Peab hea kartul olema, nt. ,,Laura,, Pesematta Printsess,, või,,Van Gogh,,. Tänapäeva kartulid kasvatatakse väetisega, mis lähevad peale keetmist siniseks.
Enda kasvatatud kartul, arvan et võib ikka deflon pann olla. Kaant ei tohi peale panna
muidu ei aura vesi kiirelt ära, vett küll ei tohi juurde valada, rikub kõik ära, õli peab olema minimaalselt, nii vähe kui võimalik, searasvaga pole tänapäeva inimene enam harjunud. Alumised küpsenud kartulid korja taldrikule ja söö ära.Jätka praadimist ja söömist kuni kõht on täis, ülejäänud mis korraga valmis said paku perele, need ei ole enam nii maitsvad kui need esimesed. Ma ise pole seda õiget maitset saanud mis emal tuleb, ainult see vana raudpann on veel proovimatta.

Huvitav, minul küll kartulid peale keetmist siniseks ei lähe, pigem olen kuulnud seda nõukaaja sööklakartulite kohta. Jutt siis ikka tavalistest poest ostetud kartulitest.

miks kartul läheb siniseks?
Olen kartulit ise kasvatanud ja ise müünud, leti taga seisnud.Müüsin keskturul, nii et sinna käis üle linna rahvast.Oli igasugust rahvast, aga reeglina oma klientuur.Mind pani imestama, et teinekord minu oma, läbiproovitud kartuli peale keegi tagasisidena ninna kargas. Püüdsin olla rahulik, leti taga on igasuguseid nähtud.
Ükspäev teatas mu äsja lasnamäele kolinud laps, et tal kartulid otsas ja kartulid said ka kohale viidud, muidugi parimad oma lapsele ikkagi. Miskil ajal nägin ta majapidamises poekartuleid, aga ei pööranud sellele erilist tähelepanu, me nagu rohkem maal ise.
Lasnamäe aeg jäi lühikeseks ja miskil ajal tuli meil pelgulinnas jälle kartul kõneaineks, aga laps päris ettevaatlikult et äkki mul on miskit muud kartulit, sest too olevat seest must...Minu lemmikkartul, mida ise iga päev söön!?.... Must siis must, muud kartulit mul talle anda polnud, aga pelgulinnas seesama kartul enam must polnud. Ja ei olnud ka Märjamaa puurkaevuveega keetes....Ega muud mõtet pähe tulegi et lihtsalt veed on erinevad ja kurat teab mis siin linnavees üldse on?

Igal kokal omad nipid kartulite praadimisel,aga nagu eespool keegi mainis,oleneb toidu maitse kõige enam kartulisordist.Leidke õige sort ja toit ei lagune,läheb korralikult pruuniks ja maitseb hästi.

Kusjuures "SURMALE" (väga õudne muidugi!) ja teistele tahan sõna sekka kirjutada, kui te valdavalt ei oska õieti valmistada, et just juba enne keedetud koorega kartul, millel muidugi peale keetmist õrn koor maha kooritud soojana veel, siis tuleb see nagu maispaber lahti, ning jahutatud, st. külmikust võetud, vahet pole missuguse kujuga max. poole cm läbimõõduga tükkideks lõigata ja neid praerasvas, ütleme seapraest ülejäänud rasvas, võib olla ka vähese puljungiga praadida. Kõige parem pann on malmpann, selle tunneb tema raskusest ära. Mingit vett ei pane, soola lõpus maitse järgi, sest praerasvas võib juba soola olla küllaldaselt, kartulimaitseaine ka lõpupoole. Kaant võib kasutada, kuid nendega tuleb tegeleda praadimise käigus, st. aegajalt segades, mitte jätta kauaks segamata ja telekat vahtida, siis tulevad ühtlaselt kuldpruunid. Praadimise keskel lisada peotäis keskmise panni kohta mugulsibulakuubikuid. Kui olete serveerinud võte lisada lisandeid, maitsemajoneese vms. Õppige kõvad kokad!

pole kunagi kuulnud et kartuleid peab enne praadimist keetma. Kui teed sedasi, siis kutustakse seda eilsete keedetud kartulite soendamiseks :) irw
Tuli pliidile alla, kartulid pestud viilutatud nõrutatud, pann tulele, kui pann kuum, siis õli peale, kui õli kuum, siis kartulid peale. Tegelikult pole midagi lisada mis eelpool öeldud pole. Vett ei panda mingil juhul irw

Praetud keedukartulitel ja toorelt praetud kartulitel on väegade suur maitsevahe. Need viimased on palju paremad. Ja ikka searasvaga praadige, mitte õliga.

