Tahaks endale soetada videokaamera, et jäädvustada sündmusi ja reise. Oleks kes annaks asjaliku nõu - millist osta? Pigem ostaks veidi kallima ja kvaliiteetsema. On keelegil mõne konkreetse kaameraga kogemusi? Tore oleks kuulda neid.

Endal kasutusel Sony HDR-PJ260VE
Euronicsist sai paar aastat tagasi ostetud 650eur eest. Nüüd ilmselt soodsam. Pole ühtegi paha sõna öelda - kõrgresolutsiooniga videod tulevad.

parem osta kasutatud kaamera, saab soodsamalt.

peaks olema,guugelda!

Videokaamerate turgu valitseb SONY. Ühelgi teisel tootjal pole samal tasemel pildistabilisaatori-tehnoloogiat käest filmimise jaoks. Ka videokoodek on neil parim (AVCHD2.0 või XAVCS). Lisaks nüüd on olemas ka mitu mudelit mis teevad 4K videot.

Euronics'ist osta ei tasu, liiga suur juurdehindlus. Sama kehtib ka Sony Center kohta. Mõnele asjale on neil ligi kolmandik hinda juurde pandud.

On odavamaid kohti. Ei hakka reklaami tegema, otsi ise...

4K kaameratest soovitaks 2015.a. mudelit:
FDR-AXP33 - 1129€

FullHD kaameratest soovitaks 2014.a. mudelit:
HDR-PJ810E - 709€

Need on kõige parema omaduste, kvaliteedi ja hinna suhtega, kõige võimekama pildistabilisaatoriga ka. On ka mitmeid veelgi kallimaid, millel mõned omadused veel paremad, kuid samas mõni teine nüanss puudulikum (rohkem profitööks suunitletud ja kaalult ka kobakamad).

Aga kui need eespool väljatoodud mudelid ikkagi ka liiga kalliks jäävad, siis teises järjekorras võiks valida FullHD kaameratest 2015.a. mudeli:
HDR-PJ620E - 474€

Lisaks hinnaklassis 200-300€ on ka veel mudeleid, kuid nende omadused on nõrgemad (väikese sensori tõttu hämaras pildil mürad ja samuti vähemsuutlikum pildistabilisaator).

...lisaks veel tuleks juurde osta:

1) Teine suurema mahutavusega aku, kuna kaameraga karbis kaasasolev on alati pandud kõige väiksem-odavam, mis peab vastu 1-2 tundi max. Samas kui kõige suurem aku
NP-FV100 - 109€
peab vastu ca 8 tundi täismahulist videosalvestust (FullHD kaameratel).

2) Mälukaart või mälukaardid (olenevalt mahuvajadusest). Osadel kaameramudelitel on ka natuke sisemälu, kuid mõistlik on salvestada ikkagi eraldi kaardile. Tavaline SD või MicroSD (koos adapteriga) mälukaart, kiirusklass 10. Soovitatav vähemalt 32GB mahuga (2,6 tundi AVCHD2.0 FullHD salvestust). Selle 32GB saab soodsamatest arvutipoodidest ca 20€ hinnaga (soovitatavad tootjad: Kingston, Sandisk). Aga ka 64GB kaardid pole enam väga kallid täna.

3) Statiiv. Pole tingimata vajalik, kuid pikemate ürituste filmimisel väga kasulik. Neid on laias valikus ja erinevate hindadega, kuid mudel
VCT-VPR1 - 119€
on täpselt nende kaamerate jaoks disainitud, koos käepidemes asuva juhtpuldiga, millel on start-stop, zoom ja veel mõned nupud.

mitte poest Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> parem osta kasutatud kaamera, saab soodsamalt.

Kasutatud kaamerate hulgast soovitaksin valida SONY 700-seeria 2012-2013.a. mudelite hulgast. Nende hinnad uuena olid 1000-1600€ vahemikus, praegusi järelturuhindu pole vaadanud. Väga hea müravaba pildiga, hämarasuutlikkusega ja parima pildistabilisaatoriga FullHD kaamerad, mis võimaldavad ka 50(60) kaadrit/sekundis täiskvaliteedis salvestust. Mudelid:
HDR-CX730
HDR-PJ740
HDR-CX760 (USA versioon)
HDR-PJ780
HDR-PJ790 (USA versioon)

Kasutatud kaamera puhul aku võib olla väsinud. Võib olla ka põrutuste/kukkumiste varjatud defekte (nende mudelite güroskoopiline pildistabilisaator ei soosi julma kohtlemist), aga eks see ongi kasutatud tehnika ostmise risk.

2011.a. ja vanemaid mudeleid ei soovita osta enam, neil on mitmed tänaseks kasulikud võimalused puudu.

Kirjutaja VC tundub olevat kaamerate asjus väga kogenud. 1200€ kaamera eest on minu jaoks üsna kopsakas summa, aga samas kui ma tahan saada korraliku asja ja tean, et see videokaamera on seda raha väärt, miks ka mitte. Ostes kolme või neljasaja eurose kaamera võib-olla ma mõne kuu pärast olen pettunud, ning plaanin selle välja vahetamist.

