Ei ta ei hoia oma mölaga vaid ise endaga, seks teise sõnaga, tema jutte ma juba ammu ei usu aga vat see vanainimeste asi mõjub.

sa pidavat ju siiski väga harva saama seda vanainimeste asja, paar korda aastas või midagi.

Kuidas Sa suudad seksida naisega, kes on teisega olnud? Või tundub, et normaalselt taluda või andeks sellist asja anda?

Tavaliselt suudavad seda:
1. Kes varjuvad nn vabameelsuse taha, aga tegelikult on neil ükskõik oma kallimast; tunded puuduvad.
2. Kes ise ka petavad.
3. ?

Kuidas ma suudan?
Krt seda teab, inertsist vist aga mitte ainult, mingid tunded on vist ikka säilinud veel, kasvõi puht lihalikud. Muide ei saa harva, kui armuke tekkis, siis läks asi just tihedamaks.
Üks minu põhimõte on olnud, et kui olen abielus, siis olen ka truu ja ma pole oma naist kunagi petnud.
Tegelikult on päris elu palju keerulisem kui ma siia tahan ja saan kirjutada. See pool mida ma ei tahaks kirjutada tegelikult pehmendaks naise käitumist ja natuke selgitaks aga oleks liiga isiklik.

Hea küll, kui sa ei taha ennast teadlikuks masohhistiks tunnistada, siis sulle meeldib (jälle alateadlikult) lihtsalt olla ohver või tänapäevane sõna oleks - kaassõltlane. See tähendab seda, et sa oled tegelikult ise kannataja, aga otsid oma lähedase sõltuvusele/pahele pidevalt vabandusi. Ükski naine ei soovi enda kõrvale alandlikku meest va.masohhistlikkus suhtes, kas me jõuame jälle sinna tagasi? Äkki sa püüaksid näha ka seda, mida sa endale ise tunnistada ei taha? Kui sa oled halb mees, siis naine läheb sinu juurest ära, petmisele suhtes ei ole vabandusi, kui see just vastastikkusel kokkuleppel ei toimu. Tee silmad lahti! Aga samas on naisi, kellele meeldivad nn."pahad poisid" ja on mehi, kelle meeldivad naised "kes meeldivad kõigile" st.seda, et kui sa lõpetaksid olemasoleva suhte, siis oma instinktidest lähtuvalt leiaksid sa tõenäoliselt varsti samasuguse "linnukese" ja mõne aja möödudes hakkaks kõik jälle otsast pihta.

Jaa, su jutt paneb mõtlema, ennast ja suhet ka selle poole pealt vaatama.
Kaassõltlane on igatahes palju sobivam termin. Kannatan ma muidugi, närvid juba täitsa läbi, kui sa veel teaks kui kaua see kestnud on, ütleksid, et ma olen täitsa hull. Eks see kirjutaminegi siin on suuresti auru välja laskmiseks ja asjade üle mõtisklemiseks.
Eks igaüks elab ise oma elu ummikusse aga mida ikkagi edasi teha? Lollusi mida hiljem kahetseda ka nagu ei tahaks teha.

Saaks ju nii, et sina paned naist, naine paneb nii sind kui armukest, armuke paneb nii sinu naist kui oma naist. Lahku ei lähe keegi.

no aga Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Saaks ju nii, et sina paned naist, naine paneb nii
> sind kui armukest, armuke paneb nii sinu naist ku
> i oma naist. Lahku ei lähe keegi.

Oled proovinud? Mina olen ja tean omast kogemusest, et see ei ole kuigi hea variant, vähemalt mulle.

ingrid Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Näha on
> , et oled selline keskmine, suhteliselt selgrootu
> eesti mees. Parajalt heasüdamlik ja loomult pigem
> kannataja. Mingid asjad ei meeldi, aga pole ka süd
> ant kuidagi midagi lahendama hakata. Nii siis istu
> dki nende oma südameasjade otsas ja midagi ei muut
> u.
> Muuseas. Midagi ei hakka teil nigunii muutu
> ma! Sina pole muutja ja naine, va kavalpea, teab s
> eda. Hoiab Su taltsana oma mölaga a la "eitahasind
> mahajätta" ja Sa oled veel õnnelik, et oh kui häst
> i, naine ei tahagi mind maha jätta. Milline imeksp
> andav omavaheline sobivus! ; )

Lugesin veel selle üle ja tundub, et sa oled selgeltnägija.
Samas kui sobime, miks siis lahkum inna?

sul päeval perenaine,öösel armuke kaisus,seks sobib,vähemalt sulle,ja anna takka rõõmuga!ühised tegemised teil on,ühised sõbrad,seltskond oma,kui keegi ka sosistab,mine juurde ja tee valjuhäälselt oma plussid selgeks,ja saategi koos vanaks,ja ega elu ainult peenise tupes hõõrumisest koos ei seisa,mõnes mõttes möödund sajand,kui keegi sinult keppi soovib,siis härrasmees ei ütle daamile ära,sinu puhul südamepiinadeta! naudi elu,kuniks tervist ja rõõmu!