Mina praen kartulid taluvõi+õli sees, siis tulevad mõnusad krõbedad.

Traditsioonilisi praekartuleid õliga ei saa, sest vanasti Eestis õli ei kasutatud. Rasvaks on kas searasv, pekikuubikud, kas värske-, soola- või suitsupeki omad. Sammuti või! Maitseks võib praadida koos kartuliga ka sibula, kuid rohelist sibulat ja tilli lisatakse hiljem, peale praadimist. Mingeid pipraid ei kasutata, sest need nullivad sibula õrna maitse.
Õli kasutamisega tehakse sisuliselt friikartuleid pannil, aga nende maitse on ju teine.

... aastast 2009, kuidas teeb preat.kartulit
Roman Zastserinski:

https://www.youtube.com/watch?v=zL1lHckZbic

Mina teen samamoodi, ainult viilutan kartulid ja loputan sõelas tärklise maha ja kuivatan (majapidamispaber). Pannile ma mingit kuhja ei pane, kui tahan rohkem, siis teen paar pannitäit.
Sibul seepärast hiljem, et kartulid jäävad siis krõbedaks ja sibul läheks muidu kõrbema, selleks ajaks ka kuumust tuleb juba vähendada.
EI MINGIT VETT!

Kes kogu panni täis lööb ääreni, see võib muidugi vett panna ja kaane all valmistada, ainult siis tuleb mingi keedu- ja praekartuli vahepealne plödi neist, sest vahepeal peab segama ja kiiremini valmivad lähevad pehmeks.

*
Hoopis eri asi on ülepraetud kartulid. Need on ka väga head. Lihtsam ja kiirem. Kui on kooritud keedetud kartulid, siis need külmkapis seisavad mitu päeva. Väga lihtne on teha kasvõi mingi kartuli-singi-munaroog näiteks kiiresti.
Muidu lõikan nad valmis sellisteks ebamäärasteks seibideks ja kui rasvaaine on kuum, kallan korraga peale. Lõpus sool, pipar.

Maitse asi, aga minule koorega keedetud kartulid ei meeldi. Ainult päris värskeid kartuleid ma ei koori, vaid hõõrun koore selliste karedate kartulikoorimise kinnastega maha, kui koor juba paksem on.

Eks kartulisordist ka oleneb,aga paremad tulevad malmpanni peal,seapeki ja hea maitsega suitsuvorstitükikestega.Lisan ka ühe loorberilehe,soola,pipart. Kui kartul praadub,samal ajal kloppida kolm muna vahule. Kui kartul juba krõbe ja nämmu,siis riivitud juustu,hakitud sibulat, tilli, veel midagi ja siis üle valada munaga. natuke veel kaane all hoida ja andke hammastele head maitsta.
Kellele ei meeldi ,ärgu tehke!

Lased õlitatud panni kuumaks umbes 4-ga, viskad peale paar kanakintsu või koibi-koivaotsakesi, kõrvale väiksemad kartulid umbes 4-ks lõigatult, kanale cayenney pipart ja üldiselt soola nagu tavaliselt. Keerad temp. 3-le ja lased neil kaane all haududa 30 min., keerad ümber(kartulid ükshaaval) ja lisad törtsu taluvõid. 10 min. kaane all ja siis paned käpatäie värsket hakitud kukekat või puravikku, 10 min. veel kaane all. Tahad krõbedamat, võtad lõpus kaane ära ja passid peale. Omal pole tavaliselt aega, sest vaja juturaamatut lugeda. Muideks selle puraviku lisamise avastasin ma alles eile õhtul, lihtsalt katsetasin.

kasuta malmpanni, aja rasv pannil kuumaks siis viska kartul pannile aga ära koorma yle panni ja segda tuleb vaid mõned korrad sest muidu saadki vaid putru