Hinna suhtes pead muidugi ise otsustama, seda ei saa kõrvalt soovitada ega sundida. Tõsi see on, et kallimad mudelid on paremad (samas üle 1500€ enam olulist paremust pole, nimelt sealt edasi lisanduvad vaid mõned proffide jaoks vajalikud erifunktsioonid, kuid pildikvaliteet ja 95% võimalusi on juba 1000-1500€ videokaameratel praktiliselt tipptasemel olemas).

Siiski eelkõige tuleb valiku tegemisel otsustada, kas 4K video võimalus on vajalik või mitte. Kui ei ole seda vaja, võib piirduda ka eespool mainitud 700€ FullHD kaameramudeliga (või mõne eespool mainitud kasutatud vanema mudeliga). Kuigi samas... ka siis kui 4K väljundit reaalselt ei kasuta, on ka FullHD pilt neil 4K võimalusega kaameratel märgatavalt kvaliteetsem kui lihtsalt FullHD kaameratel. Nimelt see 4K lähtematerjal annab ka allarenderdades palju selgema FullHD pildi. Allarenderdada saab alternatiivina ka pärast salvestamist arvutis, samas säilitades oma arhiivis ikkagi originaali 4K kujul, tuleviku jaoks. Lisaks saab 4K videost välja võtta kaaderhaaval fotosid, mille kvaliteet on täiesti korraliku ülemise otsa kompakt-fotokaamera tasemel. Selline 25 kaadrit sekundis 4K videovoog võimaldab hiljem välja valida kõige parema näoilmega ja poosiga fotod, mis on juba suur eelis mistahes fotokaamerate ees. Kuid otseselt on täna 4K video tarbimine veel natuke raskendatud. Sellega tegelemine (montaaž, renderdamine) nõuab viimase taseme arvutit ja sellise videomaterjali edasijagamine tuttavatele pole ka eriti reaalne. 4K monitorid ja telerid on täna veel haruldased ja kallid. Samas aga ikkagi pole paha kasvõi arhiveerida juba täna tehtavad videod 4K kujul. Väliste kõvaketaste ja NAS'ide terabaidid maksavad suhteliselt vähe. Ja muidugi on 4K kaameral olemas ka tavalise FullHD salvestuse kõik variandid, nii et ei pea tingimata midagi eraldi ümber renderdama kui ei soovi. FullHD salvestusel on kõigil neil kaameratel (ka 4K mudelil FullHD režiimis) ka hästi sujuva 50 kaadrit sekundit filmimise võimalus, samas kui 4K režiimis on nimetatud kaameral maksimaalne kaadrisagedus 25 (tänane tehnika tase ei võimalda ühe protsessoriga kaameral rohkemat veel, 4K/50fps võimalus on vaid 7000€ maksval profiversioonil esialgu).

Üldiselt sel videokaamerate teemal on veel palju nüansse, millest võiks rääkida, kuid sedasi ilma täpsema sihita läheb jutt laiaks-pikaks. Kui on konkreetsemaid küsimusi, siis küsige julgesti. Olen juba mõnda aega videofilmimise ja videotöötlusega tegelenud, erinevaid variante ka võrrelnud ja kogenud.

Miks parematel aparaatidel on optilised suumid ainult 10 ja 12x? Kui odavamatel on 20 ja 30 või isegi 50 kordsed. Kas 10x suum väheks ei jää?

Anu86 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Miks parematel aparaatidel on optilised suumid ain
> ult 10 ja 12x? Kui odavamatel on 20 ja 30 või iseg
> i 50 kordsed. Kas 10x suum väheks ei jää?

Kaamera zoomi ulatus on pöördvõrdelises sõltuvuses sensori suurusega. Mida väiksem sensor, seda suurema zoomi saab organiseerida (ilma et kaamera mõõtmetelt teleskoobiks muutuks). Aga samas, mida väiksem sensor, seda rohkem üldist müra pildile tekib. Eriti hämaras (ja tavalise valgusega siseruumides) muutub väikse sensori pilt päris sogaseks. Need 50-kordse zoomiga kaamerad teevad selget pilti ainult hea päevase välisvalgusega. Ning mida rohkem sisse zoomida, seda väiksemaks muutub kaamera suhteline avaarv ja seda enam veel on valgust juurde vaja, et mürasid vältida. Nende 30-40-50 kordsete zoomidega saavutatavad pildid on alati koledad ja ebateravad. Lisaks veel see, et nii suure zoomi korral on juba ka raskusi kaamera käes hoidmisega (iga millimeeter kaamera liigutamist võrdub terve kaadri võrra objekti liikumisega). Ka pildistabilisaator ei suuda enam nii suure zoomi korral piisavalt abistada.

Praktikas võiks kasuks tulla kuni 20x zoom. Jah, näiteks sel 4K mudelil on ainult 10x zoom, kuid tal on lisaks sellele veel sujuvalt edasiulatuv nn "clear image zoom" mis kokkuvõttes annab 20x zoomi kätte. Tuleb veel lisaks arvestada, et see reaalne zoomi ulatus sõltub ka lähtepunktist, et milline on kaamera vaatenurk algasendis ilma zoomita, et kas on lainurk või keskmine - näiteks lainurk-videokaameratel (Sony 700-seeria) on see fookuskauguse ekvivalent f=26mm, mis 10x zoomiga annab f=260mm ekvivalendi. Aga 4K mudelil on lähteasendiks f=29,8mm, mis 10x zoomiga annab juba f=298mm ning 20x zoomiga juba ligi 600mm. Väga ligikaudselt iseloomustades, see annab ca 10 meetri kauguselt filmides võimaluse võtta kaadrisse inimese nägu ainult.