Oleks see ainult nii.
Vahepeal juhtus siis see, mida ma kartsin.
Naine küll väitis, et juba mitu kuud ei ole enam armukesega mingit tegemist ja ei ole ka plaanis aga asi näis ikka kuidagi kahtlane, paistis välja nagu midagi ikka toimuks.
Tegin natuke tausta kontrolli ja selguski et käisidki vanainimeste asja tegemas kuskil urkas. Rääkisime sellest ja nüüd olen mina maailma halvim inimene, et selle välja uurisin ja minuga ei saa enam kuidagi koos olla. Abielu sõrmus võeti ka sõrmest ära ja pakuti kohe lahutust.
Kuuks ajaks võtsime veel mõtlemisaega, siis olen vist vaba mees, kui nüüd mingit imet ei juhtu.

Siis läks sul ju hästi, Mees 42+
Mõtle nüüd ise, kas sind rahuldas suhe sellise naisega? Kas seks temaga oli kõiki muid kannatusi väärt? Muidugi võib tunduda, et mittetoimiv aga harjumuspärane suhe on parem kui üldse mitte midagi. Aga teisalt on iga lõpp millegi uue algus.

Muide, vabu ja häid naisi 42+ vanuses on tunduvalt rohkem kui samaväärseid vabu mehi - seega valik on sul suur. Oleks vaid oskust nende seast parim välja valida ;)
Olles ise hetkel "vallaliste turul", on silma jäänud igasuguseid inimesi, naiivseid ja kibestunuid. Igasugused taolised hüüatused stiilis "kui inglil murtakse tiivad, istub ta luua selga" jne. näitavad naise kibestumist, võimetust andestada ja elus sirge seljaga naeratus näol edasi minna. Nad on iseendaga emotsionaalselt puntras, pigem tahavad saada kui ise anda ja on valmis klammerduma igaühe külge, kes veidi lahkemat nägu teeb. Et siis mõne aja pärast taas "murtud tiivakestega ingel" olla ja sellega põhjendada oma kibestumist.
Liiga vähe mõeldakse sedapidi, et mida endal on potensiaalsele kaaslasele anda.

Su jutt on teoreetiliselt õige aga selle järgi on praktikas väga raske toimida. Mul ka väga raske.
Umbes nii, et kui selgub, et oled kogu elu investeerinud valesse naisesse, siis see investeering maha kanda ja miinus sisse võtta on ikka krdi raske nii mentaalselt kui materiaalselt.

Peab ikka armastus (?) olema kui lepid naise litutamisega. Mees, kus su uhkus on?! Kas sa tõesti ei leia endale naist, kes vastaks sulle samaga - oleks truu? Parem üks õudne lõpp kui lõputu õudus.

Mees 42+, vaade sõltub vaatenurgast :)
Ära suhtu sedasi, et oled midagi kaotanud, vaata teise külje pealt - et oled võitnud, plussis hoopis.
Iga kogemus, eriti valus ja negatiivne kogemus, on suurepärane õppematerjal, kui vaid oskad seda nii näha.
Nö. investeering valesse naisesse ei ole raisatud ressurss, sest temaga koos elades sa nii ju ei arvanud, järelikult sel perioodil oli see sinu jaoks õige ja vajalik. Olid ju omamoodi õnnelik ja nautisid seda.
Elu teeb omad korrektiivid, kunagi ei saa mitte keegi midagi garanteerida, alati on risk, et suhe lõppeb või ei lähe nii nagu mõttes planeeriti. Kui nüüd seda lõppu kartma või kahetsema jääda, jääb ju elu elamata!

