ärge üle forsseerige. Ämm vaid avaldas kartust, et äkki pole ta suuteline last omana võtma. See on täiesti loomulik hirm ja tabaks teist igaüht samas olukorras. Ainult et enamik teeks teist hea näo pähe ja kiidaks silme ees taevani, kuid seljataga susserdaks sõbrannadega.
See ämm aga julges oma hirmudest rääkida ja olen täiesti kindel, et ta saab neist üle ning temast saab parim vanaema. Kui praegu selle väljaütlemise peale ämmaga suhted katkestada (nagu tarkpead siin soovitavad) ei tule sest kellelegi midagi head ja ajab ainult pere omavahel tülli.
Nii et lõpetage ära see ämma tümitamine siin.
Minia aga võiks ämmaga neist asjadest rääkida, pühendada teda oma rasedusaegsetesse muredesse, küsida nõu jne. See annaks aega olukorraga kohaneda ja muudaks suhted lähedasemaks.