Muidugi see zoomi vajadus taandub paljuski sellele, mida on plaanis konkreetselt filmida. Tüüpiliste ürituste (koolisaalide kontserdid, konverentsid, ümber jaanitule tantsimine) puhul on 10-20x zoom täiesti piisav. Pigem tuleb just leida kaameraga lähemale mineku võimalus, sest kaugelt filmimisel tekivad ka muud probleemid (publiku pead jäävad ette, publiku jutuvada lööb esineja heli üle jne). Aga turisti jaoks, kes soovib filmida teiselpool suurt jõge asuvat monumenti või kirikutorni tipus olevat nikerdist, oleks muidugi vaja suuremat zoomi. Samas, nagu juba öeldud, see suur zoom ei tähenda et siis saaks ka selge pildi.

Zoomi tunnetuse osas võid muidugi ka eelnevalt külastada mõnda poodi, kus need kaamerad on letil välja pandud (näiteks Sony Center, seal minu teada on nad töövalmis), nii et saad kohapeal kaameraga ringi vaadates katsetada, kuidas zoomi ulatus tundub.

Zoomi ulatuse pildinäited (video snapshot-kaadrid, hämaras):
Sony HDR-CX730 (10x optiline zoom, 17x clear image zoom):

1) Ilma zoomita (zoom=1x) f=26mm (lainurk)
http://www.upload.ee/image/4612295/zoom01x.jpg

2) Max zoomiga (zoom=17x) f=442mm
http://www.upload.ee/image/4612296/zoom17x.jpg

Tänan kirjutajat VC asjalike nõuannete eest. Ma mõtlen ja seedin natuke seda asja, ning vajadusel küsin veel.

Väga õige teema. Olen juba samuti tükk aega endale videokaamerat plaaninud osta. Ainult, et pole olnud head nõuandjat. Poes müügimehed võivad sinule kõike rääkida, muidugi eks nad ole sellel alal pädevamad ka kui mina. Eelnevate juttude põhjal valida kahe varjandi vahel. 4k kaameral on üsna krõbe hind, kuid samas kui ta on seda väärt - miks ka mitte. Samas kui tema Full HD pilt on ka oluliselt parem kui teisel, siis valikut väga polegi. Mõne aasta pärast on võib-olla kõik kaamerad 4k, või ei arene see tehnika nii kiirelt. Aga kas on just nii head vaja koduseks kasutamiseks? Seda tuleb mõelda.

Praegusel hetkel ongi selline olukord, et pole üheselt soovitatavat ainuõiget varianti, mida valida. Kusjuures see olukord kestab nüüd kuni järgmise 2016.a. märtsini (Sony uued aasta mudelid ilmuvad peamiselt just märtsis, kuigi mõned spetsiifilisemad ja proffidele suunatud tooted võivad ka sügisel välja tulla, hetkel veel seda muidugi ei tea).

Kui oleks sama küsimus esitatud siin aastal 2012 või 2013, siis oleks üheselt olnud kindel vastus - Sony 730/740/760 mudel (2012 mudelid, saadavus lõppes 2013 alguskuudel) või Sony 780/790 mudel (2013 mudelid, saadavus lõppes 2014 alguskuudel). Need mudelid on ka täna hinnatud, sest need on 1/3" (täpsemalt isegi 1/2,88") sensoriga FullHD kaamerad. See 1/3" on just selline ideaalne FullHD videokaamera sensorimõõt, mida kasutab ka suur hulk proffide, sh. TV-stuudiote kaameraid (kuigi viimased on 3CCD ehk iga värvi jaoks eraldi sensor, aga just ikka see suurusmõõt). Aastal 2014 Sony miskipärast loobus selle sensorisuurusega laiatarbemudelite edasiarendamisest (kuulujutud räägivad, et profid hakkasid neid 1000-1500€ hinnaga laiatarbemudeleid liiga palju ostma ja seetõttu kahjustasid Sony kunstlikult kallimaks keeratud hinnaga profitoodete turustamist). Nii siis asendas aastal 2014 Sony oma väga hästi vastu võetud 700-seeria hoopiski uue 800-seeriaga, mis vaatamata suuremale seerianumbrile kasutab veidi pisemat 1/4" sensorit. Aga muidu on tollel 800-seerial muud 700-seeria head omadused ja funktsioonid kõik olemas. Lihtsalt hämaras on suutlikkus natuke nõrgem ja DOF effekt ka veidi tagasihoidlikum.

