Ootan nõuandeid, kuidas teha korralikult lihatoite st hautada, praadida jne. Igakord kui midagi teen, jääb selline nätske kuivanud või toores. Ma lihtsalt ei oska midagi veiselihaga peale hakata, häbi on tunnistada, et enamjaolt on minu toidusedelis hakkliha, kala ja kana aga mitte sea ega veiseliha.
Seetõttu ootan nõuandeid kuidas teete maitsvaid liharoogasid.

sa peaks ikka siis mõne käsiraamatu ette võtma, kui ikka üldse ei oska. maire suitsul on miski algaja kodukoka käsiraamat, päris kasulik.
aga algajana alusta parem sealihast, sellega raskem orki lennata kui loomalihaga. rusikareegel on see, et kõigepealt vajab iga liha pruunistamist ja siis hautad väiksemal kuumusel seni, kuni liha pehme, vajaduse korral pidevalt vett lisades. võta alustuseks kallim filee, see on pehmem ja ei vaja nii hirmsasti hautamist kui mõni vana vintske tükk.

Maire Suitsu vastab toidutare foorumis küsimustele, küsi seal.

Mina teen väga tihti sea- ja veiselihast toite. Kõigepealt praed kergelt tükeldatud sibula, siis lisad lihakuubikud (mida suuremad tükid, seda kauem valmib), praed natuke läbi, kergelt võid pruunistada. Praadimise ajal lisad maitseained (sool, pipar jne. - mida ise soovid). Seejärel kallad pannile niipalju vett, et lihatükid oleksid täielikult kaetud. Lased keema minna, seejärel keerad väga madala kuumuse peale (nii et õrnalt keeks), kaan peale ja lased haududa. Sealiha 50 min kuni 1 tund, veiseliha 2 tundi umbes. Vahepeal võid proovida ka, kas liha on nätske või valmis. Ükskord oli mulle väga kehva veiseliha sattunud, keetsin seda 3 ja pool tundi ja ikka pisut nätske. Liha valmimise kiirus sõltub sellest, kas on vana looma liha (keeb kauem) või noore looma liha (valmib suht kiiresti). Liha puhul on tähtis HAUTAMINE. Siis ei jää kunagi liha nätskeks! Head kokkamist ja kui abi vaja, siis ma lihatoitude puhul alati abiks :)

Loomaliha tahab natuke kauem haudumist jah, aga guljašši ja asuud ilma loomalihata ei kujuta ettegi. Sibulaklops on ka hea ja liharullid, sinna võib sisse keerata igasuguseid lisandeid vastavalt oma maitsele ning hautada pärast, jääb väga pehme ja parem kui sealihast.

Hea roog neile, kes kaloreid ei karda: loomaliha tükeldada suuremateks kuubikuteks, panna ühekordse kihina ahjupannile või haudepotti, lisada küüslaauku, maitseaineid ja katta liha üleni majoneesiga ning ahju hauduma.
Kui vahel on majoneesi puudu jäänud, lisan kas rõõska või hapukoort.

Loomaliha praadimiseks vasardan liha hästi läbi, paneerin riivsaiaga ja praen vaiksel tulel...päris küps liha jääbki kõva, mõnus on kui liha keskelt veidi roosakas on.

Saepurust tehtud õli ja rakkudest kasvatatud liha Inimliha on ka võimalik niimoodi kasvatada siis tulevikus täitub tõesti see eestlaste ammune unistus et eestlase parim pala on teine eestlane Rakkudest kasvatatav liha võimaldab ka kannibalismi. Kuni kannibalismi täieliku normaliseerimiseni võib iga inimene süüa nt omaenda rakkudest kasvatatud liha. Reklaamlause võiks olla: "Oled see, mida sööd! Jää iseendaks!" Kui see normaalsuseks muutub, siis võib järk järgult süüa ka teiste inimeste rakkudest kasvatatud liha. Kuni täielikule kannibalismile üleminekuni. Kannibalismi tabu on ainult eelarvamuste taga kinni. Oleks ma ometi mõnikümmend aastat varem sündinud et see õudus nägemata jääks. Pane kirikusse küünal et sa ei elaks selle päevani mil oled tänulik ka tehisliha või ükskõik millise vähegi söödava asja eest ja ei küsi kuidas see on saadud. Jaan Tatikas oli Eesti idufirmanduse isa ja mina igatsen siiani paekivist sealiha. Paekivist pehme tiibadega kanapraad saepuruga nämm nämm Vanasti polnud isegi saepuru leiva sisse panna. Kommunistid rääkisid sest kui nad tulid aga värsket saepuru ikkagi poelettidele ei jõudnud. Kuidas kasutatud mootoriõlist kohvi teha Loe klassikat lambieliga kohv ei maitsenud hästi. Vaevalt et mootoriõli parem on Saksas sõid sead Trabandid ära ja sakslased sõid sead ära. Väga rohekaspunane öko värk. Praeguses kiiresti arenevas Eestis tuleks säilitada ka vanad traditsioonid, äkki on vana Euroopa nõus meile saatma kartulikoori Aga mis need krõpsud muud ongi Vägagi kartulikoored ju Okupatsiooniajal polnud poes kartulikoori saada. Eks harjutakse kõigega enne kui mullatoidule läheme