Kööginõu
Pohlamoos
Pips 20. august 2008, kl 01.46 |
ssille 20. august 2008, kl 09.42 |
Mulle meenub üks soovitus, mille mulle andis mõned aastad tagasi üks vanem inimene. Nimelt tuleb pohlad rohke veega keema panna ja sinna vette panna soodat (aga kui palju, ei mäleta, kuigi arvan, et üks või kaks lusikatäit oli - kui keegi täpsemalt teab, võiks öelda). Sooda mõjul tuleb pohladest mustus ja vist ka osaliselt kibedat maitset välja. Aastaid tagasi katsetasin seda ja kõik hakkas vahutama, potti tekkis tumedat (musta) värvi vaht ja siis tulid vist pohlad uuesti ära pesta.
Pohlamoosi keetmise õpetust ei oska anda, aga kuna see sooda panemise soovitus on meeles ja seda polnud varem kuulnud, panin selle siia sooviga, et ehk keegi oskab seda veel täpsustada.
Pohlamoosi keetmise õpetust ei oska anda, aga kuna see sooda panemise soovitus on meeles ja seda polnud varem kuulnud, panin selle siia sooviga, et ehk keegi oskab seda veel täpsustada.
una 20. august 2008, kl 11.47 |
Pohladele küll soodat ei panda, vaid seda tehti pihlakatega. Olen teinud kahte moodi pohladega moosi.Purustasin köögikombainis pohlad ja kooritud õunad, moos jäi nagu marmelaad ja teine moodus lihtsalt keetsin pohlad ja kooritud õunaviilud, pohlad eriti katki ei keenud. Suhkrut ei pannud enne kui õunad ja osa pohli olid katki keenud.Moosi, mida kasutasin salatina, panin suhkrut vähem.
Heino 20. august 2008, kl 21.04 |
Minu lapsepõlv möödus sõja ajal ja – järel Pärnumaal, kus ümberringi laiuvates põlismetsades ja soodes kasvas rikkalikult igasuguseid metsamarju ja seeni. Vanavanematel ja vanematel olid rikkalikud kogemused metsaandide säilitamiseks ja neist toitude valmistamiseks. Algkooli neljandas klassis 1949 aasta kevadel koolijuhataja viis lapsed metsa, õpetas meid pohli ja jõhvikaid korjama. Kevadel! Meid õpetati õunapuid pookima ja marjapõõsaid paljundama.
Ema hoidis pohli umbes 30-40 liitrises puidust nõus vee sees. Puhastatud –pestud marjad muidugi. Samuti jõhvikaid (nõu oli pisem). Karusmarjad säilitati klaaspudelites, samuti vees. Mustikatega oli raskusi, need kippusid käärima minema. Suhkrut hakkas vabamalt saama alles peale 1956 aastat .
Üks ilusas Eesti keeles retsept kokaraamatust, millel pole algust, ega lõppu. Toobid ja naelad saab kilodeks ja grammideks lihtsalt. Kui uurisin kalja tegemise retsepti, kus oli öeldud, et lisada 4-ja kopka eest pärmi, võttis kergelt muigama.
Palukmarja sahwt (Pohlamarjad).
Pestakse 10 toopi ilusaid, purust, lehtedest ja halwadest marjadest puhastatud palukmarju hästi puhtaks, pandakse sõelasse ja lastakse wesi ära nõrguda. Ka võib neid enne keewa wee sees hoida ja siis sõelasse kallata. Nüüd pandakse neid sahwtikatla sisse, lisatakse 8 naela suhkurt, kang waniljet ja tükikene kaneeli juurde ning keedetakse,wäikese tule pääl segades ja hoolega wahtu riisudes, kuni hästi klaariks ja paksuks moosiks on keenud. Kui soowitakse, siis wõib ka, kui marjad juba poolpehmed on, kooritud ja tükkideks lõigatud hapusid õunasid, arwata paar toopi, juurde lisada ja mõlemad koos pehmeks, paksuks moosiks keeta. Niisama võib ka õunade asemel kooritud ja libludeks lõigatud sahwtised pirnisid ühes keeta. Pirnisid peab waremalt kui õunasid juurde panema, sest need keewad kauemini. Kui need pehmed ja moos paks on, siis pandakse klaaspurgi sisse. Kui külmaks läheb, siis pandakse wahapaberi ratas sahwti pääle ja seotakse teise wahapaberiga kinni.
Ema hoidis pohli umbes 30-40 liitrises puidust nõus vee sees. Puhastatud –pestud marjad muidugi. Samuti jõhvikaid (nõu oli pisem). Karusmarjad säilitati klaaspudelites, samuti vees. Mustikatega oli raskusi, need kippusid käärima minema. Suhkrut hakkas vabamalt saama alles peale 1956 aastat .