Samas 2014 algul ilmutas Sony paralleelselt ka oma esimesed 4K mudelid. Milledest on tänagi jätkuvalt pakutav FDR-AX100E (esialgu oli hinnaks 2100€, täna aga 1720€, mis siiski ikka kallivõtu). See kaamera kasutab suurt 1" sensorit ja suuremõõdulist objektiivi, seetõttu on tema pildikvaliteet ülihea ja hämarasuutlikkus super. Kuid sellest tingituna on ta ka oluliselt kobakam ja raskem, ausalt öelda käes hoida suhteliselt ebamugav. Ning kuna objektiiv on suur ja raske, siis ei olnud võimalik sellele mudelile teha ka güroskoopilist pildistabilisaatorit (Balanced Optical Steady Shot ehk BOSS), mis tähendab, et temaga filmides on vaja väga kindlat kätt ja sellegipoolest jääb tulemus hüplik. Seetõttu pole see kaamera amatöörile soovitatav. Lisaks on tal omamoodi bugisid, näiteks kohutav "rolling shutter" moonutus, mistõttu ei saa temaga teha kiirelt liikuva paneeringuga kaadreid. Staatilisi maastikuvaateid filmides on pilt muidugi üliterav, nagu profifotoaparaadiga tehtud... Samal 2014 aastal ilmutati ka teine 4K kaamera Sony PXW-Z100, mis on päris proffidele suunatud mitmekilone õlal kantav kobakas mudel proffihinnaga 7000€ kuid paraku siiski mitte sellele hinnale vastava pildikvaliteediga, seetõttu jätame tolle praegu vaatluselt kõrvale (tema hea omadus on küll kõrge bitratega salvestus ja 4K/60fps suutlikkus, samas väga erispetsiifilist XQD formaati mälukaardid ja kolakas kallis aku).

Nüüd just kuu aega tagasi ilmus aga 2015.a 4K mudel, seesama eespoolnimetatud FDR-AXP33, mis on just omamoodi 2.põlvkonna kompromiss eelnenud 1.põlvkonna pilootmudelitest ja suunatud just laiale tarbijaskonnale. Temal on 1/2,4" sensor, mis võimaldas ehitada talle taas selle ihaldusväärse kõige täiuslikuma BOSS stabilisaatori ja teha üldse kogu kaamera taas kätte mahtuvaks. Selle pilditeravus ja hämarasuutlikkus on küll natuke kehvemad kui tollel eelmise aasta 1" mudelil, kuid tavatarbija jaoks ei tohiks vähemalt see teravuse kerge kehvemus olla nii primaarne, ikkagi palju parem kui mistahes FullHD teravus. Hämarasuutlikkuse osas on küll natuke kahju, et see AXP33 mudel jääb siiski alla isegi FullHD kaamerate 700-seeria hämarasuutlikkusele. Kuigi tal on veidi suurem sensor kui legendaarsel 700-seerial, on tal samas 4K tõttu ka 4 korda rohkem piksleid, seetõttu kokkuvõttes on tal ikkagi pisemad sensoripikslid ja seetõttu just kehvem hämarasuutlikkus. Youtubes on olemas sama teekonna rännakuga paralleelselt mõlema 4K kaameraga filmitud testvideoid.

Sellest FDR-AXP33 mudelist on olemas ka FDR-AX33 versioon, mis on ilma projektorita (ega see projektor eriti vajalik asi pole küll) ja seetõttu odavam, alla 1000€, kuid tundub et seda müüakse ainult USAs, samas kui Euroopas pakutakse ainult projektoriga varianti. Muidugi võib ka USA'st tuua (mitte saata!), kuid tuleb arvestada, et USAs on kaamerate kaadrisagedus 30fps Euroopa 25fps asemel. Mis oleks justkui veidi parem, kuid näiteks päevavalgustorudega ruumis filmides tekitab see taustavalguse häiriva plinkimise efekti, kuna need meie lambid 50Hz voolusageduse tõttu ei sünkroniseeru 30fps kaameraga (USA voolusagedus on aga 60Hz).

Aga mis puudutab teiste firmade videokaameraid, siis Canon on nüüd hiljuti jäänud arengus mitu aastat maha. Samsung teeb ka midagi, kuid ka selliseid lihtsama massitarbija alumise otsa mudeleid. Ainus kes natuke Sony'le kannale astub, on Panasonic. Tema on jätkuvalt videokaamerate tootja nr.2 ja temal on ka juba mingi 4K esmamudel nüüd olemas, siiski mitte Sony tasemel. Kuigi Panasonic on suhteliselt levinud profikaamerate segmendis (enamus Eesti telestuudiod kasutab neid), sest tema profikaamerad on veidi odavamad kui Sony omad (ja on veel mõned nüansid). Aga jah, videokaamerate laiatarbekasutajal piisab siiski piirduda Sony mudelitega, need on jätkuvalt tehnoloogias esirinnas (kuigi omad puudused on ka neil, samas paremat midagi enam võtta pole). Videokaamerate osakond ongi SONY koropratsiooni üks väheseid allesjäänud edukaid segmente, lisaks mängukonsoolidele. Näiteks telerite osas on Sony viimastel aastatel lootusetult alla andnud, samuti oma arvutitootmise (VAIO) müüs ta ära ja nutitelefonide osas on ka olukord nagu on, segane. Fotokaameratega siiski veel enamvähem konkureeritakse, kuid mitte Canoni ja Nikoni tasemel.

