Tere,

mul kulub aastas kokku umbes paar kilo jahu, sellest enamus kevadel rabarberikoogi tegemisele ning mõned korrad aastas teen hakklihakastet ka. Siiani olen alati kasutanud nn kõrgema sordi nisujahu (Veski Mati eriti head nisujahu), aga kas mõni muu jahu (näiteks tervislikum rukkijahu) sobiks samuti ühtemoodi hästi nii koogile kui kastmele? Ökopoodides on ka mitmesuguseid jahusid müügil, mis need endast kujutavad?
Millist jahu oleks kõige sobivam ja võimalusel tervislikum osta, et teha kooki ja kastet?

Tahtsin küsida peamiselt speltajahu koha (oli vist selline nimetus) - kas see sobib ühtmoodi hästi nii koogile kui kastmele? Hiljuti kusagilt lugesin,et tervisele pidi ta leebem olema kui teised jahud.

nisujahu on see kõikse sitem jahu üldse. iga muu jahu on parem nisujahust.

iga jahu on ikka ise asja jaoks. rukkijahust sa rabarberikooki ei küpseta. ökojahu võib ka väga harjumatu olla, sellest valget leiba küpsetades sain sepikulaadse toote.

kui aastas 1-2 kg jahu ainult kulub, siis võib rahulikult seda kõige kahjulikumat valget kõrgema sordi nisujahu kasutada, üldkogus on ju nii väike. rabarberikoogi jaoks ja ka vahest harva jahusousti tegemiseks on see parim. rohkem küpsetades ja muid taignatooteid tehes on teine asi jahusid valida.

Mina kasutan Veski-Mati eriti head nisujahu, oranžis pakendis.

Imelik, et te räägite sellest kui väga kahjulik on nisujahu. Minul aga tekib kohe küsimus, kui näiteks Itaalias süüakse iga päev pasta ja saiatooteid siis miks on nad parema tervise juures kui kõike kahjulikuks pidav eestlane???
Rabarber on ka kahjulk sest kasvab lehma sõnniku peal ja kes teab mis saasta see lehm on sisse söönud... :)

...söövad inimesed Itaalias igapäev valget saia aga söövad seda vähe, neil on võimalik süüa rohkem köögivilju ja seda värskelt. Ja lapsepõlvest mäletan nalja, et nad söövad makarone õiget pidi seepärast ei lähe paksuks.

no valgetest jahudest eelistan mina ka Veski Mati oma. see on vist see, mida nimetatakse "sõre". küpsetiste suhtes on mitmeid eri praktikaid, aga näiteks mõnele valgele kastmele ei sobi jämedad jahud või odra-, rukki- spelta- jm, siis ikka võtta veidi valget peent nisujahu. paneerimiseks on aga parimad hoopis kaerakliid, mis on iseenesest jahutootmise kõrvalsaadus.

söö nad seal lõunamaades sugugi neid kukleid nii vähe. Hommikusöök koosnebki kuklist, killust võist ja moosist ja siis tuuakse lisaks veel toast - paks röstitud saiakänts (samades mõõtudes kui meie röstsai, ainult et 3cm paksune). Lisaks on iga söögikorra juures veel kukkel, eelroaks sageli pasta....

Muideks, rääkige mis tahate, kuid olen enda peal täheldanud, et must leib tõstab kaalu palju efektiivsemalt kui valge sai.

Kõige kvaliteetsem on Sunnuntai jahu. Kohalikest sinine Kalew.

mul kulub iga nädal kilo nisujahu. kui aastas kilo jahu tarbida, siis võib selle isegi tsemendiga asendada.

tõesti- kui ikka paar korda aastas tuleb jahusousti isuke, siis tee- paganvõtaks.
ja kui mõned korrad tahad küpsetada, siis näiteks pärmitaigna jaoks on ikkagi parim kõrgeima kvaliteediga nisujahu.

aga muidu...
pannkooke olen teinud ka puhtalt toortatra jahuga. üldse kasutan tatrajahu palju küpsetistes niiharva, kui ma neid teen üldse..
olen ka kasutanud segu tatrast, nisujahust ja kookosejahust.
vahest lisanud mandlijahu ja näiteks nisujahu üldse kõrvale jätnud

nn purukooki saab väga head teha täistera rukkijahust (eriti maitsev mustsõstardest täidisega, rabarberiga pole proovinud)

nohhja mis paksudesse puutub, eks see meie geenimälus kuskil ikka kirjas on et
põhjamaise rahvana ilmselgelt sobivad meile rohkem loomsed rasvad, mitte taimsed. meiekandi rahvas hakkas tüsenema ja sellest tulenevaid haigusi põdema, kui vabamüüki paisati meeletus sortimendis toiduks kõlbmatut kraami- margariinid, kahtlased(raps!) õlid, ületöödeldud ja rasvavaesed piimatooted, liiga palju margariin+suhkur(palju suhkrut) maiustusi, saiakesi, koogikesi ja veel saiakesi, mis igapäeva toiduna sobimatu..
samal ajal muutus inimeste elustiil vähemliikuvamaks(mugavamaks), närvilisemaks..
ja et asi ikka täiega hull oleks, siis munast ja võist tehti lausa kriminaalkurjategijad.
.. ja et veel hullem see kõik oleks, siis maserilaadsed reklaamilaulikud laulsid margariinid&co kasulikuks.
siis kerkisid kolesteroolid ja muud näitajad läksid kehvaks ja sai hakata ravimeid välja kirjutama. arstiteaduse tagurpidi edulugu... ravimifirmadele sobib.

ja et sellest kõigest veel korraga küll ei saanud, siis hakati lisama toidule igasugu elemente(glutamaate näiteks). nägemist muudavad kehvemaks, aga isu paremaks (koguaeg tahaks midagi süüa)..

niiet itaallastega pole vaja meid võrrelda. nendepeal pole niipalju eksperimenteeritud lühikese aja jooksul.
nemad on üsna ühtlaselt toitunud pikka aega.
praegu küll toimuvad suured muutused, sest inimesed rändavad, segunevad. toidutööstus on gigantide käes ja pm on samad brändid müügil nii põhjas, kui lõunas jne.
ei hakka üldse sellel teemal rääkimagi, et tegelikult muutub toit meile järjest kahjulikumaks - õigemini viisid mil moel seda toodetakse. meie geenimälu ei jõu niikiiresti kohaneda.

oma tervise säästmiseks on palju tarkust vaja, aga paari saiakese ja jahusousti pärast pole küll vaja endale lisastressi tekitada. . seda on niigi palju..