moraalist Kirjutas:
> Moraali eesmärk ei ole mitte hukkamõist ja teiste
> le näpuga näitamine, vaid inimeste juhtimine õigel
> e teele, mis on talle endale ja teistele hea ja tu
> leb kasuks.
Ma toon siinkohal uuesti välja moraali mõtte - lugege see siit päisest uuesti üle. Kui moraali lugemine on keelatud, siis kuidas teie oma lapsi kasvatate? Vabakasvatus, ilma igasuguse suunamiseta? Moraal aitab meil näha õiget suunda, sest me kõik eksime palju: oma tegudes, oma sõnades, oma mõtetes. Miks käivad inimesed terve elu kirikus, kus kantslist õpetatakse Jumala tõdesid, või ise mõtisklevad ja loevad Pühakirja? Aga ikka sellepärast, et nad ei jätaks hoolitsemist selle eest, mis on elus tegelikult esmatähtis, kuid mis jääb sageli kuhugile kõrvale meie igapäevaste sagimiste käigus, s.o tasu peale maist rännakut (igavene elu koos Jumalaga) - et me ei unustaks, miks me tegelikult siin elame ja kus on meie kodu ja kas me käime sellel kitsal teel, mis meid sinna viib või käime hukatuse teel. Luteri kirikus näiteks on pattude tunnistamine, kus kõik tunnistavad üheskoos, et nad on patused ja nad kahetsevad oma patte, mida nad on oma mõtete, sõnade ja tegudega teinud ja paluvad, et Jumal annaks neile jõudu ja aitaks neil oma elu parandada. Eesmärgiks on püüdlemine pühitsuse poole. See on pikk rännak. Õigupoolest ongi see elu mõte, et siit ära minnes oleks me piisavalt puhtad Jumala ees, et me võiksime Tema kohtus õigeks mõistetud saada. See puhtus on tõepoolest juba meelepuhtuse tasandil, mis on ju nähtav ainult Jumalale. Kristus ütles, et abielurikkumine ei alga tegudest, vaid juba esimesest iharast pilgust kellegi peale - see pühitsuse ideaal on nii kõrge ja praktiliselt inimesele võimatu teostada. Sellepärast ongi pidev püüdlemine kõige Jumala täiuse ja puhtuse sisse väga palju pühendumist nõudev ja võimalik teostada vaid Jumala enda abiga, Jumal pühitseb ja vabastab meid meie pattudest ise, sest meie endi võimekus ei küündi selleni. Õndsaks saadakse usust, mitte tegudest. Ja võitlus iseenda patuse loomusega käib inimesel praktiliselt elu lõpuni. See on raske tee, sest see on sageli ohvrite rohke, aga see tee ei ole kaugeltki rõõmuta. Seda saadavad taevalikud annid, mis kaaluvad üles igasugused lihalikud maised naudingud ja kaduva õnne, mida petlikult usutakse ja taga aetakse siin peaaegu surmani.
Moraali peab lugema, kutsuma inimesi meeleparanduse teele kui see on Jumala tahe ja kui Jumal on inimest selleks ette valmistanud ja välja läkitanud. Jumala sulane lähtub oma Issanda (Isanda) tahtest, mitte sellest, kas patustele inimestele see meeldib või mitte. Tema teenib Jumalat, sest selleks on Jumal teda kutsunud. Ma panen siia kaks kirjakohta, mis räägivad teie praeguse kohtumõistmise vastu, kes te olete endile võtnud õiguse teda laimata avalikus foorumis. See jääb internetti üles alatiseks. Te tegelikult loete ise moraali, keelate ja käsite ja mõistate hukka, sest kui inimene on oma patud Jumala käest andeks saanud, siis on see sama hea kui ta poleks ealeski eksinud, isegi mõnes mõttes parem - ta suudab mõista teist eksinut ja juhatada teda Jumala armu juurde. Ta on saanud erakordse müstilise kogemuse osaliseks ja õppinud midagi väga olulist. Kuna tema on Jumala kutsutud ja läkitatud, siis temale on antud õigus lugeda ka moraali, rääkida Jumala Tõde, teil aga pole seda kutsumust ega ka läkitust, sellepärast teete teie praegu siin pattu, kes te teda mustate.
Tähendamissõna variserist ja tölnerist
9 Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged,
ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:
10 „Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser
ja teine tölner.
11 Seisma jäädes palvetas variser endamisi: „Oh Jumal, ma
tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad,
ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.
12 Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma
saan.”
13 Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva
poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: „Oh Jumal, ole mulle
patusele armuline!”
14 Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult,
mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse,
kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.”
Jeesus ja abielurikkuja naine
1 Aga Jeesus läks Õlimäele.
2 Kuid koidu ajal tuli ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli
tema juurde ning ta istus ja õpetas neid.
3 Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud
naise, panid ta keskele seisma
4 ja ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, see naine tabati
abielurikkumiselt.
5 Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata.
Mida nüüd sina ütled?”
6 Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda
süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale.
7 Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja
ütles neile: „Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena
kiviga!”
8 Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale.
9 Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates,
jäid üksnes tema ja keskel seisev naine.
10 Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: „Naine, kus nad on?
Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?”
11 Tema ütles: „Ei keegi, Issand!” Aga Jeesus ütles: „Ega minagi
mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!”]