Üks ilusas Eesti keeles retsept kokaraamatust, millel pole algust, ega lõppu. Toobid ja naelad saab kilodeks ja grammideks lihtsalt. Kui uurisin kalja tegemise retsepti, kus oli öeldud, et lisada 4-ja kopka eest pärmi, võttis kergelt muigama.
Palukmarja sahwt (Pohlamarjad).
Pestakse 10 toopi ilusaid, purust, lehtedest ja halwadest marjadest puhastatud palukmarju hästi puhtaks, pandakse sõelasse ja lastakse wesi ära nõrguda. Ka võib neid enne keewa wee sees hoida ja siis sõelasse kallata. Nüüd pandakse neid sahwtikatla sisse, lisatakse 8 naela suhkurt, kang waniljet ja tükikene kaneeli juurde ning keedetakse,wäikese tule pääl segades ja hoolega wahtu riisudes, kuni hästi klaariks ja paksuks moosiks on keenud. Kui soowitakse, siis wõib ka, kui marjad juba poolpehmed on, kooritud ja tükkideks lõigatud hapusid õunasid, arwata paar toopi, juurde lisada ja mõlemad koos pehmeks, paksuks moosiks keeta. Niisama võib ka õunade asemel kooritud ja libludeks lõigatud sahwtised pirnisid ühes keeta. Pirnisid peab waremalt kui õunasid juurde panema, sest need keewad kauemini. Kui need pehmed ja moos paks on, siis pandakse klaaspurgi sisse. Kui külmaks läheb, siis pandakse wahapaberi ratas sahwti pääle ja seotakse teise wahapaberiga kinni.
R 20. august 2008, kl 22.23 |
Mina tegin hoidiste raamatu järgi POHLASALATI (prae kõrvale)
600 gr pohli
1 dl vett
200 gr suhkrut
400 gr õunatükke
Mul oli viiekordne kogus. Õpetus ütles, et keeda pohli vees mõni minut, lisa suhkur, keeda, kuni see lahustunud on ja siis lisa õunatükid ja keeda, kuni need klaasjaks muutuvad. Kuumalt purki!
600 gr pohli
1 dl vett
200 gr suhkrut
400 gr õunatükke
Mul oli viiekordne kogus. Õpetus ütles, et keeda pohli vees mõni minut, lisa suhkur, keeda, kuni see lahustunud on ja siis lisa õunatükid ja keeda, kuni need klaasjaks muutuvad. Kuumalt purki!
. 22. august 2008, kl 11.52 |
ma koguseid ei anna, sest minul käib kõik silma/maitse järgi,aga...
kõigepealt puhastan ja tükeldan magusad õunad ja hapud õunad(neid ei koori, sest koored lisavad vürtsi)
pohlad puhastan ja panen potti. natuke vett kah põhja ja tulele. nii ma neid seal keedan tasakesi kuni katki lähevad, siis lisan hapud õunad ja keedan veel natuke tasakesi. koguaeg peab segama ja vahtu ka vaja võtta. panen suhkru ja kui moosil juba ilus nägu peas on, siis segan hulka veel magusaid õunatükke. need jäävad moosi sisse kui marmelaad...
vahelduseks olen lisanud nii kaneeli kui vaniljekauna kui ka ingverit ja kõiki korraga ka (hõõgveini segu siis)- saab sellist hõõgmoosi..mmm
pane sügavkülma ka. sega suhkrut tervete marjade hulka ja talvel on nad nagu pärlid.
kõigepealt puhastan ja tükeldan magusad õunad ja hapud õunad(neid ei koori, sest koored lisavad vürtsi)
pohlad puhastan ja panen potti. natuke vett kah põhja ja tulele. nii ma neid seal keedan tasakesi kuni katki lähevad, siis lisan hapud õunad ja keedan veel natuke tasakesi. koguaeg peab segama ja vahtu ka vaja võtta. panen suhkru ja kui moosil juba ilus nägu peas on, siis segan hulka veel magusaid õunatükke. need jäävad moosi sisse kui marmelaad...
vahelduseks olen lisanud nii kaneeli kui vaniljekauna kui ka ingverit ja kõiki korraga ka (hõõgveini segu siis)- saab sellist hõõgmoosi..mmm
pane sügavkülma ka. sega suhkrut tervete marjade hulka ja talvel on nad nagu pärlid.