Tegelikult on saadaval veel üks märkimisväärne isepärane FullHD kaameramudel, mis eespool ülevaates mainimata jäi. Nimelt Sony HDR-CX900E (2014.aasta mudel, hind praegu 1300€). See ainus 900-seeria mudel on riistvaraliselt ja välimuselt 100% identne eespool jutuks olnud 2014.aasta 1.põlvkonna 4K mudeliga FDR-AX100E millel on aga 4K salvestuse võimalus tarkvaraliselt ära blokeeritud ja seetõttu turustatakse -400€ võrra odavama hinnaga eraldi tootemargi näol. Mitte mingit muud erinevust neil pole, sama 1" sensor, sama objektiiv, sama nõrgavõitu pildistabilisaator. Ehk siis samamoodi tavakasutaja jaoks liiga raske, liiga jäme, liiga ebastabiilne, liiga kallis. Äranuditud lahendus, mis tundub et isegi ei kasuta terve sensori ja objektiivi võimalusi.

Minu jaoks on videokaamera juures esmatähtis pildikvaliteet, nagu enamus inimestele ja siis tuleb kõik muu. Samas minusuguse algaja jaoks ei ole nii ülivägevat ka vaja. Vast esialgu sobib see HDR-PJ810 ka. Ma püüan otsida ka internetist infot erinevate kaamerate kohta. Muidugi kõige parem on ikka oma käega katsuda ja vaadata milline meeldib. Siin maal neid müügikohti väga pole, seega tuleb ikka Tallinnast otsida. Aga eks vaatab.

rants Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Minu jaoks on videokaamera juures esmatähtis pildi
> kvaliteet, nagu enamus inimestele ja siis tuleb kõik muu.

Pildikvaliteet on mitmete komponentide summa, seejuures pikslite hulk (FullHD või 4K) ei pruugigi olla see kõige tähtsam parameeter:

1. Praktilises kasutamises selgub peagi, et hoopiski kaadri värinastabilisaator on kõige olulisem näitaja. Mida selgem-teravam pilt, seda rohkem kaamera värisemine ja kõikumine vaatamisel häirib (ja mida suuremast telerist-monitorist seda vaadata, seda hullem veel siis). Iseasi juhul kui kaamerat hakatakse kasutama ainult statiivilt ja ka siis ilma liigutamata, sel juhul pole stabilisaator teemaks.

2. Tähtsuselt teisele kohale paneksin ma kaamera hämarasuutlikkuse (võimalikult müravaba pildi saavutamise hämaras). Siseruumides kus üritusi korraldatakse on 90% juhtudel ebapiisav või valesti seatud valgustus. / Lisaparameetriks on siin veel kaamera dünaamikaulatus, mis aga on praktiliselt kõikidel kaameratel tänapäeval ikka jätkuvalt vilets, selles osas pole midagi parata. St. kui valgustuseks on paar terava kiirega võimast prožektorit, siis pole võimalik vältida esineja (eriti kui ta on heledates riietes) ülevalgustumist (pildi sissepõlemist) sel hetkel kui ta nendesse valgusvihkudesse astub. Samaaegselt soovides tagada ka tausta ja näiteks mustade pükste väljapaistvuse (mitte pimedusse kadumise).

3. Videokoodeki pakkimisalgoritm. Erinevad MPEG-4 (H.264) koodekid pakivad vägagi erinevalt. Sony kasutab täna peamiselt AVCHD, AVCHD2.0, XAVCS (seda kõige viimast pakuvad uued 4K kaamerad, seejuures ka nende FullHD režiim) koodekeid, mis ongi tõesti parimad. Tasub siiski teada, et neil samadel kaameratel on alates 2013.a mudelitest lisaks olemas (valitav) ka lihtne .MP4 formaat, kuid see on mõeldud niiöelda kiirlahenduseks juhul kui vaja kähku mingi video otse internetti üles laadida, väikese mahuga failina. See ei taga täielikku pildikvaliteeti.

4. Bitrate. Kõik need kaameramudelid pakuvad suure valiku erineva bitratega salvestusrežiime. Soovitav on kasutada 24Mbps (FullHD AVCHD koodekiga), 28Mbps (FullHD AVCHD2.0 koodekiga), 50Mbps (FullHD XAVCS koodekiga). Aga 4K puhul enamgi veel, kuid oleneb siis juba salvestuskandja mahuvõimalusest ja järeltöötlusarvuti suutlikkusest. Lihtne .MP4 režiim neil kaameratel võimaldab ainult 3Mbps bitrate. YouTube'sse laadimiseks võib aga 24...50Mbps originaali enne arvutis kergemaks renderdada, kuid mitte vähemaks kui 8...11Mbps, sest muidu jäävad YouTube väljundtulemuses (FullHD 1080p 6Mbps) veelkordse ümberpakkimise kaomoonutused näha.

5. Kaadrisagedus. Valides FullHD salvestusel kaameral režiimiks "PS", saab maksimaalse kvaliteediga FullHD salvestuse, mis jookseb 50 kaadrit/sekundis. See topelt kaadrisagedus annab olulise liikumise sujuvuse ja on igal juhul õigustatud, kui filmitakse kasvõi natukenegi liikuvaid objekte. Eriti palju annab see sujuvust juurde kiirete objektide jooksmiste ja kiiremate kaamera horisontaal-panningute puhul. Alates möödunud sügisest võimaldab ka YouTube 50 ja 60 kaadrit/sekundis videote serveerimist, seega tasub ka sinna üleslaadides sellega juba arvestada.