Elu ongi risk ja väljakutsete jada. Suhtu sedasi, et põnev on. Oluline pole see, mis juhtus, vaid see, kuidas juhtunule reageerid ja kuidas edasi toimid. Need juhtumised on nagu omamoodi eksamiks. Kui eksamil läbi kukud, astud samasse ämbrisse, kuni lõpuks toimid teisiti nagu tavaliselt, läbid "eksami" ja pääsed "järgmisele levelile", kus juba uued katsumused. Boonuseks olgu sulle teadmine, et tiba rohkem, kui elus on halba, on ka head.
Kui oled avatud meeltega, võid kogeda suurepäraseid ja ilusaid kogemusi. Muidugi jääb risk kogeda ka läbikukkumist, aga, jälle, kui oled avatud meeltega, siis oskad neist üle saada.
Kibestujad ehitavad enda ümber kõrged ja tugevad kaitsemüürid, mis küll kaitsevad valu ja halva eest, kuid sealt läbi ei pääse ka ilus ja hea. Nad on end ka sellest ära lõiganud ja elavad tuima, nüridat elu. Kas sa tahaksid sedasi?
Iga lõpp on alati uue algus. Iga kaotus on alati millegi võit. Teadvusta, mis on halvasti, aga keskendu alati sellele, mis on hästi :)

Tõsi, teoorias on asi lihtne, aga praktikas ei pruugi olla. Uue mõtteviisi tegudesse juurutamine võtabki aega ja on esialgu raske. Aga see on esimene raske samm, edasi läheb juba kergemaks :)

Eelmisele - ilus pikk jutt, aga mulle järjest rohkem tundub, et siin on tegu lihtsalt psühholoogilise kiiksuga - naine tundub eriti erutav, kui keegi teine teda ka tahab (mitte ainult ei taha, vaid temaga lausa magab), võib olla, et kui kaoks armuke, kaoks ka teemaalgataja kirg oma naise vastu ja talle jõuaks lõpuks kohale, mis tegelikult toimus.

Jälle osaliselt õigus, sest pärasat seda kui naisel armuke tekkis, läks meie vaheline saks palju paremaks. Suht hiljuti ütles aga naine mulle ka, et kui tal armukest ei oleks ei sooviks vist ka minuga enam koos olla. Nokk kinni, saba lahi seis.

Kuule, mees 42+, teil oleks justkui peres rollid vahetunud? Ürgrollid siis. Naine on seiklusimuline, võtab riske, naudib elu, valmis muutuma ja muutma. Sina püüad säilitada stabiilsust, püüdled turvalisuse, rahulikkuse poole, noogutad vaguralt kaasa ja annad nina norus alla.
Ühesõnaga oled selline liiga hea. Naised tõlgendavad seda tihtilugu ka terminiga: igav. Või siis möku.
Vabandust muidugi.

Samas erinevalt teistest mina lahutust ei soovita. Ja ilujuttu sellest, kuidas kuskil keegi teine sind väärib ja su ilmtingimata õnnelikuks teeb, seda ka ei jutusta.
Lahutada oskab tänapäeval siiski iga lammas. Selles pole midagi erandlikku. Küll aga oleks väljakutseks korraldada veidi tormi ja tuult, teha mingi kardinaalne muutus ning oma naine sellega endasse uuesti armuma panna. Oleks ju äge? ;)
Sellise fenomeni tekitamiseks peaks aga ilmselt jalakesed kõhu alt välja võtma, hakkama veidi kavalaks ja ka piisavalt (hull)julgeks. Pöörata oma vesine kutsikapilk naiselt eemale ja teha midagi otsustavat. Midagi mehist ja ägedat.
Mida sõltumatum ja enesekindlam mees, seda atraktiivsem ta naistele on.
Teisisõnu: tulebki eelkõige investeerida iseendasse. Need on aktsiad, mis ei kuku sul kunagi. Lisaks tõmbavad ligi vingeid naisi. :)

Pole vaja vabandada.

Oleks ju äge küll.
Aga mida konkreetset siis?
Huvitav faks siin juures on see, et armuke pidi olema sama sugune, midagiütlev, isegi vaikiv aga näe oskab õigel ajal vait olla.