Lee 26. september 2015, kl 19.59 |
pohla-õunamoosile lisatakse küll soodat, 2 liitrit pohli, 2 liitrit õunu, kui pohlad-õunad on juba peaaegu valmis, 0,5 tl soodat sisse, ajad kiiresti segi, tuleb roheline vaht peale, see vahukulbiga kiiresti ära korjata, pärast siis suhkurt ja natuke veel keeta ja moos ongi valmis, kokku läheb moosikeetmiseks umbes 20-25 minutit.
?? 26. september 2015, kl 22.37 |
njahh 26. september 2015, kl 22.44 |
:) 27. september 2015, kl 01.08 |
njahh 27. september 2015, kl 09.57 |
eks igas suguvõsas omad kombed. Egas siis et sinu suguvõsas nii ei tehtud, pole teiste tegemised valed.
Muide, siinkohal üks näide kartulikeetmisest, mida telkust juhtusin nägema ja keetjaks oli väljaõppinud kokk: värske kartul pandi pliidile madalale tulele külma vette ja kui ta oli siis pehmeks keenud, tõsteti kartul lusikaga veest välja otse taldrikule.
Minu suguvõsas pole iialgi nii kartuleid keedetud ja ma ei tea ka kedagi, kes nii neid keedaks...
Muide, siinkohal üks näide kartulikeetmisest, mida telkust juhtusin nägema ja keetjaks oli väljaõppinud kokk: värske kartul pandi pliidile madalale tulele külma vette ja kui ta oli siis pehmeks keenud, tõsteti kartul lusikaga veest välja otse taldrikule.
Minu suguvõsas pole iialgi nii kartuleid keedetud ja ma ei tea ka kedagi, kes nii neid keedaks...
seidi 27. september 2015, kl 10.46 |
Tee asi valmis või pea peal seistes. Tulemus on tähtis :D Mis te vaidlete nagu väikesed lapsed. Olge avatud erinevatele seisukohtadele ja uutele retseptidele.
Mulle on pohlamoosi keetmine üsna tüütu tegevus. Nii palju on vahtu. Vbl ei tohi alguses suhkrut panna?
Pohlamoosile polegi vaja mingit erilist kogustega retsepti. Pohlamoos säilib ka ilma suhkruta. Lihtsalt vesi ja pohlad. Kui tahad keeda moosiks aga jah, vaht tuleb ära sel juhul võtta. Või säilib pohlamoos ka koos vahuga? Pohl ei ole ju tavapärane mari.
Mulle on pohlamoosi keetmine üsna tüütu tegevus. Nii palju on vahtu. Vbl ei tohi alguses suhkrut panna?
Pohlamoosile polegi vaja mingit erilist kogustega retsepti. Pohlamoos säilib ka ilma suhkruta. Lihtsalt vesi ja pohlad. Kui tahad keeda moosiks aga jah, vaht tuleb ära sel juhul võtta. Või säilib pohlamoos ka koos vahuga? Pohl ei ole ju tavapärane mari.
:) 27. september 2015, kl 10.48 |
:) 27. september 2015, kl 10.55 |
Seidi: kuna minule on lapsest saati seletatud, et vahtu tuleb hoolsalt korjata, siis minul on lausa vastupidine häda - ei tule vahtu! Noki seda natukest... Tõsi, keedan koos õuntega. Võibolla need korjavad selle vahu endasse. Nii et kõik jääb sisse, mis vahuga peaks eralduma, okkad ja lehed, mis ikka vahel sekka satuvad. Suhkru panen, kui mass veidi ühtlasemaks läinud ja õunad kokku tõmmanud, mitte päris algul.
Igatahes seisavad hästi.
Igatahes seisavad hästi.
m6tekam 27. september 2015, kl 21.48 |
---------- 28. september 2015, kl 01.10 |
m6tekam Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> on marjad purustada, eriti õunad. liiga pikk keetm
> ine kaotab väärtuslikud vitamiinid.
Mida sa purustamise all mõtled? Tampimist või blenderis homogeense massi tekitamist?
Nii õunadtükid kui pohlad keevad ju niigi üsna kiiresti läbi, neid polegi vaja ühtlaseks purustada, vabalt võivad marjad/tükid sees olla.
-------------------------------------------------------
> on marjad purustada, eriti õunad. liiga pikk keetm
> ine kaotab väärtuslikud vitamiinid.
Mida sa purustamise all mõtled? Tampimist või blenderis homogeense massi tekitamist?
Nii õunadtükid kui pohlad keevad ju niigi üsna kiiresti läbi, neid polegi vaja ühtlaseks purustada, vabalt võivad marjad/tükid sees olla.
