljem vee lisamisega lahjendada.

frikadellid ajavadki ju keetes välja mahla, millest moodustub nats hägu ja sodi, aga ka nii spetsiifiline frikadellisupi maitse. muidugi võid ka frikadellid eraldi keeta ja/või vedeliku kurnata.
ma pole küll mingi põhimõtteline ökofriik, kuid veidi kondist vm puljongit keeta on väga lihtne, kui juba süüa tegema hakkad. frikadellisuppi olen teinud ka lihtsalt veega, lisades võid.
üldiselt saad klaari puljongi teatud võtteid kasutades. vt "selitamine" jm.

ma just olen kuulnud ja lugenud, et kalapuljongit tuleb keeta hästi kaua ja hästi madalal temperatuuril..
prantsuse köögist ja mõni eesti enda kalspets on ka nii kirjutanud... võta siis kinni. aga üldiselt ei põe, kui selge just supp on, pea-asi, et hea maitse on.

tegelikult olen pikalt keetes saanud lõhest ka täiesti läbipaistva puljongi, kui selle siis ilma eelnevalt segamata tasakesi pealt ära kurnan. samas on minu lisandid kalasupile sellised, kus selge leem tähtsust ei oma.

Suur tänu kõikidele heade nõuannete eest!

Mulle just meeldib, kui supp on tummine ja vedelik hägune:)Selline on õige kodu-supp:)
Ka "plögaselt tummine" ühepajatoit on minu suur lemmik, aga seda teevad hästi vähesed. Ma ise ka ei oska, aga süüa olen vahel saanud.

vedeliku väljanägemist ei mõjuta ju keetmise aeg vaid keetmise temperatuur. Sült ju keeb tunde. Kui teha seda mulinal ja suurel kuumusel, on tulemuseks hägune leem. Kui vedelik vaevu keeb, on leem selge ja läbipaistev.

Mis kala puudutab, siis minu meelest tuleb kala maitse välja alles pikemal keemisel. 25 minutiga saab pigem keedetud vee.

Teemaalgatajal oli asi tõesti toorestes frikadellides, sest tekkinud vaht ajas leeme hägusaks.

Sogase leeme saab ka siis, kui jätta vaht võtmata. Vbl see ongi selle ühepajatoidu saladus?

Ühepajatoit pole küll teemaks, aga ma arvan, et see plögaselt tummine ühepajatoit on ikkagi tükkidena tehtud ja väga vähese vedelikuga.
Ma teen kahte moodi:
1. pruunistan raguu või muu kondise liha pannil ja panen potti hauduma, siis lisan kaalikat, kapsast, porganit, kartulit (suuremad tükid või päris tervelt ja vastavalt keemise järjekorrale). See ühepajatoit jääb vedel nagu supp, aga juurviljad suurte tükkidena.
2. Pruunistan hakkliha või lihakuubikud, kallan potti, lisaks kaalika ja porgandikuubikud ning lasen ainult rasvaines ja juurviljade omas mahlas läbi haududa, siis lisan natuke vett. Kui porgand, kaal on peaaegu pehmed, lisan katulikuubikud. Kui kartul on pehmeks keenud, segan toidu segi (kohe ei või, kartul kõrbeb põhja) ja valmis ta ongi. Söömisel lisame koort ja majoneesi, nii nagu keegi soovib.

Suppide kohta aga nii palju, et kõik supid, kus lihakraami lisamine jääb lõppu (frikadelli-, pelmeeni-, kalasupp) lähevadki häguseks, aga ega see maitset muuda. Paljud teevad üldse vaid püreesuppe, mis selgust sel vedelal siis ikka nii vaja, peaasi ikka maitse.

Lihast suppi tehes aga jääb leem selgeks, kui liha külma veega keema panna.

Mina kuumutan supikondid ja liha enne ahjuplaadi peal ära, päris pruuniks, ja panen siis kuuma veega keema. Sibula panen koos koorega ja muid supijuurikaid ka, pärast kurnan läbi sõela. Vanaema tegi mul niimoodi puljongit, meil alati nii tehtud. Väga ilus leem jääb. Teen tavaliselt suurema koguse, üks osa kohe supiks ja ülejäänu läheb portsjonitena sügavkülma.
Puljongi keetmine ei ole miski vaev, ise keeb ju. Kuubikud ei tule meie peres kõne alla, kui selline omatehtud puljong võrdluseks kõrval on.

nojah, need suured klassikud pruunistavad konte -ja puljongit keedavad mingi 24 tundi (vähemalt meisterkokk Demjanov kirjeldas oma köögipoolt sedaviisi). tore, et ka mõni kodukokk seda teha viitsib, võibolla proovin ise ka. senini olen ainult sibulad pruunistanud: kuumal pliidiraual poolikud, lõikepind allpool. süldile annab see küll parema maitse.

Ei keeda ma puljongit 24 tundi, ikka nii nagu tavaliselt keedetakse ja kontide pruunistamine ei ole miski eriline ettevõtmine.
Vanaema oli klassik, tema töötas endise vabariigi ajal ühe väga tähtsa tegelase kokana:) Eks ikka tehakse nii nagu kodus tavaks.

