Lugu järgmine. Alumistel naabritel on väike krants, kes koguaeg kisab jubedalt trepikojas. Korteriuks tehakse küll lahti, et koer välja lasta kuid trepikoja ust mitte. Siis see koer karjub trepikojas ja kui üritad mööda minna, üritab tema igat pidi kannast hammustada. Ühe korra tegin ka märkuse neile koera pideva haukumise ja kuinumise pärast. Ja nüüd see kõige toredam - sattusin peale, kui koer pissis trepikotta mati peale. Koer pistis kohe karjuma ja perenaine pistis pea ukse vahelt välja. Ütlesin talle siis ilusti, et teie koer pissis sinna ja palun koristage ära. Kus siis hakkas sõimama mind...(mutt sõimas ja koer karjus, hea et kurdiks ei jäänud). Sõimas ära ja läks tuppa tagasi, vaevumatagi koristama hakata. Ma olen ennemgi neid loike näinud ja jubedat koerapissihaisu tundnud, kuid ma ei teadnud ennem kelle koer seda teinud on. Mida peale hakata sellise koeraga ja koeraomanikuga?

minu naaber astub oma koera sita sisse ja pühib selle siis minu uksemati peale. pole ka paha mõte, onju. kui uue mati ostan, siis virutab selle ära ja paneb endale esikusse. minu lehti armastab ka lugeda. siin pole midagi muud teha kui kolida. skisod

...asi lihtne - koerte ja kasside (mõnedes kohalikes omavalitsustes kõigi koduloomade) pidamist reguleerib vastavalt seadusele kohaliku volikogu poolt kehtestatud vastav eeskiri. Tavaliselt neb see ette, milline karistus on selle eeskirja rikkumise vastu. Kohaliku omavalitsuse valitsusorganis on tavaliselt keegi, kel on õigus nende eeskirjade rikkumise vastu haldusõigusrikkumise protokolle koostada. Reeglina ei tohi kodulomad reostada ühiskasutuses olevaid ruume ja territooriume, ja kui see juhtub on looma omanik kohustatud jägid koristama.
Ju jutuks olev sündmus toimub kortermajas - sellisel juhul peks olema protseduur järgmine: pöördumine maja ühistu juhtkonna poole, sealt kohaliku omavalitsusorgani poole (linna- või vallavalitsus, Tallinnas linnaosa valitsus) . Sõimamise peale on võimalik välja kutsuda ka politsei (vihjates nt vaimsele vägivallale ja ähvardusele - selle võib igastkarjumisest väljalugeda)
Tüli muidugi asjast on ja ka naabriga tüli garanteeritud...kuid eks ise pead vaatama, mis on tähtsam, kas naabriga head suhted või kusehaisu kadumine.
lomulikult ka äärmulikumad võtted nagukoerte "saladuslik " kadumine jnejnejne

Kui koer salapäraselt peaks kaduma, küll siis võetakse varsti uus ja jama hakkab otsast peale.Probleem on ikka inimeses, mitte koeras.Ise olen suur koerasõber ja omal ka koer.Peate ikka selle naabrimutiga sõdima ja asjale mingi ametliku käigu andma.Koer kasvab just niisuguseks nagu peremmees laseb.

Minu alumistel naabritel oli ka koer, keda nad ei viitsinud korralikult välja viia. Ükskord jättis see koer oma produktid päris omanike uste taha. Läksin mina seekord koju, otse minu ees läks koeraomaniku tütar (täiskasvanu). Trepikoda oli see päev väga halvasti valgustatud ja tütar vist ei olnud kõige parema silmanägemisega, kui ta mingit ebamäärase kujuga asja oma vanemate ukse taga vedelemas nägi, küsis ta 'mis see siia maha on kukkunud?', kummardus ja müksas seda asjandust sõrmega. Oli täitsa tore talle öelda, et selle asja kaotas ära tema vanemate armas koerake. Teistele lohakatele koeraomanikele sooviks samasuguseid elamusi.