6. Autofookuse kiirus ja Autoexposure kiirus. Üpris olulised näitajad, kuna videofilmimisel tuleb enamasti kasutada ikka automaatrežiimi (kuigi osadel kaameramudelitel on ka käsirežiimi seaded, ei jõua reaalse filmimistöö ajal neid piisavalt kiiresti ja sujuvalt näppida, eriti kui tegemist vahelduva stseeniga filmimisega). Samas neid autofookuse ja muid reageerimiskiirusi kaamerate tehnilistes andmetes ei mainita. Üldiselt võib praktilisest kogemusest öelda, et mida kallim kaamera, seda kiiremini ta suudab enda automaatikat reguleerida. Siin nimetatud kaameratel on piisavalt nobe see, et isegi ei pruugi silmaga märgata kui kähku ta oma fookuse paika saab. Samas kui 200-300€ kaameramudelitel võib see võtta 1-3 sekundit.

7. Valge tasakaalu hoidmine. See on videokaameratel üks raskemaid ülesandeid ja mitte alati ei suuda nad päris õigesti reageerida automaatrežiimis. Siiski 90% juhtudel võib rahule jääda sellega mida ta ise endal välja timmib. Võib muidugi selle ka jäigalt käsitsi ette anda, kuid praktika näitab, et automaatikaga suudab ta enamusel juhtudel täpsema tulemuse saavutada. Pisikeselt monitoriekraanilt silma järgi vaadates käsitsi möödapaneku võimalused on isegi suuremad. Siiski tuleb arvestada, et kui kaadris on üheaegselt näiteks hööglambivalguses objekt ja selle taustal õuevalgusega aken, võib tekkida anomaaliaid (valge tasakaalu äratriivimist ühes või teises suunas, olenevalt mis ja kui palju kaadri keskele rohkem satub siis).

8. Heli. Lisaks pildile peab ka sellele tähelepanu pöörama. Neil kallimatel kaameratel on võimalik valida stereo (2.0) ja ruumilise (5.1) heli režiimide vahel. Soovitan seadetes kohe peale panna lihtsam klassikaline stereo (2.0) ja jättagi püsivalt sellele. Tolle ruumilise 5.1 heliga tekib tagantjärgi igatsorti probleeme. Lisaks tuleb eelseadetes pöörata tähelepanu heli nivooasendile (MIC Level), mis muusikaürituste ja üldse enamuse saaliürituste puhul võiks soovitavalt olla "Low" (vaikimisi on pandud "High", mis sobib intervjuude tegemiseks ja loodushäälte püüdmiseks). Sedasi saab puhtama heli, vähemate moonutustega.

> Samas minusuguse algaja jaoks ei ole nii ülivägevat
> ka vaja. Vast esialgu sobib see HDR-PJ810 ka.

Jah, sellel mudelil on olemas kõige täiuslikum pildistabilisaator (BOSS), on 50 kaadrit/sekundis võimalus (PS), hämarasuutlikkus on enam-vähem (veidi kehvem kui hetkel mittetoodetaval 700-seerial), zoom kuni 24x, lainurk, väike LED-prožektor, lisandiks ka projektor, 32GB sisemälu lisaks mälukaardile, ja veel hulga lisafunktsioone...

4K võimalust tal pole, kuid selle 4K osas peabki ise enne kalkuleerima, et kas on üldse endal piisavalt võimast arvutit ja esitlustehnikat, mis selle 4K formaadi sujuvalt välja veaks ja seda ka ümber renderdada ja monteerida suudaks. Vastasel juhul võib selle 4K'ga tegelemine kujuneda parajalt painavaks ja aegaröövivaks lisatööks. Ka salvestusmahu osas vajab 4K rohkem ruumi (suuremad mälukaardid, suuremad arhiveerimise kõvakettad).

> Muidugi kõige parem on ikka oma käega katsuda
> ja vaadata milline meeldib.
> Siin maal neid müügikohti väga pole, seega tuleb ikka
> Tallinnast otsida. Aga eks vaatab.

Kohapeal katsumiseks tuleb jah leida mõni salongipood, kus need letis väljas on. Samas aga tuleb arvestada, et neis võib hind olla 100...200€ kallim. Seetähendab ostmiseks soovitan pigem tellimisega poode. Sobiva leidmisel abiks kasvõi hv.ee otsing.