Keedan puljongi olenevalt supist kas kanast või loomakontidest. Keedan tasasel tulel, riisun vahtu ja lõpuks filtreerin läbi õhukese hõredama puuvillase kanga (mille eelnevalt keedan läbi). Kes soovib puljongit filtreerida, peaks kanga valikul jälgima ka seda, et see ei ajaks kiude vms sodi.

Mina küll ei viitsi ühe supi pärast nii palju mässata. Kunagi, kui midagi saada ei olnud, tegin jah ise, aga praegusel ajal tundub tunde köögis majandada ajaraisk, mida vaid vahel hobi korras ette võtan. See tervise tagaajamise jutt on ka veidi üle pingutatud, sest ei ole veel keegi suremata jäänud ja mis õnn see 80-ne asemel 90-ni elada ikka on? Vbl on mul ka kehv maitsemeel, aga minu arust pole puljongikuubikust tehtud supp sugugi halvem kui pruunistatud kontidest ja puupliidil kõrvetatud sibulast kokku keedetud puljongipõhjaline supp. Üldse pole ilus toitu halvustada.

olen nõus, et puljongikuubikust tehtud supp pole sugugi halvema maitsega kui isetehtud puljongi oma.
vastupidi lausa, sest selline lisaaineid täis toit tekitab sõltuvust: lihtne on temast maitsvat toitu valmistada.
samas on palju nende lisaainete kahjulikkusest kirjutatud, seepärast isiklikult kasutan puljongikuubikuid harva.
kondipuljong on samas kasulik näiteks liigestele, sest sisaldab kollageeni.

Supikeet ei nõua tunde köögis majandamist, lihtsalt tuleb osata oma tegevusi planeerida. Kes siis puljongikeetmise eraldi tööna ette võtab! Ikka, kui miskit muud seal samal ajal nagunii teed, siis paned puljongi keema. Mina kasutan seda varianti, et supikondid ja -liha kupatan, siis pole ka vaja vahtu riisuda ning leem saab selge.
Ahjus pruunistan konte ja juurikaid siis, kui olen just mingi roa seal teinud, ega eraldi ahju kuumutama ja juures passima ei hakka.

Tervisliku ja maitsvasupi jaoks ei pea üldse aega raiskama, see ei ole keerukas. Ajad vee keema, lisad iga liitri kohta ühe puljongikuubiku. Ka köögiviljade hakkimisega pole vaja närve rikkuda - selleks on poes müügil külmutatud aedviljade segud. Kõige lõpuks jääb lisada vaid frikadellid ja maitseroheline. Ja ongi hõrgutis 20 minutiga valmis.
Soovitan ignoreerida neid silmakirjalike kokki, kes jutustavad siin ise puljongi keetmisest ja miskist enneolematust tervislikust. Poolfabrikaatidest saab samuti tervisliku ja maiteva kõhutäie.

heale supile - mis on kontidest puljongi keetmises silmakirjalikku?

ma loodan, et see oli ikka huumor. ma vähemalt võtsin küll seda sellena. vastasel korral - söödav selline supp tuleb ja kõhtu täidab ka, ainult hõrgutiseks ei saa seda paremalgi juhul nimetada. kiire kõhutäide - seda küll.

ja ma tõesti ei saa aru, mis vaev mõnede meelest puljongi keetmine on. täiesti ise podiseb keeda ju vaiksel kuumusel, tee ise samal ajal mida tahad, põhja ei kõrbe, üle ei kee, et mingit vaeva ja jälgimist tahaks, köögis juures olema ei pea. ei tohi unustada ainult pärast pliiti kinni keeramast ja puljongi jahedasse panemast.

No kontide koju tassimine, puhastamine, pruunistamine, leeme riisumine, kurnamine jne on ikka töö küll. Lisaks on köögis leemekeedulõhn ka sees. Puljongikuubik ei kaalu poekotis aga midagi ega võta ruumi, kodus võtad suts kotist/kapistvälja ja teed supi valmis.
Aga kellele meeldib nö pliidiraudu tules hoida, sellele muidugi pole puljongitamine probleem.
Mina näiteks aga ei julge puljongit üksi koju keetma jätta. Aga kui pean keeduaajal kodus olema, siis see on ajakulu, sest sageli on mul tegemised väljaspool kodu, ei passi õhtuti kodus.

no muidugi saad sa puljongikuubikust kiiresti ja kerge vaevaga kiirtoidu kätte. ainult palun veelkord ära seda hõrgutiseks nimeta. lihtsalt tavaline söödav toit ja igaühe enda valik, kas talle meeldib säilitusainete ja maitsetugevdajateta toit või on sellest savi.
ja ära nimeta silmakirjalikeks inimesi, kes hoolivad sellest, mida nad ise ja nende lähikondsed sisse söövad. jah, neid e-aineid saame nagunii pea iga poetoiduga juba paraja annuse. sellepärast ei näe mõtet neid veel eraldi puljongikuubikuga sisse süüa. veel mõned ajad tagasi oli iga teise toidu juures soovitus - lisa puljongikuubik. katsetasin, saab ilma ka, naturaalsed maitsed tulevad palju paremini esile. aga see on minu valik. kes tahab, keetku kuubikust suppi, üks toit see ju kõik. kes tahab naturaalsemaid maitseid, nendele on siin see teema puljongist ja selle selgusest.