Analüüsi veidi milline oled. Töövaldkond, hobid, elustiil?
Oled neis ehk mõnusalt mugandunud?
Tuleta nüüd meelde, milline olid, kui te armusite? Mingil põhjusel ju see naine kunagi abiellus ometi sinuga? Mis see oli?
Kui meelde tuleb, siis praeguses hetkes võimenda seda.
Tuleta oma muganduse kihi alt meelde, mis on su parimad omadused, su lahedaim loomus?
Kui saad siia kasvõi üldjoontes midagi endast kirjutada, oleks ilmselt asi produktiivsem.
Samas kõik sõltub ikkagi sinu tugevusest ja tahtest, kui palju soovid päästa seda kooselu või sellest, kui suur on soov lihtsalt enda ümber olevaid asju muuta.
Varasem keskiga on selleks suurepäraseim aeg ometi! :D
Sest fakt on ilmselt ikkagi selles, et mingist seisakust need teie jamad ometi tulnud on, või mis? Ei soovi aga ükski naine liiga kaua seisnud vees vaid kulleseid kasvatada.
Ja vesiste silmadega allaheitlikke tossikesi me ka ei salli.
Mis iganes teil seal toimub - ära anu, ära alandu. Ka teine äärmus - silvunud kivinägu ei aita kaasa. Mida rohkem on su pea püsti ja vile huulil, seda rohkem su naine kahtlema hakkab.
Kirjelduste järgi ei tea ta justkui ise, mida ta täpselt tahab. Seega lase tal olla. Anna vabaks ja ära tee välja. Ole neutraalselt sõbralik, kuid eemalehoidev.
Mõni paadunud töömaniakk ostab motika ja seljakoti, vahetab ülikonna safarišortside vastu, võtab 2-ks kuuks puhkuse ja ütleb naisele "see you later". Ja oh neid naise unetuid öid siis hiljem. :)

Kuid nagu ütlesin, peaks sinus olema ikka reaalne annus enesekindlust ja julgust. Ehk ka häbematust.
Kui oma sisemisi muutusi ja oma parema mina väljakaevamist välja ei vea, jääb asi vaid teatriks ja muutub naise jaoks veel enam naeruväärseks.
Samas laiemas plaanis kas naisega või naiseta või uue pruudiga või erakuna - pole vahet. Tähtis on tegelikult sinu avatus muutustele ja uuele. Seega ongi põhiasi nüüd rohkem kui varem investeeringus iseendasse. :)

Eks üht-teist on ju proovitud aga ei mõju. Kui hoidsin pidevalt värskeid roose vaasis, käisime iga nädal restoranis ja kui vähegi sai pileteid, siis teatris, selle peale öeldi: ei ole usutav, see pole sina ise, ära mängi, ma ju tunnen sind. Aga umbes nii kunagi alguses see toimis.
Ah mis ma vingerdan, tegelikult teeb naine läbi oma keskea kriisiga tärganud uut seksuaalsust, nüüd vaja sarved maha joosta ja see kõik, mis varem tegemata on olnud, järgi teha.

koos sinuga siis ei saa oma seksuaalsust elavdada?

Maria, põhimõtteliselt soovitasin sama - mees peab leidma enda üles, siis laabuvad ka kõik muud probleemid.

Kui hakata tegema kavalaid strateegilisi samme naise tähelepanu võitmiseks, siis see ei toimi. Just seepärast ei toimigi, et see on eesmärk. Oluline pole mitte teha mingit näidendit ja nahast välja pugeda, vaid tõepoolest vabaks lasta, olla ise, nautida seda! Ja kui nüüd peaks see naise tähelepanu pälvima, siis ka mees ise otsustab, millistel tingimustel sama naisega jätkab ja kas jätkab.

Olin mõnda aega tagasi umbes samas seisus mehe... hmm... kuidas nüüd öeldagi... armuke. Tema naisel oli ka armuke ja naine oli teadlik me suhtest. Mees oli algul samuti märja kutsikapilguga, anus ja palus oma naist. Aga ju mul õnnestus mehele piisavalt egoboosti anda ja temasse enesekindlust süstida, et "unustas" naise ja ma sain kogu ilusa tähelepanu endale ;) Igatahes tekkis naisel oma armukesega mingi jama ja oma mees oli ka uuesti meeldima hakanud just tänu sellele, et oli ta rahule jätnud, ei anunud ega rippunud ta küljes enam. Ühtäkki oli naine oma mehest huvitatud jälle. Ja täiesti loomulik ja mõistetav, et ma jäin kõrvale (mul polnudki eesmärki nende abielu ohtu seada).
Aga see naisepoolne huvi ei jäänud siiski kestma, naine tüdines varsti jälle ära, tekkis jälle rutiin, mees jälle tibake klammerdus naise külge ja midagi lõppkokkuvõttes ei muutunudki. Vegeteerivad edasi. Naine suhtleb uute meestega, mees samuti teiste naistega. Me suhtleme temaga sõbratasandil edasi.