Täiendavalt, SONY videokaamerate pildistabilisaatorite teemal orienteerumiseks:

ESS - Electronic SteadyShot
Pildi kõikumist korrigeeritakse protsessoris tarkvaralisel meetodil pikslimassiivi kaasakõigutades, kasutades sensori äärtes salvestatud täiendavat ülekatteala, st. sensor salvestab kaadri suuremana kui tegelik tulemus. Tulemus ei ole väga efektiivne ja tekitab lisamoonutusi.
(200€ camcorderite mudelid, samuti kõik seikluskaamerad "ActionCam")

OSS - Optical SteadyShot
Kõikumist korrigeeritakse objektiivi koosseisus oleva erilise liikuva (kõikuva) vaheläätse abil. See annab juba puhtama tulemuse kui ESS.
(300-ca400€ camcorderite mudelid, samuti CX900 ja AX100 erilised 1" sensoriga kallid kaamerad)

BOSS - Balanced Optical SteadyShot
Kogu objektiiv koos sensoriga tervikuna on asetatud güroskoopilisele rakisele, mis saab kaamera korpuses vabalt õõtsuda ligi sentimeeter igas suunas. Koosmõjus maakera raskusjõuga annab sarnase väga hea tulemuse nagu TV-stuudiote proffide "Steadicam" rakmed (see kaameramees kes käib laval ringi suure postiga ja allraskusega kaamerastatiiv rihmadega rinnale riputatud). Kaamera käes ringijalutades on võimalik saada tulemus nagu oleks kaamera lausa relssidele/kärule asetatud. Väiksemad tavalised käevärinad likvideerib täielikult ja perfektselt, suuremad rappumised ja kõikumised silub sujuvaks ja sirgeks. Eriti tõhus vertikaalsuunas kõikumiste vastu.
(ca450...1200€ camcorderite enamus mudelid)

Tänan kasutajat VC asjalike nõuannete eest. Minu jaoks läks asi muidugi veel segasemaks, aga tegelikult on neist nõuannetes ka palju abi. Nõu võib veel hiljem vaja minna. Ma tean küll, et kasutaja VC ei taha oma nime avaldada aga väga tore oleks küll ka mujal nõu pidada kui siin foorumis.

Rants, soovitan küsida ikka siinsamas, siit saad vähemalt tasuta nõuandeid. Personaalset nõustamisteenust kohapeal ei ole mul võimalik tasuta pakkuda, see oleks mulle endale tülikam. Nime osas, tegemist on ühe videoproduktsiooni teenusepakkujaga paljude sarnaste hulgast (ürituste salvestamine, arhiveerimine jne.), kuid ma ei pea eetiliseks siin nimega esineda, sest seda võidakse tõlgendada siis enda teenuse reklaamina.

Lisaks tehnika valiku soovitustele võin anda nõu ka kaamerate kasutamise-käsitlemise osas, vältimaks tüüpilisi amatööride vigu videofilmimistel. Kaamera liikumise lahendused ja liikumise kiirused, rakursside valik, valgustuse hindamine, käeshoidmise variandid, statiivilt salvestamise eripärased ohud ja kõrvalnähud, jne. Samuti lihtsama järeltöötluse soovitusi, YouTube jt. pilveteenustesse üleslaadimiseks soovitusi (optimaalsed eelkodeerimise formaadid, ohud autorikaitsega) jms.

Loomulikult ma saan aru, et miks te siin oma nime avaldada ei taha. Pole üldse hullu. Plaan siin lähikuudel neist kahest sony mudelist üks ära osta, et siis suvel saaks kasvõi reisile kaasa võtta. Hiljem läheb kindlasti nõu vaja kaamera kasutamisel-käsitlemise osas. Eks ma siis otsin teema uuesti ülesse.

Lõpuks ostsin endale sony HDR-PJ810E videokaamera. Esimesed proovivideod ka tehtud. Esialgu tundub täitsa OK kaarera, eks natuke tuleb õppida tema kasutamise funktsioone.

Hea ja õpetlik ülevaade vc poolt. Loodetavasti saan ka mina midagi siit kõrva taha panna.
Küsimus siis selline. Vaja kaamerat,millega saaks norm.kvaliteediga kiiret liikumist filmida (sportmäng-lauatennis).Spordisaalides olev valgustus paneb ehk mõningad piirangud ette,aga siiski.Mida soovitate?

Tere,

Kas on infot turule tulnud uute tavakasutajale mõeldud 200-300 EUR'iste kaamerati kohta? Või kas saab üldse anda soovitust odavate aga uute kaamerate valikust ?

> Kas on infot turule tulnud uute tavakasutajale mõeldud 200-
> 300 EUR'iste kaamerati kohta? Või kas saab üldse anda
> soovitust odavate aga uute kaamerate valikust ?

2016 aasta mudelitest midagi sisuliselt paremat ei ilmunud (välja arvatud uuem 4K kaamera AX53 mis on jah oluliselt parem kui eelmine AX33 mudel, aga see on ka juba 900EUR hinnaklassi teema). Siiski lisavõimalusi ja kasutusfunktsioone on kõigile uutele mudelitele lisatud (sotsiaalmeediaga ühilduvat tilulilu jms). Odavama 200-300 eur hinnagrupi kaamerate sensor on aga samasugune väike ikka, pildistabilisaator lihtsaim (ebapiisav). Keerukamates ja hämaramates oludes ei pruugi tulemus hea olla, aga statiivilt ja välistingimustes (või hea ühtlase valgustusega siseruumis) saab ikka korraliku pildi. Samas pildikvaliteedi osas on mitmed mobiiltelefonid ka sarnasel tasemel täna. Aga ega mobiilidelgi pole õiget stabilisaatorit ja korraliku zoomi osas jäävad mobiilid ka neile odavamatele kaameratele oluliselt alla (mobiilidel ei olegi täna veel kuidagi võimalik valmistada 30...50 kordset optilist zoomi). 2016 odavama otsa uutest mudelitest soovitaksin Sony HDR-CX625B mis on küll ka ikka väikese sensoriga, kuid samas kõige kõrgema taseme parima pildistabilisaatoriga (BOSS). Aga selle hind on 200-300 euro klassist veidi üle ikkagi, ca 440 eurot. Nüüd veelgi uuemaid 2017 mudeleid ei ole veel hetkel saadaval, need ilmuvad vast märtsi lõpuks. Aga ega seal ka odavamas otsas mingit üllatust oodata pole, 95% jätkub samade põhiliste parameetritega mudel, lisatud pisiasjadega ja siis veidi muudetud mudelinumbriga...

