Koduabi
uus paneel vs vana paneel
korteriotsija 25. september 2008, kl 16.37 |
korteriostnu 25. september 2008, kl 17.19 |
mõtle parem tulevikule 25. september 2008, kl 18.42 |
korteriotsija 26. september 2008, kl 09.55 |
kuulen 26. september 2008, kl 10.56 |
Merko kasutab ju kõvasti odavat alltöövõttu, seega sõltub ikka majast.
Mis paneelidel viga on, tegelikkuses palju parem kui Fibost laotud või mõnel arendajal kips lausa välisseinas. Fibo on mõrad palju kiiremad tekkima, paneelide puhul ainult ühenduskohtades. On ju olemas sanwitchpaneelid soojustusega ja mis kõik veel, ka tavaline paneel soojustatakse ja krohvitakse. Kergvaheseinad tehakse üldjuhul kipsis ühe korteri piires ja ühe elamise piires liikuvad helid ei tohiks väga segada. Korterite vahel olevad seinad on enamasti paneelidest või ka Fibost.
Mis paneelidel viga on, tegelikkuses palju parem kui Fibost laotud või mõnel arendajal kips lausa välisseinas. Fibo on mõrad palju kiiremad tekkima, paneelide puhul ainult ühenduskohtades. On ju olemas sanwitchpaneelid soojustusega ja mis kõik veel, ka tavaline paneel soojustatakse ja krohvitakse. Kergvaheseinad tehakse üldjuhul kipsis ühe korteri piires ja ühe elamise piires liikuvad helid ei tohiks väga segada. Korterite vahel olevad seinad on enamasti paneelidest või ka Fibost.
Halloo 26. september 2008, kl 11.06 |
kuulen 26. september 2008, kl 11.10 |
noh 26. september 2008, kl 11.52 |
Läbikostvus oleneb väga palju ka korterite planeeringust. Näiteks vanas paneelmajas, kus kõik korterid on ümber ehitatud (olgu siis loaga või loata), muutuvad oluliselt ka helide liikumisteed. Ise elan paneelikas (vana) ja läbikostvuse üle ei kurda kohe üldse. Üleval on lastega pere ja isegi jooksumadinat on väga harva kosta, muudest helidest rääkimata. Kõrvalt naabreid ei kuule üldse. Sõprade pere aga otsib uut korterit, kuna elavad samasuguses paneelikas nagu mina, aga läbi kostavad seal seinad ikka nii jubedalt, et öösel kuuled naabri norskamise ka ära. Minul on majas karm ühistu - ümberehitusi ei lubata rohkem kui ainult paari puidust koridori seina puhul. Sõbra majas aga on pea kõik korterid suures mahus planeeriguid muutnud ja aja jooksul ongi need läbikostvuse probleemid tekkinud. Kuna see on sõbral nn sünnikodu, siis ta teab hästi seda vahet, mis oli enne ümberehituste algust ja mis nüüd toimub.
Uute majade puhul olen kuulnud nii head kui halba, aga kui ise peaks uuesti ostma, siis 2004 - 2007 ehitatud majja väga ei kipuks- kvaliteet pidi ikka paljudes kehva olema. Või kui kindlasti uude majja tahad, siis lase mõnel sõltumatul ehituseksperdil objekt üle vaadata - maksad küll teenustasu, aga saad teada ka eksperdi arvamuse.
Uute majade puhul olen kuulnud nii head kui halba, aga kui ise peaks uuesti ostma, siis 2004 - 2007 ehitatud majja väga ei kipuks- kvaliteet pidi ikka paljudes kehva olema. Või kui kindlasti uude majja tahad, siis lase mõnel sõltumatul ehituseksperdil objekt üle vaadata - maksad küll teenustasu, aga saad teada ka eksperdi arvamuse.
Tartust 26. september 2008, kl 12.21 |
Mis linnas soosvib teemaalgataja korterit osta? Kui Tartus , siis ei soovitaks Uuel ega Pikal tänaval, Ranna teel ja Salu elamurajoonis. Head olen kuulnud Luha tn, Fortuuna ja Sõbra tn. majadest. Mida kõrgem/suurem maja seda parem/kindlam/kvaliteetsem see on. 2-3 korrusega majas ei soovita korterit osta.
Halloo 26. september 2008, kl 15.14 |
korteriotsija 26. september 2008, kl 15.33 |
oty 26. september 2008, kl 17.01 |
Kui Tallinnas, siis julgen soovitada Kivimurru, Majaka, Sikupilli, Tuulemäe tänava ääres olevaid vanu staliniaegseid maju - hästi paksud kiviseinad, väiksed majad ja ilusad planeeringud. Ma elasin kunagi ühes sellises üürikorteris - mulle väga meeldis. Majaka tn on küll mürarikkam (trammid), aga Kivimurru on vaikne ja rahulik tänav. Seal on majad kvartalitena nii, et on tekkinud sisehoovid - mõnes on park, mõnes lastele mänguväljak. Ja kes kohe pasundab, et see ju lasnamäe, siis mina ütlen küll, et jumala normaalne kant. Ise elan praegugi Kivimurru tn, sest mujale ei tahtnud peale üürikast oma kodu otsima hakates kolida. Väga rahul.
tean 27. september 2008, kl 09.29 |
Raudbetoonpaneelmajad kostavad kõik läbi, sest see materjal ühelt poolt teatud helisid isoleerib, aga teiselt poolt vibratsiooimüra, mis tekib ebakvaliteetselt ühendatud paneelidest on paratamatu. Just viimastel aastatel ehitatud majades võib seda täheldada. Näit Tartus Ropka uus torn.Ja mida väiksem maja, seda parem, seest väiksem liikumine majas, samas sõltub palju lähinaabritest.
sads 27. september 2008, kl 09.32 |
Miks see telliskivimaja hea on?
Meie eelmine elamine oli kahekordses tellismajas. Seinad olid külmad - kahe tellisekihi vahelin soojustus oli ära vajunud. Välisseinas oli pragusid ja maja ise nägi kah parajalt jube välja. Mustamäel olevad tellistest üheksakordsed olid varisemisohtlikud juba kakskümmend aastat tagasi.
Meie eelmine elamine oli kahekordses tellismajas. Seinad olid külmad - kahe tellisekihi vahelin soojustus oli ära vajunud. Välisseinas oli pragusid ja maja ise nägi kah parajalt jube välja. Mustamäel olevad tellistest üheksakordsed olid varisemisohtlikud juba kakskümmend aastat tagasi.
* 29. september 2008, kl 13.50 |
gg 01. oktoober 2008, kl 09.04 |
vildeas 02. oktoober 2008, kl 08.56 |
Lisa postitus