Öelda tahan seda, et igal suhtel on oma nn. aegumistähtaeg, kõik suhted ei kesta ja ei peagi kestma surmani. Vahel on elus vaja riskida ja edasi minna. Või leppida seisakuga ja mitte olla oma eluga rahul. Muutusi kardetakse...

Täpsustuseks sedapalju, et see mees ka nö. hea mees. Tema naine ei oska samuti ta kohta midagi muud halba öelda, kui et "liiga hea".
Mina kõrvalt näen, et mees on peavõit, paljude naiste suur unistus. Aga oma naine ei oska sellest eriti lugu pidada. Sarvede mahajooksmiseks ongi alustanud "pahadest poistest", kelle kogenum naine koheselt välja praagib, kui mittesobiliku suhtematerjali.

Just, kõrvaltvaataja, mida iseseisvam, sõltumatum ja sealjuures rahulolevam mees sellisel ajal on, seda enam hakkab naisel suu vett jooksma.
Ei mingeid roose, issandjumal!
Jutt oli ainuisikuliselt vaid sinu enda parima ego väljatoomisest. Kõige tõhusam aga oleks üldse kuskile ära sõita nagu näite tõin. Sinu liigne pühendumine ja seesama küljesrippumine ongi ära tüüdanud ilmselt. Mehe sisemine sõltumatus on see, mis naisi alati hullutanud on.

Oojaa, Maria, mehe sisemine sõltumatus hullutab naisi muidugi, põnevaks seikluseks ideaalne, aga toimivaks püsisuhteks ei ole seal materjali. Püsisuhtesse sobib mees, kes on "liiga hea" (mõistev, arvestav, hooliv), aga natuke sõltumatu ka :)

kõrvaltvaataja, tundub, et meie kangelane siin ongi liiga hea. Ja kuhu see headus neid viinud on? :)
Liiga arvestav ja liiga hooliv andnud selle naise jaoks tulemi, et liiga taltsas, liiga igav. Rõhutan, et ilmselt just selle naise jaoks. Teiste jaoks oleks ehk selline mees absoluutne bingovõit. Aga vatt need teised naised ei paku jälle meie kangelasele justkui pinget. Teda tõmbab temperamentne ja isepäine isend. On nii?
Samas see teises inimeses liigne lahustumine kunagi siiski midagi head ei pruugi tähendad. Oma ego tähendab ka oma unikaalsust. Arvan, et sellised kutsikas-mehed, kes aina valmis iga käsu peale sitsima, võivad küll jätta mulje suurest armastusest ja andumusest, kuid sisimas on neil siiski kuskil lahendamata probleem omaenda mina-pildis justkui. Misiganes emotsionaalne sõltuvussuhe pole pikas perspektiivis aga kellelegi kuigi tervislik. Ei sellele, kellest sõltutakse ega ka sõltlasele.
Aga hea uudis on see, et selle jaoks ongi kriisid ja probleemid. :) Ikka selleks, et inimene vaataks oma isiklikud eluprogrammid terasemalt üle. Elu ülesanne polegi ehk magusmugav stabiilsus vaid ikka muutumine ja liikumine? Selles suhtes tasub ka igale raputusele või raputajale kasvõi veidi ka tänulik olla.

ei pruugi see, et mees on tiiutalutütrekeste peavõit, olla tema naisele motivaator. sest et see naine peab (võib-olla on ka, võib-olla kujutab ette) ennast jube-shefiks-seksikaks-naiseks, kelle ümber tiirleb 2 meest :P ja nu miski tiiutalutütar tema sossmehe ümber tiirlemas, ei huvita üldse. ja samas ma ei usu, et tõsiselt ägedad naised (tulised, seksikad, moodsad, karjääriga -see teeks naise kadedaks) sellist meest vaataks, miks nad peaks? ma näiteks lausa naeraks, kui mu pssekukkunud suhtes meest tahaks mingi koduhaldjast masajalg (nu a la nasitevahetuse saade daamid). või veel parem - wannabee maabeib (modellisaate kunstripsmetega maakad). naeraks ja ulataks ukse vahelt koti. aga kui tahaks noor(em) jurist või arst, nu 27-35a, kõik prink ja vinksis, oi kus oleks mokk töllakil.

Hästi ikka paned, polli! Aga ära välista võimalust, et oled oma sildistamise ja üldistamisega pange pannud ;-)