Minul on/oli suhe, millest tundub et ei suuda kunagi loobuda nii mina kui mees.
Hakkasime koos elama ja mingi aja pärast läksid meie teed lahku, kuna mees sai töö teise linna ja ma ei olnud siis nõus kolima. Kaugsuhe hääbus.
Paar aastat olime lahus kui leidsime taas üksteist.
Hakkasime uuesti koos elama ja sündis laps.
Elasime veel paar aastat ja siis leidsin mina endale uue. Läksime lahku ja mees kolis minema. Paari kuu pärast läks mul uuest vasika vaimustus üle ja jätsin ta maha. Siis hakkas uuesti eks meie elus jälle olema.
Eks palus võimalust et elame koos kasvõi lapse pärast ja püüame saada sõbralikult läbi. Elasime koos , oli ikka nagu suhe, et lähedus jne. See toimis 1,5 a kui leidis eks endale uue.
Välja ta kolinud ei ole ja tundub et ei tahagi, kuna tänaseks töötab teises riigis. Ma olen rahul sellega, et kui ta tuleb koju lapse juurde, meie koju siis vähemalt näen teda ja mis siis et tal hetkel vasika vaimustus teisest naisest.
Kui te seda loete tundub, et üsna kummaline peremudel aga võin teile öelda, et las ta leidis uue ja vaatab ringi ehk kui tema leiab kindla ehk lõppeb ka siis meie edasi-tagasi ära.
Kui ma päris aus olen isegi kui nüüdseks saab loole lõpetuse siis see mees jääb minu südamesse igavaeseks.
Ja ütlen ka päris ausalt, et kui ta tuleks paari kuu pärast jutuga et tahab ikka olla minuga siis tean et oleme taas koos.
Pärast 8 a edasi-tagasi tekitab see mees minus värinaid...
Võib olla see ongi tärniga armastus et "koos ei saa ja ilma ka ei saa".....