Vana eestlane 28. september 2015, kl 15.56 |
seidi 29. september 2015, kl 11.46 |
musi 04. oktoober 2015, kl 22.24 |
:) 05. oktoober 2015, kl 01.09 |
nii 05. oktoober 2015, kl 20.46 |
Teen lihtsalt 25. oktoober 2015, kl 11.22 |
Pohlad-õunad pooleks, korraga potti, poti põhja 1-2 cm vett. Kui juba ilusti tasakesi keeb, siis lisan suhkru, 1 kg materjali kohta 200 g, mitte rohkem. Muidugi vahu koorin, keedan kokku 20 minutit.
Tänavu tegin ka 800 riivitud suvikõrvitsat, 200 pohli, 200 suhkrut. Pohla maitse lööb igal juhul üle. Jäi veidi vedelavõitu- aga ta võib ju vedelam ka olla. Järgmine kord pigistan suvikõrvitsa kuivemaks.
Tänavu tegin ka 800 riivitud suvikõrvitsat, 200 pohli, 200 suhkrut. Pohla maitse lööb igal juhul üle. Jäi veidi vedelavõitu- aga ta võib ju vedelam ka olla. Järgmine kord pigistan suvikõrvitsa kuivemaks.
u 27. oktoober 2015, kl 12.14 |
mul pohlad alles ämbriga sahvris, lihtsalt vedelat mett kallasin peale. toormoos ongi kõige parem. see värv...
kui keedan, siis õuntega: tunde järgi, ei mingit retsepti ega soodaga "uimastamist". erilist vahutamist pole märganud.
seesama toor-või keedumoos ongi mu verivorsti-salat ka, samuti kala juurde. jah, ja isegi Viini šnitsli juurde pakuti seda ühes söögikohas meist palju lõuna poole. vbl pohlad kasvavad kõikjal liivastes männimetsades?
kui keedan, siis õuntega: tunde järgi, ei mingit retsepti ega soodaga "uimastamist". erilist vahutamist pole märganud.
seesama toor-või keedumoos ongi mu verivorsti-salat ka, samuti kala juurde. jah, ja isegi Viini šnitsli juurde pakuti seda ühes söögikohas meist palju lõuna poole. vbl pohlad kasvavad kõikjal liivastes männimetsades?
soodad 27. oktoober 2015, kl 22.49 |
kui vanasti opakaid leidus siis tänapäeval võiksid inimesed siiski targemad olla. mõni veel vist päris kõrgesti koolitatud aga nii jampsi juttu ajada: soodat moosi sisse - ajavat mustuse välja. mida musta on metsast toodud pestud pohlades? Kas enne ei teadnud, et sooda hakkabki happega reageerima ja vahutama? Millised mõistused.
u 29. oktoober 2015, kl 09.12 |
nojjaa 31. oktoober 2015, kl 22.21 |
soodat nüüd küll kartma ei pea, aga kas just moosi sellega teha ??
(mõni isegi ajab sõralist sellega minema.. )
oopis teine teema on kurkide marineerimisel kasutada aspiriini.. vot sellest küll aru ma pole saand..
ma ise ei marineeri enam aastaid vaid ainult hapendan, aga vanasti tegin ikka vaid äädikaga ja säilisid ilusti.
aaa :)) ma lisasin viina (ise ka ei tea, miks, aga tundus põnev vähemalt aspiriini kõrval :)))
moose teen vähe, aga keedan neid siis vaikselt ja vähe aega, ning vahtu tuleb ka imevähe..
(mõni isegi ajab sõralist sellega minema.. )
oopis teine teema on kurkide marineerimisel kasutada aspiriini.. vot sellest küll aru ma pole saand..
ma ise ei marineeri enam aastaid vaid ainult hapendan, aga vanasti tegin ikka vaid äädikaga ja säilisid ilusti.
aaa :)) ma lisasin viina (ise ka ei tea, miks, aga tundus põnev vähemalt aspiriini kõrval :)))
moose teen vähe, aga keedan neid siis vaikselt ja vähe aega, ning vahtu tuleb ka imevähe..
Evi 30. august 2020, kl 10.15 |
Ka mina lisasin soodat pohla-õunamoosile. Keetmisel eraldus roheline mustjas vaht. Vahukulbiga võtsin vahu pealt. Kuna minul oli võrrelda soodata ja soodaga keedetud moose, siis viimane tundus minule mahedama maitsega ni ilusama punase värvuse poolest erines kindlasti. Mõlemal moel keedetud moosid maitsesid väga hästi. Kuid siiski - edaspidi kasutan soodat. Ega minagi hästi uskunud sooda kasutamise kasutegu. Aga proovisin väikese kogusega ja mulle sobis.
uu 09. oktoober 2020, kl 09.06 |
Lisa postitus