> Vaja kaamerat,millega saaks norm.k
> valiteediga kiiret liikumist filmida (sportmäng-la
> uatennis).Spordisaalides olev valgustus paneb ehk
> mõningad piirangud ette,aga siiski.Mida soovitate?

Vaadata tuleks neid mudeleid, millel on:
-1) 50fps (või 60fps) salvestusvõimalus ehk salvestusrežiim nimega PS (täna on Sony mudelitel vist juba kõikidel see olemas).
-2) BOSS (Balanced Optical SteadyShot) 5-teljeline aktiivstabilisaator. Ehk siis see eespoolmainitud mudel Sony HDR-CX625B (440eur) või 4K mudel Sony FDR-AX53B (900eur).

Vabandan, et vastus viibis (Teema väikese aktiivsuse tõttu ei käinud ma siin pidevalt seda jälgimas).

Lisaks seda veel, et videokaameratootjad on viimasel aastal oma laiatarbekaamerate valikut kõvasti koomale tõmmanud. Sony on alles jätnud FullHD kaameratest ainult kõige väiksema (1/6") sensoriga mudelid ja lisaks üksiku oluliselt kallima suure (1") sensoriga kuid ilma stabilisaatorita mudeli. Kõik vahepealsete sensorisuurustega (1/4" ja 1/3") laiatarbemudelid on tänaseks tootmisest maha võetud. Põhjus oli muide vägagi omapärane - nimelt neid veerand- ja kolmandiksensoriga kaameraid hakkasid rohkesti ostma ja kasutama ka profivideo tegijad, sest nende kaamerate pilt oli piisavalt hea (eriti see 1/3" sensor, mis on muide samasuur nagu on ka telestuudiote kaamerate sensorid, kuigi telestuudiotes on iga kolme põhivärvi jaoks eraldi lahutatud sensorid, aga ikkagi just samasuured). Nüüd pakutakse neid nõutud suurusega sensoreid ainult profikategooria mudelites, mille sisuline erinevus laiatarbemudelitest on vaid väikestes lisavõimalustes ja kobakamas kestas (proff tahab ju oma kaameraga rahvale kaugelt silma paista), kuid hind on 4...8 korda kõrgemaks peale soolatud, nii nagu profikategoorias kombeks.

Aga Canon või Panasonic?

Sony HDR-CX450, Canon HF R76, Panasonic HC-V770 tunduvad üsna asjalikud?

Tom Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Sony HDR-CX450, Canon HF R76, Panasonic HC-V770 tunduvad üsna asjalikud?

Kui võrrelda kahte kõige olulisemat näitajat - sensorit ja stabilisaatorit:

SONY HDR-CX450
1/6 sensor (kehv)
Optical SteadyShot (kehv)

CANON HF-R76
1/5 sensor (kehv - veidi parem, kuid oluliselt mitte)
Optical Stab (kehv)

PANASONIC HC-V770
1/2.3 sensor (hea)
HYBRID Optical Image Stab (keskmine)

Seega neist kolmest on kindlasti parim see viimane PANASONIC. Väike hoiatus siiski, vaatamata heale suurele sensorile (millest on hämaras kindlasti palju kasu) on selle kaamera pilt kuidagi liigselt siledaks üle blurritud (Panasonic'ute puhul tüüpiline). On küll justkui väga puhas ja selge, samas peenemat detaili ei tule esile niipalju kui võiks tulla.

Aga miskipärast ei viidanud sa SONY puhul veidi asisemale (kuigi parimast on ka see kaugel) mudelile, mis vaid natuke kallima hinnaga on:

SONY HDR-CX625
1/6 sensor (kehv)
Balanced Optical SteadyShot (parim)

Ehk siis pildistabiilsuse osas on see ilmselt konkurentsitult parim, kuid jah, tema sensor jääb hämaras puudulikuks, müraseks. Piisava valguse korral seda probleemi muidugi ei teki. Aga kui võrrelda selle esimese SONY mudeliga, mille sina välja pakkusid, siis igal juhul seda siin tuleks eelistada. Ligi 100 eurone hinnalisa tasub end praktikas kuhjaga ära. Kui aga on plaanis kasutada kaamerat ainult statiivilt, siis võib ka toda odavamat kasutada.

Lisaks neile kahele põhiparameetrile on aga igal mudelil suur hulk muid erinevusi, mis võivad olla mõne tarbija jaoks olulised, mõne jaoks pole aga neid jällegi tarvis. Seega ühest kindlat valikuvastust ei saa siin anda, oleneb mida tarbija eelkõige prioriteediks seab...