See on ühe inimese retsept.
Pese ja viiluta üsna õhukeseks 5-6 väiksemat kartulit. Elektripliidil nupp 4-ja peale, tiba õli ja viiluta kartulid pannile. Siis lisa tiba võid ja raputa soola.Keera nupp kolmele ja lase kaane all 20 min. Keera ümber ja lase kaaneta, kuni kõrval suurel kuumusel kiirmarinaadis liha teed. Kanafilee läheb ka kiirelt.Mis iganes.
Kartulid tulevad kuldsed, osad mõnusalt krõbedad, mina raputan neile enne serveerimist tilli peale.
Hacmann deflonpanniga teen.

Mõni kartulisort ei taha 20 min.,vaid vähem, eks lõhna järgi tunned.

Pann on nn keraamilise põhjaga 26 cm läbimõõt, puukütte pliit või tavaline elektripliit 2 plaati.

5-s põlvkond teeb nii:
11-13 kartulit tükeldatud SUUREKS, st keskmised pooleks, suured neljaks, ülisuured kuueks.

pann kuumaks, rasvaollus kuumaks, nõrutatud kartul pannile ja kohe kaas peale. Siis puhastan ja hakin sibulat, see tehtud, raputan kartulitele laiali (2-3 sibulat) ja raputan peale ka soola ning aerutan kõik segamini. Kaas peale. Elektripliidil 4 jaotust, oli 4-peal, nüüd 3-le ja hiljem 2-le.

pann on päris kuhjas-täis, alt praeb pruunikaks ja kaane all aurub pehmeks. Aega läheb rohkem kui õhukestega, aga meile meeldivad need üle kõige.

Meie praeme teisiti: noorpõlves oli mu naabriks perekond Siberist, väga vahvad inimesed ja head kodukokad. Nemad tegid kartuleid samamoodi, aga lisaks rohkele sibulale viilutati pannile ka uhkelt küüslauku. Küll need kartulid maitsesid hästi! Lisandiks nende lihale ja salatitele, mis olid ka ülimaitsvad.
Nii et ehk see 5. põlvkond polegi midagi uut avastanud.

Just nii, naeratus, juba 5 põlvkonda tehakse meil nii.

Minu ämma vanaema maalt pani puupliidile, millelt ta rõngad ära võttis, tohutusuure veneaegse raudpanni (sellel pannil ta praadis ka räimi), kuna sellel polnud kaant, siis peale läks kummuli emaileeritud pesukauss. Kartulid olid suures kuhjas ja küpsemist vaadati järjekordse segamise ajal.

:-D

Koori kartulid ära. Lõika kartulid kuubikuteks. Pann peab olema kuum, lisa võid või rapsi õli. Kartulid pannile. Kui kartul on pannil olnud umbes 2 minutit lisa tükkeldatud 1x suur sibul. Pane kaan peale kaheks minutiks. Siis võta kaan ära ja enam peale ei pane! Lisa soola ja musta pipart. Ära sega kartuleid hoogsalt vaid laste neil praadida. Muidu nad ei saa piisavalt värvi. Siis lisa rohelist sibulat ja värsket tilli, (tükkeldatud).. Prae veel umbes 2-3 minutit.

Praetud kartulite juurde sobib väga hästi Alma naturaalne kodujuust (ilma hapukooreta!!) Kui tahta midagi huvitavamat, siis kasuta üks terve 330g kodujuustu tops ja sinna lisa üks valmis olev avokaado, mis on pudruks tehtud kahvilga. Sega kodujuust ja avokaado kokku. Lisa tsipa soola ja ongi uus maitse elamus! Tänud.

Mis asi on raudpann? Malmpann ehk ikka

Ei tea mida raudpanni all mõeldakse aga kõige paremad praekartulid tulevad selle vana veneaegse ümmarguse panniga, millel vars taga. Sellega tulevad ka ahjukartulid kõige maitsvamad. Tänapäevase teflonpanniga ei saa tee iialgi niisuguseid kartuleid kui vanaema tegi. Ja puuküttega pliit või siis ahi peab ka olema. Seda panni enam Eestis pole poodidest leidnud, võibolla on Venemaal. Hoian enda oma nagu silmatera.